[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

agin <agine, agint ~ agind> Krk hagijasnüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad. Vt agijes

ilusemb <ilusembe, ilusembet> , ilusemp <ilusempe, ilusempet> , ilusep <ilusebe, ilusepet> ilusamilusebes ilusamaks; ilusepide ilusamate; ilusepit ilusamaid; marju olli küll mõtsan, mõnen kottel olli ilusepit marju oli küll metsas, mõnes kohas oli ilusamaid

.juuskme <joosta, joose> jooksmajuust joostud; latse juusksiv mõtsan lapsed jooksid metsas

kõlin <kõline, kõlinet ~ kõline, kõlint> heli, helinlinnu tõmbav mõtsan ku üits kõlin linnud laulavad metsas, nii et heliseb

kõllateme <kõllate, kõllade> kolletama, kollaseks tõmbumakõeva kõllateve mõtsan kased kolletavad metsas

kär´g2 <käre, .kärge> musträhnkär´g las´k mõtsan pörr ja pörr musträhn metsas laskis (tegi häält) pörr ja pörr

kär´k1 <kärgä, .kärkä> kirvetera varrepoolne nurkku mõtsan agu raiut, sis lüüt tagumitse kärgäge kui metsas hagu raiud, siis lööd kirvetera tagumise nurgaga

lan´k2 <langi, .lanki>
1. raielankmõtsan om pirle pal´lu lan´ke metsas on praegu palju raielanke
2. kangastelgede külgpuu

lil´l <lilli, .lilli> lillmõtsan om jo keväde lilli metsas on juba kevadlilled

loidap <loidapi, loidapit ~ loidapid> , loidapu <loidapu, loidaput> lodjapuusiin mõtsan om vähä loidapit siin metsas on vähe lodjapuid

loimik <loimigu ~ loimiku, loimikut> vesine maavarsakabi kasvas mõtsan loimikide pääl varsakabi kasvab metsas vesiste kohtade peal. Vt loigas, loisk

mesi|käpp <mesi|käpä, mesi|käppä> karu, mesikäppmesikäpä eläve mõtsan karud elavad metsas

.murdume <.murdude, .murdu> murdumamurdunit puid om mõtsan pal´lu metsas on palju murdunud puid

murelane <murelase, murelast> sipelgasmõtsan om pallu murelase pesi metsas on palju sipelgapesi

mõts <mõtsa, .mõtsa> metsma lätsi essütses mõtsan ma eksisin ära metsas; mõts o vaeval lume all mets on lume all lookas

mäger <mägrä, .mäkrä> mägerma näi mäkrä mõtsan ma nägin metsas mäkra

not´me <.notti, noti> nottima, tapmamõtsan om kikk looma maha notit metsas on kõik loomad maha notitud

näserik <näserigu ~ näseriku, näserikut> jändrikmõtsan kasvive näseriku puu metsas kasvasid jändrikud puud. Vt nässik, näräk

.nül´gme <.nülgi, nüli> nülgimajahimehe nülive mõtsan loomil kikk naha joba maha jahimehed nülivad loomadel juba metsas kõik nahad maha; vähempe looma nülits umbsi ärä väiksemad loomad nülitakse umbselt ära (st nahk tõmmatakse tagakäppade poolt üle pea ära); ülget .nül´gme pandimängu ülesanne - kõhuli sirutada jalad ja käed välja. Vt .nil´gme

põder <põdra, .põtra> põderlaits näi mõtsan põtra laps nägi metsas põtra. Vrd põdrik

päkk <päkä, päkkä>
1. päkk; pöiallaits imes päkkä laps imeb pöialt
2. (suur vana) puraviksuure päkä kasuve mõtsan suured puravikud kasvavad metsas
3. labakinnas Helma kaodi päkä ärä ma kaotasin kinda ära

.saag´ma ~ .saag´me <.saagi, sae> saagimapuud om vaja keväde ärä saagi puud on vaja kevadel ära saagida; mehe saagiv mõtsan puid mehed saagivad metsas puid; lääme saeme nii puu katik lähme saeme need puud katki

susi <soe, sutt> huntsoe ollive mõtsan kitsi maha murden hundid olid metsas kitse maha murdnud. Vt un´t

ulgandi, ulganti hulgana, hulgakesiulgandi käive mõtsan tühün käivad hulgakesi metsas tööl

.varbline ~ .varblin <.varblise, .varblist> varblanevarblin o laisk lind, kulli sööv varblise mõtsan ärä varblane on laisk lind, kullid söövad varblased metsas ära; ulk varblisi lendäv pardin hulk varblasi lendavad parves. Vt varblane

.õikme <.õiku, õigu>
1. hõikama, hüüdmakarjatse õiguve mõtsan karjased hüüavad metsas
2. kutsumama õigu tat ma kutsun teda

.üüsi, .üüse ööselma tule sis täembe üüse sinna ma tulen siis täna öösel sinna; mia üüsi komisti mõtsan ma komistasin öösel metsas; äsjä ööse Hel üle-eelmisel öösel. Vt ka üüseld, üüselt


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur