[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

igäven ~ igävene <igävese, igävest>
1. igavene, ajaliselt lõputu, püsivsii om üits igävene sõna see on üks igavene (väga vana) sõna. Vt alatine, jäädäv
2. piltl ilmatu suur, tohutuigävesi päkku mõts täüs ilmatu suuri puravikke mets täis. Vt ilma2, ilmama, ilmatu, ma|ilma, põhjatu
3. piltl vägatal om igävene must suitsunu ümärikse pal´kest tare tal on väga must suitsunud ümarpalkidest tare. Vt igävest, .irmus, kolesti, koletu, .tuitu, väga

ilma|.aigu ilmaaegu, ilmaasjata, põhjusetanüüd sai ilmaaigu maha kõnnit mailma maa nüüd sai ilmaasjata maha kõnnitud ilmatu maa; tahat tõist laimade ilmaaigu tahad teist põhjuseta laimata. Vt asjande, ilma|asjande, ilm|as´ante

.irmus <.irmse ~ .irmsa, .irmust> , irmus <.irmse ~ .irmsa, irmust>
1. hirmuäratav, õudnemea pel´gä irmust asja ma kardan õudset asja; kui päevä ümmer valge rõngas om, sis om sel päeväl irmust maru uuta kui päikese ümber valge rõngas on, siis on sel päeval hirmsat maru oodata. Vt jube, kole1, koletu
2. ebameeldiv, vastikkole irmus ilm väga vastik ilm. Vt jõle, jäl´k, läilä, tülgäs, vastikine, .vän´ge
3. väga, tohutultmõni suvi valab vihma maha kui irmus mõnel suvel sajab väga palju vihma; piab irmpsit kül´me ilmu peab väga külmi ilmu (st ilmad on pikemat aega väga külmad). Vt igävest, ilma2, kole1, kolesti, kurjaste, ma|ilma, pisu, puru1, väga

lähäteme <lähäte, lähäde> Krk
1. saatma, lähetamama lähädi ärä sõna oma sõbral ma saatsin oma sõbrale sõna
2. virutama, löömaoss sii kivi mul külgi lännü, mes ta mul lähäti oleks see kivi mulle külge läinud, mis ta mulle virutas
3. kätte andma, ulatamasa lähädet mailma sületävve kõrrage mul einä kätte sa ulatad maailma sületäie heina mulle kätte (heinakuhja tegemisest)

rõõsk <rõõsa, .rõõska>
1. rõõsk, värskelatse jõive rõõska piimä lapsed jõid rõõska piima
2. petipiimast ja jahust sai, pirukasrõõsa kütsetedi iki ahju põrmandu pääl saiakesed küpsetati ikka ahju põranda peal; nu siast rõõska ei tii kennig mailma pääl, ku miu onunaine tei no sellist pirukat ei tee keegi terves ilmas, kui minu onunaine tegi

.suurun ~ .suurune <.suuruse, .suurust> sama suur kui, suuruneno mailma tön´n es ole aga paingi suurune olli no ilmatu (suur) tünn ei olnud, aga ämbri suurune oli

valdas <.valta, valdast>
1. koormapuuvaldas panti kuurmel valdas pandi koormale; valdas pannas vankres, pikk jämme puu, ihenpuul om tal raks sissi lõigat, et köüds ei libaste, pannas tiir ümmer valdas pannakse vankrisse, pikk jäme puu, eespool on tal sälk sisse lõigatud, et köis ei libiseks, pannakse tiir ümber
2. kaevuvinnmailma kõrgen olli lätte valta ots üleven kaevuvinna ots oli väga kõrgel üleval; lättel olli kuuk, valdas ja tulp kaevul oli kook, vinn ja tulp
3. linamasina osa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur