[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 394 artiklit, väljastan 100

aab1 <aava, .aaba> haabma värisi ku aava leht ma värisesin kui haavaleht

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

aa|peräst ~ aja|peräst
1. (mõne) aja pärastraasikse aaperäst tulli ta mul järgi natukese aja pärast tuli ta mulle järgi
2. aja poolestajaperäst ma os võinu tulla, aiga mul olli aja poolest ma oleks võinud tulla, aega mul oli

abi <abi, abi> abikus ädä kige suuremb, sääl abi kige lähemb kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem; mia ole abin ma olen abis

ader <adra, .atra>
1. adertalve säe atra, suve tii rege (vns) talvel sea atra, suvel tee rege; adra suu olli neli tolli (hark)adra sahkade vahe oli neli tolli
2. adramaamea ei tää, mitu atra vald olli ma ei tea, mitu adramaad (üks) vald oli

aga2 agama nooren näi neid viil, aga nüid mea ei tää neist ma noorena nägin neid veel, aga nüüd ma ei tea neist (midagi). Vt a

aher1 <.ahtre, .ahtret>
1. aher, sigimatulehm om ahtres jäänu lehm on ahtraks jäänud
2. kehv, kasinma ole peris jutu aher ma olen päris kasina jutuga

aher2 <ahere, ahert> , aer <.aere, aert> harkadra künniraudmia las´se seppä aere teräves tetä ma lasin sepal künniraua teravaks teha

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aegaig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiiss ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

.aimame <aimate, .aima>
1. ette tundma, aimamasii tulli ninda, et ma es aimagi see tuli nii, et ma ei saanud arugi
2. ähmaselt nägema, ähmaselt paistmama jala ette iki aima viil ma jalge ette ikka näen veel; vähä aimas´ valgust natuke paistis (ähmaselt) valgust

akkaje <akkaje, akkajet> toimekas, tragi, ägemede külän om akkajit naisi meie külas on ettevõtlikke naisi; mea seante akkaje ei oole, et ma akka kaklem ma selline äge ei ole, et ma hakkan kaklema. Vt ragi

alanteme ~ alandeme <alante, alande>
1. vähendama, madaldamamea sai alantet innage ma sain alandatud hinnaga
2. halvustama, laimamaärä alante miut! ära laima mind!; tõisi oma ta kange alanteme teisi on ta innukas halvustama
3. alandama, alluma, järelandlik olemasa piat ennäst iki alanteme ka sa pead ikka järele andma ka

ale1 <ale, alet>
1. hale; kaastundlik, hea südamegama näi alet inimest ma nägin kaastundlikku inimest. Vt alelik
2. hele, kahvatu, pleekinudsii om siande ale vär´m see on selline kahvatu värv. Vt alekas, kolatu

all2 Hls alles, nüüdsamamia ennemp all käüsi vällän ma enne alles käisin väljas. Vt .alla, alle

ammu ammu, kaua aja eestma ei oole ammu aiga saanu kuskil vällä ma ei ole kaua aega saanud kusagile välja (külla minna). Vt ammust

an´g2 <ange, .ange> (lume)hangpäe om angen päev on hanges (küünlapäeval); kudas ma angest läbi saa kuidas ma hangest läbi saan; mea võti naise ku ange vahelt (knk) mina võtsin naise kui hange vahelt

.anme ~ .andme <anda, anna> andmaanna miul! anna minule!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andmata es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu; suud .anme suud andma, suudlemaku sõda ja katku olliv inimesi maha võtten, sõs olli jala jäl´lel suud anden kui sõda ja katkud olid inimesi maha tapnud, siis oli jalajäljel suud andnud; anna miul suukest anna mul musi; sõna .anme sõna andma, lubamama ole sõna anden, ma pia seda täitme ma olen lubanud, ma pean seda täitma; sõnu .anme sõimama, riidlemaku mea tal vastu ütli, sõs akas´ sõnu anme kui ma talle vastu ütlesin, siis hakkas sõimama; tappa .anme tappa andma, peksmaku sa_i kulle miut, ma anna sul tappa kui sa ei kuula mind, ma annan sulle tappa; vastust .anme vastutamasa piat oma sõnade iist vastust anme sa pead oma sõnade eest vastutama; õigus .anme õigust andma, järele andmaanna temäl iki õigus, piat järgi painume anna temale ikka õigus, pead järele andma; õnnes .anme õnneks andma, määramasii om siul õnnes ant see on sulle õnneks antud

arak1 <aragu ~ araku, arakut> harakasedimene saa iki iirtel, arakil (vns) esimene saab ikka hiirtele, harakatele; ma pia kargame siin ümmer ku arak ma pean kargama siin ringi nagu harakas

arenteme ~ arendeme <arente, arende>
1. korrastama, kasima; koristama, puhastamama arende kammerd ma koristan kambrit; kes teda om arenden kes teda on kasinud; ta arentep oma asju ja säep neid ilusti ta korrastab oma asju ja seab neid ilusti. Vt arime1, kasime, koristeme1, puhasteme, radame, .ruu´kme2
2. uus arendamasii rojekt tulep edesi arente seda projekti tuleb edasi arendada

arime1 <aride, ari>
1. põldu harimata lännu sõs sinna sedä põldu üles arime ja ta tennu sääl tulimaad ta oli läinud siis sinna seda põldu üles harima ja ta põletanud seal alet
2. kasima, kohendama; puhastamarumal inimen, ka sa läät arit ennäst ilusti puhtes vällän! rumal inimene, kas sa lähed kasid end ilusti puhtaks väljas!; mia mõista soolikit aride küll ma oskan soolikaid puhastada küll. Vt arenteme, kasime, puhasteme, .ruu´kme2

arm2 <armu, .armu> arm, armastus, armulikkus, headus, heatahtlikkustemä armu läbi sai ma terves tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks. Vt armastus

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvamama omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise oma tarkusest arvan, kas see on nii või ei ole; arvage mes tahade arvake mida tahate || kokku arvame aru saama, kindlaks tegemaraamadu ots joba kähen, akkap joba kokku arvame raamatu lõpp juba käes, hakkab juba sisust aru saama; õiges arvame õigeks pidamamea ei saa sedä õiges arvate ma ei saa seda õigeks pidada
2. loendamasääl olli arvamede pal´lu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos || vällä arvame kokku arvutamaka sa vällä arvade mõistat kas sa kokku arvutada oskad

ase1 <aseme, aset>
1. voodi, magamisaserõõva ollive asemide pääl riided olid voodite peal. Vt säng, .uudi
2. ase, põhimea pidi rõugu asemit riisme ma pidin rõuguasemeid riisuma. Vt põhi
3. elukoht, korterasemit olevet Nuian saia küll kortereid olevat Nuias saada küll. Vt asu|paik, .kortel, .korten

.astme <.astu, astu>
1. astumata es mõista istu egä astu ta ei osanud ei istuda ega astuda; ma astu aga astmise aset ei oole ma astun, aga astumise kohta ei ole. Vt .kel´pme
2. käima, kõndimakerge jalage, temä astup tulist kerge jalaga, tema astub tulist (käib kiiresti). Vt .kõn´dme, .käime

aud <avva, .auda> haudma pia üits päe mineme audu säädme ma pean ükspäev minema haudu korrastama (surnuaiale)

auk <augu, .auku> aukmia akka ohertige auku laskme ma hakkan puuriga auku tegema; tossu auk jätets vallale, sis lää toss vällä leitseauk jäetakse lahti, siis läheb suits välja; puik olli kindre augun puuk oli põlveõndlas. Vt mulk

aviteme <avite, avide> aitamamiu esä avit´s tal tüüd tetä mu isa aitas tal tööd teha; koolin avidets õppi koolis aidatakse õppida; ma lää avide sikute ma lähen aitan sikutada (köit)

edvis´k <edviski, edviskit> Krk edvistajaseast edviskit ma es või kannate sellist edvistajat ma ei suutnud kannatada. Vt ardsik3, edvi, edvik, etsik, etsitei, ir´t, jõõbik, lirgat´s, ätsäk

eerik <eerigu ~ eeriku, eerikut> Krk Hls Pst heeringasma anni tal eerikut süvvä ma andsin talle heeringat süüa. Vt eering

egät|pidi, egäte|pidi igapidi, igal kombel, igatiegätpidi saa ma akkame saan igati hakkama; ma kõneli tal egätpidi, ta es saa kedäki aru ma rääkisin talle igapidi, ta ei saanud midagi aru; ta om egätepidi tugev miis ta on igatepidi tugev mees. Vt kigi|pidi, kiigi|päiä

ehen, ihen
1. eestare ehen olli pink maja ees oli pink; mine sa ihen, ma tule perrä mine sa ees, ma tulen järele; ots ihen, ots sihen, esi ku kapstapää (mõistatus) ots ees, ots sees, ise kui kapsapea (lõngakera)
2. eel, enneehen õhtu om sii olek õhtu eel on see oleng

ehmateme <ehmate, ehmade> , ehmäteme <ehmäte, ehmäde>
1. ehmatamauisk ehmät´ miut tiiraa pääl uss ehmatas mind teeraja peal. Vt eiduteme
2. ehmumajumi juus´k üle ihu, ma ehmadi vähä judin jooksis üle keha, ma ehmusin natuke; laits ehmät´s kõva ääle pääle laps ehmus kõva hääle peale. Vt .eitime, .eitume

ehvt <ehvti, .ehvti> (kooli)vihikkoolilastel ehvti man koolilastel [on] vihikud kaasas; ma kirjuti oma mõttit ehvti üles ma kirjutasin oma mõtteid vihikusse üles. Vt vihk

.eitume <.eitude, .eitu> ehmuma, heitumama eitusi ärä ma ehmatasin ära; kas sa eitusit kah kas sa ehmusid ka. Vt ehmateme, .eitime

elivan´t <elivandi, eli.vanti> elevantelivan´t olevet suur luum, elust peräst mia ei ole tat nännü elevant olevat suur loom, elusast peast (st oma silmaga) ma ei ole teda näinud

elu <elu, elu>
1. elusii puu om kikk elun, mis kasvas see puu on päris elus, mis kasvab; mea ole elu sehen tüüd küll tennu ma olen elu jooksul küllalt tööd teinud; mis sa nooren eläd, sii om elu, mis sa vanan eläd, sii om vaev mis sa noorena elad, see on elu, mis sa vanana elad, see on vaev
2. korrustal om kate eluge maja tal on kahekorruseline maja; miis karanu tõise elu päält maha, sadanu surnus mees hüpanud teise korruse pealt maha, kukkus surnuks

elu|aig <elu|aa, elu|.aiga> eluaeg; kogu elu, kunagimea ei ole eluaig ääp kirjuten ma ei ole kunagi enam kirjutanud. Vt elu|.otsa, elu|põlv

emän´t <emänti ~ emändi, emäntit> , emän´d <emände, emändet> emand, (abielu)naine, perenainepernaise olliv emänti perenaised olid emandad; emäntege ma es saa äste läbi perenaisega ma ei saanud hästi läbi. Vt pernan´, pernaen

.ende, .endä enda, enese, omatal .endel es ole üttegi last tal endal ei olnud ühtegi last; un´t võtten ende sel´gä temä hunt võtnud ta endale selga; ende oma ma_i anna ja tõise oma ma_i taha enda oma ma ei anna ja teise oma ma ei taha

en´g1 <enge, .enge>
1. hingei võta ma ende enge sissi seast ei võta ma oma hingele sellist (tegu)
2. õhkpiip kõvast täus topit, ei anna enge läbi piip on kõvasti täis topitud, ei lase õhku läbi
3. elusolend, hingelinema ole õnnetu en´g, ei ole omakest ma olen õnnetu olend, ei ole (ühtki) omast
4. surnu hing, vaimkelle enge näl´län, selle põld põdur Trv (vns) kelle hinged näljas, selle põld vilets

enne1 ~ .enne
1. enne, ajaliselt varemku tahat sõs võit enne ka ärä massa kui tahad, siis võid enne ka ära maksta
2. pigemenne söögu oma maa undi ärä, ennegu ma võõral maal ul´kme lää pigem söögu oma maa hundid (mind) ärä, enne kui ma võõrale maale hulkuma lähen

esi1 <.ende, ennäst>
1. iseesi panden jala kinni usses ja tõise jala tulbas ja sis sikuten ise pani jala vastu ust kinni ja teise jala vastu tulpa ja siis sikutanud; ka ma esi ei või minnä? kas ma ise ei või minna?; ta olli ennäst püssige maha lasken ta oli ennast püssiga maha lasknud; esi süü teit, esi paha parande (vns) ise süü tegid, ise paha paranda
2. eraldi, isema pia esi tiid mineme ma pean eraldi teed minema

esi|.keskine <esi|.keskise, esi|.keskist> iseäralik, kummalineseast esikeskist asja ma_i ole nännü sellist iseäralikku asja ma ei ole näinud. Vt esi|eräline, esi|ärälik, esi|äräline, esi|äränine, esi|ärätine

esi|äränis eraldi, lahus, omaettemia tahas iki esiäränis eläde ma tahaksin ikka omaette elada. Vt eräldi, esiksi, ärälti

.essüme <.essüde, .essü> eksimamea ole mitu kõrda mõtsan ärä .essünü ma olen mitu korda metsas ära eksinud; ärä sa ärä essüde, sääl mitu tiiaru, võip ker´gest ärä essüde ära sa ära eksi, seal mitu teeharu, võib kergesti ära eksida. Vt .arbume, .arpume

essüts ~ essütse <essütse, essütset> eksitus, eksiminema lätsi essütses, essüsi ärä ma läksin segi, eksisin ära

et et, seda etma es või ütelte, et miul alb miis olli ma ei võinud öelda, et mul halb mees oli; ta saanu täädä, et raha ot´sme tullas ta olevat saanud teada, et tullakse raha küsima; oia et sa miul midagist ette ei ütle hoia et sa mille midagi ette ei heida; koetas toemine rõõvas, et ta om kõvemb seismä Trv kootakse (jämeda)toimeline (koti)riie, sest see on kõvem seisma (peab paremini vastu)

.ianes iganessa kirjudet selle üles, mes ma ianes kõnele sa kirjutad selle üles, mis ma iganes räägin. Vt igävel

ihu <ihu, ihut ~ ihu, ihu> ihu, kehama avites kige ihu ja engege temät ma aitaks teda kogu ihu ja hingega

iki ikkaiki oisid sa minuda, kasvatit sa lasta kallist, kasvatit ja kallistit, ellätit ja ehitit (rahvalaulust) ikka hoidsid sa mind, kasvatasid sa last kallist, kasvatasid ja kallistasid, hellitasid ja ehtisid; ma iki vähä aimust tunnes ku ma tat näes ma ikka natuke aimu saaksin, kui ma teda näeksin; nüid ole iki siiämaale egä päe jalul ollu nüüd olen ikka siiamaale iga päev jalul olnud. Vt ike2, ikke, ikki, iks

.il´la|.aigu ~ .il´lä|.aigu hiljaaegu, hiljutiil´läaigu ma näi alle tat alles hiljaaegu ma nägin teda. Vt .il´da|.aigu

il´laksi ~ il´läksi Hls Krk hiljukesi, tasakesi; aeglaselttullive tõstive väräti il´läksi iist ärä tulid tõstsid värava tasakesi eest ära; kõnele illäksi, sis ma saa aru kõnele aeglaselt, siis ma saan aru. Vt il´lakeste, illiksi, il´lukesi, .il´lukeste, il´luksi

ilma|asjande ilmaasjata, ilmaaegu, niisamailmaasjande ädäldät ilmaasjata hädaldad; ega ma ilmaasjande es tule, ma tulli asja ot´sme ega ma niisama ei tulnud, ma tulin asja otsima (st asja pärast). Vt asjande, ilma|.aigu, ilm|as´ante

imesteme <imeste, imeste> imeks panema, imestamamiut ei pane enämp üitsigi asi imesteme mind ei pane enam ükski asi imestama; küll kik imestive, ku ma uvve kengä jalga panni küll kõik imestasid, kui ma uued kingad jalga panin

.irmus <.irmse, .irmust> , irmus <.irmse, irmust>
1. hirmuäratav, õudnemea pel´gä irmust asja ma kardan õudset asja; kui päevä ümmer valge rõngas om, sis om sel päeväl irmust maru uuta kui päikese ümber valge rõngas on, siis on sel päeval hirmsat maru oodata
2. ebameeldiv, vastikkole irmus ilm kole [ja] vastik ilm
3. väga, tohutult; suur, tohutuku päevä ümmer valge rõngas om, sis om sel päeväl irmust maru uuta kui päikese ümber valge rõngas on, siis on sel päeval suurt tormi oodata; mõni suvi valab vihma maha kui irmus mõnel suvel sajab tohutult [palju] vihma maha; piab irmpsid kül´me ilmu peab väga külmi ilmu (st ilmad on pikemat aega väga külmad)

irmuteme <irmute, irmude>
1. hirmutamaärä oma jutuge miut irmute! ära hirmuta mind oma jutuga!; mea olevet temät eiduten, irmuten mina olevat teda heidutanud, hirmutanud. Vt .erjäme
2. peletama, ära ajamama irmuti linnu pesä päält ärä ma ajasin linnu pesa pealt ära
3. lööma või lüüa ähvardama, karistamapiitsage irmutemist ira obene ei kannate sugugi erk hobune ei kannata sugugi piitsaga löömist

iste <istme, istet>
1. istumise alune, istevankri iste om alb vankriiste on halb
2. istumine, istumiskordmea kudasi sukatalla valmis üte istme pääl ma kudusin sukatalla ühe istumisega valmis; ää tüü nõvvap iki pikkä istet hea töö nõuab ikka pikka istumist

isu <isu, isu>
1. (söögi)isu, himumul om obese isu mul on väga suur isu
2. tahtmine, soovmiu isu saa täüs kah joba, mea ei taha olla minu tahtmine saab ka juba täis, ma ei taha (siin enam) olla

jah, jaa jaatussõna, jah; (mööndes, kinnitades) jah; (kahtlust väljendades) jahjah ~ jaa, ma lää kohe jah, ma lähen kohe; latse pillike läits katik jah lapse pillike läks katki jah; jah temäst nüüd minejat temast nüüd siis minejat saab || jah ja (poolelijäänud mõtte lõpul) jahtal olli sõs kolm tüdärt jah ja, poig ja ta oli siis kolm tütart jah ja, poeg ja

jakuteme <jakute, jakude> jaotama (ajaliselt või ruumiliselt), jätku või osa kaupa tegemama jakute selle kanga kudamise nädäle pääle ärä ma jaotan selle kanga kudumise nädala peale ära

jalg <jala, .jalga>
1. jalgtagakamren olli tal ilma .jalgede säng tagatoas oli tal jalgadeta voodi; täempe ole ma joba vara .jalge pääl täna olen ma juba vara jalgel; suur kere ressip jalgel pääle suur kere pressib jalgadele peale; jalg lää kivis kinni, sõs olet mahan ku rändsäts jalg läheb kivisse kinni (st jääb kivi taha), siis oled maas ka räntsakil; miul tahav pastle leote, pitsitev jalan mul tahavad pastlad (st tuleb pastlaid) leotada, pigistavad jalas; mia ole tüü man käsist jalust kinni olen töö juures käsist-jalust seotud; mis suguline ta viil om, undi tagumine jalg piltl mis sugulane tema veel on, hundi tagumine jalg (st väga kauge sugulane); pirru alu olli ike kolme jala puu pirrualune oli ikka kolme jalaga (tugi)puu
2. jalg (pikkusmõõduna)rõõvast mõõdeti vanaste iki jalage riiet mõõdeti vanasti ikka jala kaupa

.julgeme <.julgede, .julge> tihkama, söandama, julgemaaga ma es julge kah, süä läits kül´mäs ku jää, akasi pel´gäme aga ma ei julgenud ka, süda läks külmaks kui jää, hakkasin kartma

jumi <jumi, jumi>
1. jume, näovärv; terve välimus (ka loomal)ta om õige valge näoge, tal jumi raasu mitti ei joole ta on väga valge näoga, tal ei ole üldse jumet; ega miu jumi ei joose ega veri ei veere ega mu jume ei jookse ega veri ei veere (st ma ei karda)
2. värv, värvitoonvil´lal om pääle vihma tõine jumi kohe, lüü al´lenteme viljal on pärast vihma teine toon kohe, läheb haljendama
3. värin, judinjumi käüs üle näo, läits näost punatses värin käis üle näo, läks näost punaseks. Vt jume

jus´t, just päris, täpselt; tingimata, kohe (praegu)tuul om jus´t rinnu vastu tuul on täpselt rinna vastu; mea pia minem kohekil jus´t ma pean minema kuhugi kohe

.juunig, .juunige joonelt, otsekohe, hoogatalve ku üles tulti, ürjäti juunig keträme talvel kui üles tuldi (magamast), hakati kohe ketrama; ma sai juunige aru ma sain korraga aru

juusk <joosu, .juusku>
1. jooksminenii esi lõbu peräst jooseve, ega neil tarvilist juusku ei ole need ise lõbu pärast jooksevad, ega neil asja pärast jooksmist pole
2. mingi muu liikuminemeil om tuuliku puha päält joosuge meil on tuuleveskid kõik pealtjooksuga (st liigub vaid ülemine veskikivi)
3. ühe sõiduki jagu rattaidmitu ratast sa laadalt ostit? - mea osti terve joosu mitu ratast sa laadalt ostsid? - ma ostsin terve jooksu

juust <juusta ~ juustu, .juusta ~ .juustu>
1. meiereis valmistatud juust; kodus valmistatud juust, sõirpaksu piimäst ja kardule pudrust tetäs ka juusta - kardule juust kohupiimast ja kartulipudrust tehakse ka kodust juustu - kartulijuustu
2. toit kanepiteradestvanast olli juusta asemel tem´p, juustast es kuuleki mia nooren vanasti oli juustu asemel temp (surutud kanepiseemnetest toit), juustust ma noorena ei kuulnudki

.jõudme1 <.jõuda, jõvva> jõudmajõusi jõudsin; jõud´s jõudis; ma es jõvva õiges aas ma ei jõudnud õigeks ajaks; selle pilli perrä ei jõvva kennigi tansi, ken kik sii aig mängip Krk (vns) selle pilli järgi ei jõua keegi tansida, kes kogu aeg mängib

jär´g <järe, .järge>
1. järgka sa oled järe pääl saanu? kas sa oled järje peale saanud?; ku sii tõbi siin järege olli, sis võtt ta puha läbi kui see haigus siin juba oli, siis võttis ta kõik läbi
2. järjekordku sii tõbi järege siin om, sis võtt ta läbi puha kui see haigus järjekorraga siin on, siis võtab ta kõik läbi
3. arusaaminema sai jutul järe pääle, ma tää, kudas ta olli ma sain jutust aru, ma tean kuidas ta oli
4. ajajärk, periood, teatud aegligi õhtut võ õhtu järege ma lää talliteme õhtu liginedes teatud ajal ma lähen talitama
5. pidevus, järjekestvustemäl om jo poige järg, ei tää ka tüdärt tule temal on ju poegade järjekestvus, ei tea kas tütart tuleb
6. varu, tagavaraku vili är külveti, kudas terä järg olli, ku jäi üle, sis sai tetä kama kui vili külvati ära, kuidas tera tagavara oli, siis sai kama teha; tulejärg oiti tuha sehen tule varu hoiti tuha sees
7. seisukord, olukordkudas sul selle tüüge järg om kuidas sul selle tööga olukord on
8. jõukus, varakussii om ää järege tüdrik see on hea jõukas tüdruk

.jäämä ~ .jääme <jäiä, jää> jäämajäiäs jäädakse; karjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt; ärä sis ildas jää ära siis hiljaks jää

ka1 ka, samutimia pel´läsi ka nooren ma kartsin ka noorena; lõug lõbises, ei saa kõnelte ka mitti lõug väriseb, ei saa rääkida ka mitte. Vt kah

ka2 kaska ilm sadame lää? kas ilm läheb sajule?; ka mea tas putti? kas ma teda puudutasin?; ka sa elät iki vanat muudu? kas sa elad ikka vana moodi?; ka te inimese kodun om? kas teie inimesed on kodus?; mõnel rõõval om üitskikk, ka tetäs üäpidi või kurapidi mõne kanga tegemisel on ükskõik, kas tehakse parempidi või pahempidi

kaal2 <kaalu, .kaalu>
1. asja, eseme raskuskaal ei ole täüs viil, ma pia manu viil roobitseme raskus ei ole veel täis, ma pean veel juurde roobitsema
2. kaalumisseadekaalu kausi läükleve nõndagu kuld kaalukausid läigivad nagu kuld
3. kaaluühik linade mõõtmiseksoli vakamaa linu mahan, sai kaal linu kui vakamaa linu maas oli, sai kaalu linu

kaar´2 <kaare ~ kaari, .kaari> (heina)kaarma kae sedä einäkaari ma vaatan seda heinakaart; tulli suure kaarege tulid suure kaarega || .kaari kaarenavili sat´te kaari maha vili kukkus kaarena maha || kaarin kaaresein om kaarin mahan hein on kaares maas

kaevandik <kaevandigu ~ kaevandiku, kaevandikut>
1. kaevand, kaevatud auk; kraavmia lää kaevandikust saantigi ma lähen kraavini
2. kaeviksõamihe kajosive mõtsa kaevandikke sõdurid kaevasid metsa kaevikuid

kah ka, kahma lõpete selle tüü kah ärä ma lõpetan selle töö ka ära; suula panti kah teräke söömäle pääle soola pandi ka pisut söögile peale; mis sa külän kuulid kah mis sa külas kuulsid ka. Vt ka

kahitseme <kahitse, kahitse>
1. kahetsemama kahitse, et ma sedäsi ütli ma kahetsen, et ma nii ütlesin. Vt kahetseme, kahjatseme
2. kaasa tundma, haletsemamis sa miust kahidset, vaade esi ennäst mis sa mind haletsed, vaata iseennast

kahkleme <kahelte ~ kahelde, .kahkle> kahtlemama kahkle oma tegemiste man ma kahtlen oma tegemiste juures. Vt kahtleme

kahmerdeme ~ kahmerteme <kahmerte, kahmerde> askeldama, toimetamama kahmerde siin viil raasike ma toimetan siin veel natuke. Vt arbeldeme, argeldeme, aseldeme, askeldeme, atserdeme, matserdeme, sehkeldeme, sehkendeme

.kahvme1 <.kahva, kahva> viskama (vett)ma kahvse sannan endel vett selgä ma viskasin saunas endale vett selga. Vt .kahvame1

kaia|pätsik <kaia|pätsikse, kaia|pätsikest> Krk katsekakkma tii kaiapätsikse kah ahju suu pääl ma teen ahjusuu peal katsekaku ka

kakkame1 <kakate, kakka> ära venitama, katkestamama kakkasi ennest ärä ma venitasin end ära

kammer <.kamre ~ .kambre, kammert> tuba, kütteta eluruum (rehielamus), kambermea-i taha ende kammert tuas ütelte ma ei taha oma kambrit toaks nimetada

kandsik1 <kandsigu ~ kandsiku, kandsikut> Krk Trv, kantsik1 <kantsigu ~ kantsiku, kantsikut> Krk nuut, piitsma ole kandsikut küll saanu ma olen piitsa küll saanud

kannateme <kannate, kannade>
1. kannatamapudeve puu ei kannade paenute pudedat puud ei kannata painutada
2. sallimama es või sedä laulu kannate ma ei võinud sallida seda laulu

.kaoteme <.kaote, .kaode> kaotama; ära lõpetama, tapmamiul es ole midagi kaote mul ei olnud midagi kaotada; ma kaote kana ärä ma tapan kana ära; miu üleaidne kaot´ kanase ärä minu naaber lõpetas kanapidamise ära; esi ma ei taha pattu tetä, esiennäst ärä kaote ise ma ei taha pattu teha, iseennast ära tappa

kapust <kapuste, kapustet> kapsaskapuste om uiskel ärä süüd kapsad on ussidel ära söödud; kapuste uisk kapsauss; kapuste sup´p kapsasupp; kupakapuste kupatatud kapsad, pehmeks keedetud kapsadma tii endel imu ruuga, kupa kapustit tii endel ma teen endale lemmik sööki, kupatatud kapsaid teen endale

karusteme <karuste, karuste>
1. karvaseks tegemama pea kanga ärä karusteme ma pean kanga karvaseks tegema
2. karvustama, tutistamaemäk olli kerge käege last karusteme võõrasema tutistas kerge käega last. Vt karvusteme

kask2 <.kaska, .kaskat> Hel kasukasma pane kaska kah pääle, õvven om käre külm ma panen kasuka ka peale, väljas on käre külm. Vt kasuk; kas´ka poogen kasuka nööp

kasu1 <kasu, kasu> kasukasu sa kellekidel ei tuu! sa ei too kellelegi kasu!; mea es saa sellest õppusest kedägi kasu ma ei saanud sellest õpetusest midagi kasu

kasuk <kasuku ~ kasugu ~ kasuka, kasukut ~ kasukat>
1. kasukastüdrikil ollive kasugu peltsi sel´län tüdrukutel olid lühikesed kasukad seljas. Vt kask1
2. piltl nahatäisma õmle sul punatse rihmege kasugu ma õmblen sulle punaste rihmadega kasuka (st annan keretäie)

kaup <kauba, .kaupa>
1. kaup, ostu-müügi objekt, kraamma lubasi Margussel kaupa tuvva ma lubasin Margusele kaupa tuua
2. piltl kokkulepemis kaup siul selle perenaesege om? mis kokkulepe sul selle perenaisega on?; nüid om kaup kokku lännu, seni kauplime, ku kaup kokku läits nüüd on kokkulepe sõlmitud, seni kauplesime, kui kokku sai lepitud

kedägi, kedäki, kedäk prt kedagi, midagiei saa ma säält kedägi tarkust ei saa ma sealt tarkust ega midagi; ilma sõnnikute ~ sõnnikude ei kasva kedägi ilma sõnnikuta ei kasva midagi

keedi|liha <keedi|liha, keedi|liha> Krk Hel keedetud lihamia sei liha pal´lalt, keediliha ma sõin ainult liha, keedetud liha

keids <keidse ~ keedse, keist> Hel köisma tuu keidse sissi kostume, sis ta lää nõrgembase ma toon köie sisse sulama, siis ta läheb pehmemaks. Vt köüd´s, lon´t

ken´g <ken´gä, .ken´gä> Trv, keng <kengä, .kengä> king, kuni pahkluuni ulatuv jalatsesä akas´ kodun kah peräst vastsit saapit ja ken´gu tegeme isa hakkas kodus ka pärast uusi saapaid ja kingi tegema; mea tahas kengi osta ma tahaks kingi osta; neli neitsit kuseva üte kengä kontsa sissi (mõistatus) neli neitsit kusevad ühe kinga kontsa sisse (lehmalüpsmine). Vt käng

kerime <keride, keri>
1. kerimalinast lõnga ei tohi keride süürüsses, piat ütsi lõnga kerime linast lõnga ei tohi kerida kihiti, pead üksiti (st ühe lõnga haaval) lõnga kerima
2. kiiresti jooksma, käimakui ma andsi raudjale ohjaarudege paar põõna sis keris mäest alla kui tuuĺ kui ma andsin raudjale ohjaharudega paar hoopi, siis jooksis mäest alla kui tuul

kes <kelle, kedä> kes, miskes kas´s roidap, sii oma poja toidap kes (nagu) kass ringi nuusib, see oma pojad toidab; kelles-si väits om? kelle oma see nuga on?; kellest ma kua tat, sõnust või sõrmist? millest ma koon seda, sõnadest või sõrmedest? (millegi võimatu kohta). Vt ka ken

.kiiame <kiiate, .kiia>
1. vallatlema, müramalatse kiiave ussaian lapsed müravad õue peal; ärä kiiate, sa mõistat ku ma sut keelä ära müra, sa saad aru, kui ma sind keelan. Vt aamerteme, kiiateme, kiiserdeme, ul´andeme
2. perutama, lõhkumaoben lää kiiame hobune läheb lõhkuma. Vt .iukame, .iukleme

kiild <keelu, .kiildu> keeldta tegis vastu kiildu, ma kiildsi tedä ta tegi keelu vastu, ma keelasin teda


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur