Sõnastikust • Eessõna • Lühendid |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit
alventeme <alvente, alvende> laimama, laitma, halvustama ärä alvente miu latsi! ära halvusta minu lapsi!
au <au, au>
1. au, austamine, austus sii aa au taga see ajab austust taga
2. maine, kuulsus, seisus sis os miu poiśs ka varga au saanu siis oleks minu poiss ka varga kuulsuse saanud
eläme <eläde, elä> elama .elli ~ .el'le elas; miu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis ära elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata
imeme <imede, ime> imema kel jala vigatse, pandav kaani imeme pääle kellel jalad vigased, (neile) pannakse kaanid imema peale; tallek imes esi ilusti talleke imeb ise ilusti; miu latse im´meve kolm aastet minu lapsed imesid (rinda) kolm aastat
imu ~ immu <imu ~ immu, imu ~ immut> isu, himu miu imu om joba täus minu isu on juba täis
indame <innate, .inda>
1. hinda või hinnangut andma kikk maa om ärä innat kogu maa on ära hinnatud
2. hindama, väärtustama miu poig olli linnan innat miis minu poeg oli linnas hinnatud mees
isu <isu, isu>
1. (söögi)isu, himu mul om obese isu mul on väga suur isu
2. tahtmine, soov miu isu saa täus ka joba, mea ei taha olla minu tahtmine saab ka juba täis, ma ei taha (siin enam) olla
jagu <jao, jagu>
1. osa tervikust, tükk, jagu viien jaon om värmit tõisi viies osas on värvitud teisi (lõngu); kohvi tetäs, pannas siguri, rügi ja nisusit, egät üits jagu (kui) kohvi tehakse, pannakse sigurit, rukist ja nisu, igaüht võrdne osa
2. (kellegi) oma miu jagu minu oma
joba juba, ju joba om urva otsan pihlapidel juba on pihlakatel urvad otsas; joba miu laits kõńd joh minu laps kõnnib juba
joodik <joodigu ~ joodiku, joodikut>
1. jooja joodik tallek talleke, keda kasvatatakse lehmapiimaga jootes
2. joodik, joomar, purjutaja miis mul joodik es ole minu mees joodik ei olnud
.kangur <.kangru ~ .kangre, .kangurt> kangur miu vanaesä olli mõise kangur minu vanaisa oli mõisa kangur
.kerge ~ .ker´ge <.kerge ~ .ker´ge, .kerget ~ .ker´get>
1. kerge, väikesekaaluline kuurm jäie õige kerges(e) koorem jäi väga kergeks
2. vähe vaeva ja pingutust nõudev villa keträmine om kergemp ku lina keträmine villa ketramine on lihtsam kui lina ketramine
3. ladusalt toimiv, ergas, tundlik mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme, miu nõna om ker´ge tunme mina olen õige hea halba lõhna ja vingu tundma, minu nina on ergas tundma
4. kergemeelne, kerglane keps inimene om siante vähä ker´ge Pst edev inimene on selline natuke kerglane
keri <kere, keret>
1. keha, kere, kõht rasvast ei taha miu keri mitti minu kõht ei taha (ei kannata) rasvast üldse
2. keskne osa kuvve keri om valmi kuue kehaosa on valmis
komme <.kombe, kommet>
1. tava, traditsiooniline toimimisviis sääl võtsi ma oma kombe perrä sõna seal (pulmas) võtsin ma oma kombe järgi sõna
2. harjumus, kalduvus miu tüdär om arit kombege minu tütar on haritud kommetega
konguteme <kongute, kongude> noogutama, koogutama obene konguts pääge hobune noogutas peaga; eile käüs üits miu man kongutemen eile käis minu juures üks koogutamas
.konname <konnate,.konna> kondama, sihitult hulkuma; almust nuruma eile käüs üits miu man konnamen eile käis üks minu juures almust nurumas
kooliõpeteje <kooliõpeteje, kooliõpetejet> õpetaja miu kooliõpetejest poig tulli käümä miul minu kooliõpetajast poeg tuli mulle külla
kuagikõrd kunagi, iialgi ta es ole kuagikõrd miuge ää ta ei olnud kunagi minu vastu hea
kuperteme ~ kuperdeme <kuperte, kuperde> kuppu panema miu veli olli kuperdis, õpaś miut kah kuperdeme minu vend oli kupupanija, õpetas mind ka kuppu panema
küdi <küdi, küdi ~ küdit> mehevend miu veli om miu naise küdi minu vend on minu naise küdi
luuleteme <luulete, luulede>
1. luiskama, valetama, liialdama sii om üits luuletet jutt see on üks luisatud jutt (st pole tõsi)
2. luuletusi, laule looma sii om miu luuletet see on minu loodud luuletus; Koidula om isamaa laule luuleten Koidula on isamaalisi laule luuletanud
miis <mihe ~ mehe, miist> mees miis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed
mõtest arust miu mõtest lääs ta igäves minu arust läheks see igavaks
mälu1 <mälu, mälu> mälu, mõistus miu mälu om ka kehväs jäänu minu mälu on ka kehvaks jäänud
.märkume ~ .märküme <.märkude ~ .märküde, .märku ~ .märkü> Krk määrduma miu põll om är märküne, taht mõsta minu põll on ära määrdunud, on vaja pesta vt määrgume
müürissepp <müürissepä, müürisseppä> müürsepp miu esä olli nelikümmend aastet müürissepp minu isa oli nelikümmend aastat müürsepp; müürissepä tullive kikk Pikvä takast müürsepad tulid kõik Pihkva tagant
neiu ~ neio <neiu ~ neio, neiut ~ neiot> neiu ka sa miu neiut ka näit? kas sa minu neiut ka nägid? vt neidis, näidis, näiu
nööserdeme ~ nööserteme <nööserte, nööserde> Krk nuhkima, nuuskima mis sa nööserdet miu järgi? mis sa nuhid minu järele?
nüri <nüri, nüri> tömp, nüri poisi saiva peris vihatses, akkasiva vikatit miu käest ärä kiskma ja õõr´seva nüris poisid said päris vihaseks, hakkasid vikatit minu käest ära kiskuma ja hõõrusid (selle) nüriks
pakilt kiirustades, rutuga ta tulli pakilt miu manu ta tuli rutuga minu juurde
palav.aigus <palav.aiguse, palav.aigust> palavik, palavikuhaigus miu emä sures palavaigusege ärä minu ema suri palavikuhaiguse kätte
.pikku1 pikkune miu tüdrik om velle suuru, velle pikku minu tüdruk on venna suurune, venna pikkune
puha kõik, täitsa, puha sii puha om miu oma see kõik on minu oma; Antsul ollu tasku puha täüs topit Antsul olnud taskud täitsa täis topitud
pung2 <punga, .punga> rahakott, rahatasku miu pung om peris tühi minu rahakott on täiesti tühi
raat´s <raatsi, .raatsi>
1. raats, tööriist linade kupardamiseks raatsige raatsites linu raatsiga kupardatakse linu
2. kidur olend Krk miu vana kana raat´s minu vana kidur kana
ram´p2 <rambi, .rampi> (lihase)kramp, krambihaigus miu vellenaine surri ärä rampege minu vennanaine suri krambihaigusesse ära
rokk <roka, rokka>
1. rokk, rukkijahust ja hapupiimast jook miu vanaemä tei iki rokka minu vanaema tegi ikka rokka
2. (vedel) loomasöök, rokk ma andsi sial rokka ma andsin seale rokka
.ruime <.ruiu, ruiu>
1. rutjuma, muljuma ruiu miu kaalasuuni! rutju minu kaelasooni!
2. kruvima laud olli kinni ruiut laud oli kinni kruvitud
rõõsk <rõõsa, .rõõska>
1. rõõsk, värske latse jõive rõõska piimä lapsed jõid rõõska piima
2. petipiimast ja jahust sai rõõsa om ahjun saiad on ahjus; nu siast rõõska ei tii kennig mailma pääl ku miu onunaine tei no sellist saia ei tee keegi terves ilmas, kui minu onunaine tegi
sai <saia, .saia> sai miu aig tetti õllepärmige saia, tetti siantsamma ik ku korbitaigen minu ajal tehti õllepärmiga saia, tehti samasugune ikka kui korbitainas
seni nii kaua kui, seni seni kui ~ seni ku ~ senigu kuni; ja mina olli sääl varjun seni ku sii kange vihm ärä jäi ja mina olin seal varjus, kuni see tugev vihm järele jäi; sai sedäsi ärä pesset jäll seni kui sõs massin tulli sai sedasi ära pekstud jälle, seni kui siis masin tuli (rehepeksust); senigu siu jala om miu lavva all, kullet miut! nii kaua kui sinu jalad on minu laua all, kuulad mind!
sõda <sõa, sõda> sõda, lahing, konflikt sii olli tõine sõda, kui miu miis sõan olli see oli teine sõda (st Teine maailmasõda), kui minu mees sõjas oli
.tiiner <.tiindre ~ .tiinre, .tiinerd ~ .tiinert> teener, teenija miu esät emät olliv talu tiindre ja elliv talu suuren kamren minu ema ja isa olid taluteenijad ja elasid talu suures toas
tüdruk ~ tüdrik <tüdrugu ~ tüdrigu, tüdrugut ~ tüdrigut> tüdruk, vallaline neiu miu tüdrugust tüdär eläb linnan, naisest tüdär om kodun minu vallaline tütar elab linnas, abielus tütar on kodus vt tidruk, tütrik
uul ~ uul´2 <oole, uult> hool, mure ta om miu oole all ta on minu hoole all
uur´ <oori, .uuri>
1. voor, seljatäis tal olli ää uur´ einä sel´län tal oli hea voor heina seljas
2. kaubavoor miu esä läits esi uuri minu isa läks ise kaubavoori
vananäin ~ vananän´n <vananänni, vana.nänni> vanaema miu vananän´n sis sääl ütel´, ui eluke mis sellel viga eläde! minu vanaema siis seal ütles: oi elukest, mis temal viga elada!
vägi <väe, väge>
1. vägi, vägevus täädje olli suure väege külatark oli suure väega
2. hulk, suur rühm, kari miu meelest tuu vägi püürse kik mõtsa minu meelest pööras kogu see kari metsa (sigade karjatamisest)
vähiksen väiksena miu Juhan olli vähiksen tuline ja ullak minu Juhan oli väiksena tuline ja ulakas
.õrnus <.õrnuse, .õrnust> õrnus, hellus miu kodun olli pal´lu õrnust minu kodus oli palju hellust