[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

aa|peräst ~ aja|peräst
1. (mõne) aja pärastraasikse aaperäst tulli ta mul järgi natukese aja pärast tuli ta mulle järgi
2. aja poolestajaperäst ma os võinu tulla, aiga mul olli aja poolest ma oleks võinud tulla, aega mul oli

.anme ~ .andme <anda, anna> andmaanna miul! anna minule!; anna suukest! anna musi!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andmata es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu

ari1 <arja, .arja>
1. hari; ülemine osaega siul tuld tare arja otsan ei ole ega sul tuld maja (katuse) harjas ei ole; mäe ari pas´tap mäehari paistab
2. linnuharikul´u ari lää punatses kalkuni hari läheb punaseks; kanal om säuk ari kanal on paks kobarhari
3. pea, juuksedkaras´ miul arja kargas mulle harja (kallale)

ek
1. ehk, võiek ta essüs pimmen ärä ehk ta eksis pimedas ära. Vt ehk, ehk´
2. võib-ollaek saat miul raasike raha anda võib-olla saad mulle natuke raha anda

esiksi isekeskis, omaetteesiksi ütsinti ole kasunu omaette üksinda olen kasvanud; miul miildip esiksi asju aija mulle meeldib omaette asju ajada

esines eritina om esines ää süvvä nad on eriti head süüa; miul miildip esines keväd mulle meeldib eriti kevad

ivak <ivakse, ivakest> , ivik <ivikse, ivikest>
1. raasuke, ivake, tükikeüit´s ivak om püstüst lina, tõine ivak om maalist üks (maa)tükike on püstist lina, teine tükike on lamandunut; ta ei anna ütte ivikest ka mul ta ei anna üht raasukest ka mulle
2. ivake, natuke, pisutvesi aet kiimä, pant ivak rasva ja suula ka vesi aetud keema, pandud natuke rasva ja soola ka

.juhtus <.juhtuse, .juhtust> Krk juhuspallald juhtuse läbi saive na jälle kokku ainult juhuse läbi said nad jälle kokku; ää juhtuse annive mul selle võidu head juhused andsid mulle selle võidu

jupat´s <jupatsi, jupatsit> lühike inimene või loommiul tulli üits jupat´s miis ussaian vasta mulle tuli üks väike mees õue peal vastu

kamp <kamba, .kampa> suur tükk, kamakasküll om miul igäven kamp obest, kange veo oben küll on minul igavene hobusetükk, kange veohobune; an´d mul ää kamba liha andis mulle hea suure tüki liha. Vt kamak

kehv <kehvä, .kehvä>
1. kehv, viletsobene om kehväs jäänu hobune on viletsaks jäänud
2. vaene, varatuet mu esä kehv olli, es jõvva mulle tiiraha massa kuna mu isa oli vaene, ei jõudnud (ta) mulle teeraha maksta

kooli|õpeteje <kooli|õpeteje, kooli|õpetejet> õpetajamiu kooliõpetejest poig tulli käümä miul minu kooliõpetajast poeg tuli mulle külla

kõrvenik <kõrvenigu ~ kõrveniku, kõrvenikut> põlenud metsmul tulli kõrvenik vasta mulle tuli põlenud mets vastu (st jõudsin põlenud metsa äärde)

kübenek ~ kübeneke <kübenekse, kübenekest> , kübenake <kübenakse, kübenakest> raas, raasuke, kübeke; pisutanna mulle üits kübenake liha Trv anna mulle üks raasuke liha

kübik <kübikse, kübikest> , küpike <küpikse, küpikest> kübemeke; natuke, pisutanna mul üits kübik niiti anna mulle natuke niiti; küpike maad säält edesi minnä natuke maad sealt edasi minna

lom´m <lommi, .lommi>
1. plommtohter pan´ds mulle uvve lommi arst pani mulle uue plommi
2. mõlk, lohkpangil om lom´m sissi lüüdu ämbrile on mõlk sisse löödud

luuletus <luuletuse, luuletust> Hls
1. tühi jutt, väljamõeldis, lobasii om puhas luuletus, ei ole õigust suguki see on puhas väljamõeldis, ei ole (seal) sugugi tõtt
2. luuletusloe miul sedä luuletust loe mulle seda luuletust. Vt ka luule

mudsu <mudsu, .mutsu> Krk musita ands mulle üte mudsu ta andis mulle ühe musi. Vt musu, mus´u

muru2 <muru, muru> Trv Hel leiväviilta lõigas´ mulle muru leiba ta lõikas mulle viilu leiba

nok´s5 <noksi, .noksi> Krk lastek musianna noksi miul! anna mulle musi!

paik1 <paiga, .paika> koht, paikkodupaik om miule iki armas kodukoht on mulle ikka armas; temäst saa egäs paika, siia ja sinna temast saab igasse paika, siia ja sinna

pureteme <purete, purede>
1. kallale ässitamata puret´s mut koerage ta puretas mind koeraga (st ässitas mulle koera kallale)
2. koeraga loomi karjatamapurete luume koerage võta, võta karjata loomi koeraga: võta, võta!

purres <.purde, purrest>
1. redelanna miul purrest, ma tahas korsne otsa minna anna mulle redelit, ma tahaks korstna otsa minna; purdel om peele ja pulga redelil on peeled ja pulgad
2. hõre koht kangasrõõvan ollive purrese riides olid hõredad kohad. Vt redel, karts

.putme ~ .putma <puttu, putu> puutuma, katsumaärä putu egät! ära katsu kõike!; pane ärä, siin putup ta mulle ette pane ära, siin jääb see mulle ette

raasik1 ~ raasike <raasikse, raasikest> natuke, väheke, pisutraasikse aa peräst om ta siin ta on natukese aja pärast siin; ei ol süüki nõnda ruttu valmi saanu õhtu, ütelnu ooda viil raasike aiga ei ole sööki õhtul nii ruttu valmis saanud, öelnud, oota veel natuke aega; anna mul raasik leibä anna mulle pisut leiba

ritsik <ritsigu ~ ritsiku, ritsikut> ritsikasritsik, seh luu ammas, mulle anna raud ammas ritsikas, säh luuhammas, mulle anna raudhammas; einä ridsigul om kindsu pudeve heinaritsikal on kintsud pudevad

ruuv´1 <roovi, .ruuvi> proovnäütemängu roovi akkave einäkuul näidendi proovid algavad juulis; selle veini ma tei roovis, anna miul kah pitsi ruuvi selle veini ma tegin prooviks, anna mulle ka pitsi proovida

seemel´ <.siimle, seemelt> Krk, seemen <.siimne, seemend> Trv seemesiimle om maha külit seemned on maha külvatud; kanempe siimlest tetti kanempe piimä kanepiseemnetest tehti kanepipiima; laina miul lina seemend, mul lõppi otsa laena mulle linaseemet, mul lõppes otsa

sooviteme <soovite, soovide> Trv Hls soovitamasoovide miule ää tüü! soovita mulle head tööd!; mia sooviti talle sedä naist võtta ma soovitasin tal seda naist võtta

.suuv´me <.suuvi, soovi> soovimamia suuvse tal ääd ma soovisin talle head; suuvge miul üits miis soovige mulle üks mees; kedäki perepet ei mõista suuvi midagi paremat ei oska soovida

sõnume <sõnude, sõnu> sõnuma, nõidumalas ta sõnude, mes sii mulle tiip las ta sõnuda, mis see mulle teeb. Vt sõname, sõnateme. Vt sõnuteme

tilguteme <tilgute, tilgude> tilgutamata tilgut´s miule rohtu silmä ta tilgutas mulle ravimit silma

tork1 <torga, .torka>
1. torp, hobuse peakott kaera jaoksobesel panti tork pähä hobusele pandi torp pähe. Vt apats2, käki|kot´t
2. topsik, anumta olli miul torgage suurmit saaten ta oli mulle anumaga tange saatnud

.vaatme <.vaate, .vaade> vaatamamia vaade mis miul anti ma vaatan, mis mulle anti. Vt .vaateme, valateme

.vastu vastuvastu üüd väl´lä minek kodust vastu ööd kodust välja minemine; onu tulli tii pääl vastu miul onu tuli tee peal vastu mulle; ku uikat, mõts kost vastu kui huikad, mets kostab vastu; tuul oo rinnu vastu, alamp minnä tuul puhub vastu rinda, raskem minna

vesi <vii, vett> vesivesi om kiib vesi on keev; maaripääväs piav vii otsa kokku mineme (vns) maarjapäevaks peavad vee otsad kokku minema (maarjapäevaks hakkavad kevadveed voolama); pane mul jalge vett pangi sissi, ma taas jalgu mõsta pane mulle jalgade pesemise vett ämbri sisse, ma tahan jalgu pesta; seantse säre, mis ruuge sihen eläv, ei lää suure vette sellised särjed, mis roo sees elavad, ei lähe suurde vette; liigup ku vesi einä sehen, veap pal´t konte perän liigub nagu vesi heina sees, veab ainult konte järel (väga pikaldase inimese kohta)

äkki, äkke äkki, järskuvaats´ äkki nõnda kurjalt miu pääl vaatas mulle äkki nii kurjalt otsa

üitstapuha ükspuha, ükskõiküitstapuha mes sa kõnelet, ikki olet miul armas ükskõik mis sa räägid, ikka oled mulle armas. Vt üitspuha


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur