[MES] Mulgi sõnastik

al´l <alli, .alli>
1. hall (värvus) al´lep hallim
2. kae, silmahaigus al´l om silmä pääle kasunu kae on silmale tulnud
3. hallitus leväl lääp al´l sissi leivale läheb hallitus sisse

allik <alliku ~ alligu, allikut> allikas allikus allikasse; tii lääp allikus tee läheb allika juurde

auts ~ aut´s <.autse, .autset> hautis; kaljahaue taari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi; autse pät´s kaljaleib

esä <esä, esät>
1. isa lääp esäl läheb isa juurde; esä käs'k poiga obest ette panna isa käskis pojal hobuse ette rakendada; esäte isata; .essä isasse, isa moodi
2. isane esä kuus'k om aru, ilma käbudede isane kuusk on harv, ilma käbideta

igäve <igäve, igävet> igav, üksluine, tüütu üits süük´ lää ka igäves(e) ühesugune söök läheb ka üksluiseks

.iuku peenikeseks, pehmeks ku äkśelt peenikeses lää, iuku lää kui äkki peenikeseks läheb (lõnga kohta)

jalg <jala, .jalga> jalg jalan jalas; .jalgede jalgadeta; jalust ~ .jalgest jalgadest; .jalgel jalgadel, jalgadele; jalg lää kivis kinni, sõs olet mahan ku rändsäts jalg läheb kivisse kinni (st jääb kivi taha), siis oled maas ka räntsakil; jala kistavet kokku jalad kistavat kokku; miul tahav pastle leote, pastle pitsitev jalan mul tahavad pastlad (st tuleb pastlaid) leotada, pigistavad jalas; mia ole nende man käsist jalust kinni olen nende juures käsist-jalust seotud

jumi <jumi, jumi> jume, (näo)värv; terve välimus (ka loomal); värvitoon ta om õige valge näoge, tal jumi raasu mitti ei joole ta on väga valge näoga, tal ei ole üldse jumet; jumi käis üle näo, läits näost punatses jume tuli näkku, läks näost punaseks; ega miu jumi ei joose ega veri ei veere ega mu jume ei jookse ega veri ei veere (st ma ei karda); vil´lal om tõine jumi kohe, lüü al´lenteme viljal on teine jume kohe (pärast vihma), läheb haljendama

jut´t1 <juti, jutti>
1. jutt, joon, triip, kriips pikka jutti kör´t pikitriibuline seelik; puha üits suu jut´t, siit akkas Karksist pääle, lää iki Tõrva poole puha üks soojutt, siit hakkab Karksist peale ja läheb ikka Tõrva poole
2. hoop, löök andsi obesele paar ääd jutti kül´ge müüdä andsin hobusele paar tugevat lööki mööda külge
3. hoog, kiirus ärä enne ärä minnä, lääme jutige üten ära enne ära mine, lähme (kohe varsti) ühe hooga koos

ka2 kas ka ilm sadame lä? kas ilm läheb sajule?; ka mea tas putti? kas ma teda puudutasin?; ka sa elät iki vanat muudu? kas sa elad ikka vana moodi?; ka te inimese kodun om? kas teie inimesed on kodus?

kainu ~ kainus Hls, Krk üsna, üpris seni lännu päe joba kainus õhtus niikaua läinud päev juba üsna õhtuks (st hiliseks); mul lääb kainu vara uni ärä mul läheb üsna vara uni ära; ta tei kainu ää meelege ta tegi üpris hea meelega vt kaunis

kana <kana, kana> kana kana lää poigege kana läheb poegadega; kanase akkav munel kanad hakkavad munele

kard1 <karra, .karda> Hls, Krk härmatis, kirme külm võtt kik karda külm kattis kõik härmatisega; like rõõvas tõmmap karda märg rõivas läheb härma

keidse <kevve ~ keidse, keit> Hel köis ma tuu keidse sissi kostume, siss ta lää nõrgembase ma toon köie sisse sulama, siis ta läheb pehmemaks

kesspaik <kesspaiga, kess.paika> keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkoht periss kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili oli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; kesspaigan seas, hulgas, keskel; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust (st tüli) olla

kesätilk <kesätilga, kesä.tilka> Krk, Hls põldosja kevadine võrse enne om ta kesätilk, sis lää ta konnakuuses enne on ta võrse, siis läheb ta konnakuuseks

kihuline <kihulise, kihulist> kihulane ku ilm lääp kurjas, sõs om aken kihulisi täüs kui ilm läheb halvaks, siis on aken kihulasi täis

.kiidume <.kiidude, .kiidu> liiga hapuks, kihisevaks muutuma seisnu piim lääp kiidume, seantses apneme ja visiseme seisnud piim läheb kihisema, selliseks (et hakkab) hapnema ja visisema

kooguteme <koogute, koogude>
1. koogu või sarnase vahendiga töötlema lamba nahka koogutets, et pehmes lääp lambanahka töödeldakse (nii kaua), et pehmeks läheb
2. koogutama, noogutama küll koogut´s ja palle küll koogutas ja palus
3. edasi-tagasi või üles-alla liikuma, kõikuma koogutep, ei saa tulla, ei saa minnä (purjus mees) kõigub, ei saa tulla, ei saa minna

kost kust kost süük alla lääp kust söök alla läheb

kuhalt ~ kohalt
1. kohe kastja tund kohalt är, ku leib sikke om taigna sõtkuja tundud kohe ära, kui leib sitke on
2. otsejoones, -suunas siit lääp tii, kohalt meieris siit läheb tee, otse meiereisse
3. päris, väga sa sait kuhalt parrel aal sinna sa said päris parajal ajal sinna

.kurtav ~ .kurtave <.kurtave, .kurtavet> seisev kurtav vesi om sääl sehen, lää aisme seisev vesi on seal sees, läheb haisema vt ka kurdu

kus
1. kus kus tegije, sääl nägije kus tegija, seal nägija; kus te saide ta? kust te ta saite?
2. kuhu kus ta lääp? kuhu ta läheb? vt kos, kohe

kuu <kuu, kuud> kuu ku kuuge eitüs kui kuu tõttu ehmub; kuust om tulp läbi, ilm lää külmäl kuust on tulp läbi, ilm läheb külmale

kõvale Trv
1. pingul, pingule nüür tulep kõvale tõmmate nöör tuleb pingule tõmmata
2. tugevaks ku ommuku lõune tuul kõvale lähäb, sõs om kolmandel päeväl sadu kui hommikul lõunatuul tugevaks läheb, siis on kolmandal päeval sadu

käorügä <käorüä, käorügä> karusammal ku lumi lää, sis om käorügä joba äitsnemen kui lumi läheb, siis on karusammal juba õitsemas

käperteme <käperte, käperde>
1. käperdama, kobama, kompama, katsuma poiss käper´t tüdrikut poiss käperdas tüdrukut
2. käpukil käima, roomama joba käperts, lää kui üits ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdama sii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta)

kül´m <kül´mä, .kül´mä> külm, külmus kül´m kördi karda tõmmanu, lääp ku kõginen külm (on) seeliku kõvaks tõmmanud, läheb kõginal; anna siale neid kül´mä rabat kardulit anna seale neid külmavõetud kartuleid

laksuteme <laksute, laksude>
1. lakse, laksatusi tekitama laine laksutev kõvast, ilm lää tuuletses lained laksuvad kõvasti, ilm läheb tuuliseks
2. taga rääkima, lobisema, sõimlema tema ei tee muud ku laksutep kiilt ta ei tee muud, kui lobiseb
3. laksutama, (ööbiku puhul) laulma kiriküüt´ laksutep iki laks, laks, laks ööbik laksutab ikka laks, laks, laks

.lendäme <lennäte, .lendä>
1. lendama, õhus liikuma sügüse lendäve linnu lõunas sügisel lendavad linnud lõunasse; pesu lendäs tuulege sääl nööri pääl pesu lendab tuulega seal nööri peal
2. kiiresti liikuma, jooksma, tormama, kihutama aig lää edesi ku lennäten aeg läheb edasi nagu lennates

lige ~ like <lige ~ like, liget ~ liket> märg ärä sedä obest väege aa, sii lääb ruttu ligese Hel ära seda hobust väga aja, see läheb ruttu higiseks; sai lõhut, ku pää olli like otsan Krk sai lõhutud nii, et pea oli märg otsas; likest peräst ei tohi tuule kätte minnä märjana ei tohi tuule kätte minna

.limbe <.limbe, .limbet>
1. libe tii olli nõnda limbe, et mia käändsi pikali tee oli nii libe, et ma kukkusin pikali
2. limane liha lää kõllatses ja limbes liha läheb kollaseks ja limaseks

.loidu
1. laugelt, poolviltu katus om õige loidu pant katus on õige laugelt pandud; tii lääb loidu alla tee läheb laugelt alla
2. silmad maas; loid, uimane silmä lääve loidu, ku tal tervist ei ole silmad lähevad loiuks, kui tal tervist ei ole

loiun hoogsalt, hästi siul lää kikk loiun, olgu suka kudamine või põllutüü sinul läheb kõik hoogsalt, olgu (see) suka kudumine või põllutöö

lokat´s <lokatsi, lokatsit> logu, lohakalt tehtud asi küll om ta üits vana lokat´s, lää ümmer küll on ta üks logu asi, läheb ümber

.mahtume <.mahtude, .mahtu ~ mahu> mahtuma ta lää uhkusege lõhki, ta ei mahu oma naha sissi ärä ta läheb uhkusega lõhki, ta ei mahu oma naha sisse ära

mineme <minnä, lää> minema minden mõne bussige vai lavva vedäjege oleksid võinud minna mõne bussiga või lauavedajaga; lää pikä sammege läheb pikkade sammudega; läits kamres läks tuppa; mine aigapiditsebest! mine aeglasemalt!

murumut´t <murumuti, murumutti> Krk murumuna edimelt om valge murumuti, ku suures kasvas, sis lää mustas esmalt on valged murumunad, kui suureks kasvab, siis läheb mustaks

no no no kudas te nüid omal puul eläde? no kuidas teie nüüd omal pool elate (st kuidas teil elu läheb)?

oben ~ obene <obese ~ obesa, obest> hobune oben jäänü tii pääl kurtme hobune jäänud tee peale seisma; obene lää sammu astun hobune läheb sammu astudes; pillaje obene lõhkuv, rahutu hobune

pikäli selili, pikali ku vähägi jalg lää sõs ole mahan pikäli kui vähegi jalg (valesti) läheb, siis olen maas pikali

segämin ~ segämine segamini, segi Tarvastu keeli ole mia nüüd rohkemb aiga elänü, see lääp ju segämine Tarvastu keelega olen ma nüüd rohkem aega elanud (st tarvastukeelses keskkonnas), see läheb ju segamini (oma kodukandi keelega)

segäne <segätse, segäst> hull, segane aga vat mõni inimene läp vanaduseg segätses, nu sii läits ka segätses aga, vaata, mõni inimene läheb vanadusega hulluks, no tema läks ka segaseks

sula <sula, sula ~ sulat> sulailm, soe talveilm kadripäevä järgi lääp enämpist iki sulale pärast kadripäeva läheb enamasti ikka sulale

suurest ~ suuresti ~ suureste suuresti, enamasti sii om suureste inimese ende tetä, kudas elu lääp see on suuresti inimese enda teha, kuidas elu läheb

tõttame <tõtate ~ tõtade, tõtta> tõttama, kiirustama ku mõts tõttas, sis piap ka põllumiis tõttame kui mets tõttab, siis peab ka põllumees tõttama (st kui mets läheb kiiresti lehte, peab ka põllumees töödega ruttama)

ukka hukka sii laits lääp küll sedäsi ukka see laps läheb küll niimoodi hukka

uss ~ us´s <usse, ust> uks küüki lää vöörusest uśs kööki läheb esikust uks

.õigede Trv
1. õige sii om tal küll õigede jutt see on tal küll õige jutt
2. otse sii tii läe õigede see tee läheb otse

.õkva Hel
1. otse tii lää õkva temä manu tee läheb otse tema juurde
2. just ta kõnel´ õkva sedäsi ta kõneles just nii