[MES] Mulgi sõnastik

aharik <ahariku ~ aharigu, aharikut> kahar nurme veere pääl om aharik puu põllu ääres on kahar puu

ahukivi <ahukivi, ahukivi> ahjukivi, kerisekivi ahukivi ütelti mere veerest tuudavet ahjukivid öeldi mere äärest toodavat

ilma ilma ilma miut ilma minuta; ilma ammadit ametita; ilma meete ilma meieta; ilma sarved eläje ilma sarve(de)ta loomad

jahe <jahe, jahet> jahe jaak viskas jahe kivi merre jaagupipäev viskab jaheda kivi merre (st hakkab külmemaks minema)

jumi <jumi, jumi> jume, (näo)värv; terve välimus (ka loomal); värvitoon ta om õige valge näoge, tal jumi raasu mitti ei joole ta on väga valge näoga, tal ei ole üldse jumet; jumi käis üle näo, läits näost punatses jume tuli näkku, läks näost punaseks; ega miu jumi ei joose ega veri ei veere ega mu jume ei jookse ega veri ei veere (st ma ei karda); vil´lal om tõine jumi kohe, lüü al´lenteme viljal on teine jume kohe (pärast vihma), läheb haljendama

kasevahunik <kasevahuniku, kasevahunikku> Hls kaseriisikas kase vahunik om valge ja punakase, villatse veere kaseriisikas on valge ja punakas, karvaste äärtega

laev <laeva, .laeva> laev; pilvelaev laeva kisk merre laeva kisub merre (st pikk õhuke valge pilv pöördub otsaga läände, mere poole); laev tulep sadames laev tuleb sadamasse

.lep´me <.leppü ~ .leppi, lepü ~ lepi>
1. rahul olema, nõus olema lepü sellege, rohkep anda ei ole ole sellega rahul, rohkem anda ei ole
2. tülist, vihapidamisest üle saama, ära leppima me võis ärä leppi me võiks ära leppida
3. kokku leppima viimäde lep´s kokku meege lõpuks leppis meiega kokku

meeter <.meetre, meeterd ~ meetert> pikkusühik, meeter vähemalt viistõisku meeterd oll ta küll pikk vähemalt viisteist meetrit oli ta küll pikk

meri <mere, merd> meri mere puult mere poolt; kaardi pääl om maa ja mere kaardi peal on maad ja mered

miil´ <meele, miilt> meel ma pia kikk oma miil ja mõistus kokku võtme ma pean kogu oma meele ja mõistuse kokku võtma

muller ~ mul´ler <.muldre ~ .mul´dre, mullert ~ mul´lert> mulder, vundamendi väljaulatuv muldäär; tare seina alumine palk, mis kaeti mullavalliga sellest sai seinä veere mul´ler, kus latse lätsive keväditse päevä paistel mäńgme sellest sai seina ääre mulder, kuhu lapsed läksid kevadise päikse paistel mängima

nõlvikil küliti, käsipõsakil, käsipõsakile mea lasi sängi veere pääl nõlvikil ma lasin (end) voodi serva peal käsipõsakile

närmendeme ~ närmenteme <närmente, närmende> narmendama kördi veere joba närmendive seeliku ääred juba narmendasid

vabandeme ~ vabanteme <vabante, vabande> vabandama ma ütli et palus vabante, a ma ei tää kun sii Meeme tänäv om ma ütlesin, et paluksin vabandada, aga ma ei tea, kus see Meeme tänav on

.viir´me <veertä ~ veerda, veere> veerema sii kivi veerep uuge see kivi veereb hooga

viir ~ viir´ <veere, viirt> äär, veer mine jõe viiri ~ viirde! mine jõe äärde!; latse sööve lavva veeren lapsed söövad laua ääres