[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

apants <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretis levä apants om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls

eiduteme <eidute, eidude> ehmatama, heidutama enne levä kastmist om vaja leibä eidute enne leiva sõtkumist on vaja leiba ehmatada (st alla suruda)

emä <emä, emät> ema emä õpaś esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emäl ütelt unel emale öeldud unes; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; emäte laits emata laps; .emmä emasse, ema moodi

erälteme ~ eräldeme <erälte, erälde>
1. (tervikust) lahutama eräldep esipaika jääb omaette
2. jaotama (maad), eraldama sannamehel eräldedi üits maalapp lehmä karjatemises saunamehele eraldati üks maalapp lehma karjatamiseks vt ärälteme

jõhverdeme ~ jõhverteme <jõhverte, jõhverde>
1. pidevalt ja aplalt sööma lehmä om joba nii kardule kik´k ärä jõhverden lehmad on juba need kartulid kõik ära söönud
2. hullama, vallatlema mis sa iks jõhverdet, ei saisa paegal! mis sa ikka hullad, ei seisa paigal!

.jätme <jättä, jätä> jätma jät´s jättis; jätim jätsime; vanast jäeti vaśk sis kasume ku ta ää lehmä poig olli vanasti jäeti vasikas siis kasvama, kui ta hea lehma poeg oli; mia jäti kah täämbe tua põrmandu mõskmede mina jätsin ka täna toa põranda pesemata

karjane <karjatse, karjast> karjane karjatsel panti leibä manu karjasele pandi leiba kaasa

karjateme <karjate, karjade> karjatama, valvama, järele vaatama mee pidim ikki karjatem neid et lehmä sinna augu viiri ei lää me pidime ikka valvama neid, et lehmad sinna augu äärde ei lähe(ks)

.kastme2 <.kasta, kasta> sõtkuma (leivataigna kohta) leibä kastme leivatainast sõtkuma

kujume <.kuiva, kuiva> kuivama valge rõõva ollu ällu nõdje pääl kujumen valged rõivad olnud hälli vibu peal kuivamas; kes tat süü, sedä kujunut leibä! kes seda kuivanud leiba sööb!; saepaku kurdiv kujunust peräst sääl seal seisid kuivanud saepakud

kändsäk ~ käntsak <kändsägu ~ käntsaku, kändsäkut ~ käntsakut> suur tükk egäüits sai ää kändsägu ~ käntsäku leibä kah manu igaüks sai suure tüki leiba ka juurde

.kärblin ~ .kärbline ~ .kärblen ~ .kärblene <.kärblise ~ .kärblese, .kärblist ~ .kärblest> kärbes lehmä toove mõtsast parmu ja kärblise kodu lehmad toovad metsast (st karjamaalt) parmud ja kärbsed koju; suuga tiit suure liina, kätege ei saa kärblese pesägi Hel suuga teed suure linna, kätega ei saa kärbsepesagi (tehtud)

köögun kummargil, kühmus lehmä olliv nurme pääl köögun vihma kähen lehmad olid nurme peal kühmus vihma käes

landsiteme ~ lantsiteme <lantsite, lantside>
1. vitsaga lööma, peksma; sundima ma taht sedä lehmä kohe lantsite ma tahtsin seda lehma kohe vitsaga lüüa
2. midagi hoogsalt tegema; süüa vitsutama lehmil om põhk ehen, lantsitegu nüid ennest täis lehmadel on põhk ees, vitsutagu nüüd ennast täis (süüa)

lehm <lehmä, .lehmä> lehm lehm om kodu tullu lehm on koju tulnud

leib <levä, .leibä> leib leib om küdse leib on küps; levätaigen leivatainas

ligi juurde, kaasa, lähedale ta es lase ligigi ta ei lasknud juurdegi; temäl panti leibä ligi tal pandi leiba kaasa; laits läits esäge ligi laps läks isaga kaasa; mis sa ligi tükid! mis sa tükid lähedale!

liit´ <leedi, .liiti> pliit meil ahju es ole kortlemajan, leibä tetti leedi all meil ei olnud kortermajas ahju, leiba tehti pliidi ahjus

mõhk <mõhe, .mõhke> leivaküna, mõhk mõhe sehen tetäs leibä mõhe sees tehakse leiba

mäleteme2 <mälete, mälede> mäletsema lehmä mäleteve lehmad mäletsevad

mälu2 <mälu, mälu> mäletsemine, mäletsetav toit lehmä om pika mäluge lehmad mäletsevad kaua

napp <napa, nappa> puust karp, napp karjalatse võtive napage leibä üten karjalapsed võtsid karbiga leiba kaasa

noorik <noorigu ~ nooriku, noorikut> noorik, pruut, veel lasteta abielunaine noorik lännu lehmä nüsme noorik läinud lehma lüpsma; nuurmiis ja noorik istiv kõrutsil taga lavva peigmees ja pruut istusid kõrvuti laua taga

pind <pinnu, .pindu> pind, terav väike oga olli kerra saanu Äärdu Marete käest uudist leibä ja sõs ollu nenda kippe, et pind olli keele sellän oli korra saanud Äärdu Mareti käest uudseleiba ja siis olnud nii kibe, et pind oli keeles

raban´ts ~ rabat´s ~ rapan´ts <raba(n)tse ~ rapantsi, raba(n)tset ~ rapantsit> tuulamata vili koos prahi ja aganatega rabantse leibä es näe mia tuulamata viljast leiba ei ole mina näinud

suulliim <suulleeme ~ suulliimi, suulliint ~ suul.liimi> soolvesi, soolleem puulbe küdsätedi räime ja vahel sai leibä suulliimi sissi kasta laupäeval küpsetati räime ja vahel sai leiba soolvette kasta; sis kallati kardule üten suulleemege kanempejahul pääle siis kallati kartulid ühes leemega kanepijahule peale

süüm <söömä, .süümä>
1. söök, toit ta olli ää söömä pääl ta oli hea söögi peal
2. loomasööt lehmä süüm olli apus lännu lehmasööt oli hapuks läinud

.tiin´me <.tiini, teeni>
1. raha, elatist teenima pidi esi joba akkame leibä tiinme pidi juba ise hakkama leiba teenima
2. teenistuses olema, kedagi teenima mia ole selle aa nüid luusi tiinin mina olen selle aja nüüd kolhoosi teeninud

.täätuve <.täätuve, .täätuvet> teatud, tuntud mea osti peris täätuve inimese käest lehmä mina ostsin tuntud inimese käest lehma vt täätu, täät

vitsik <vitsigu ~ vitsiku, vitsikut> võpsik, võsastik lehmä ollive vitsigun lehmad olid võsastikus

võtateme <võtate, võtade> võtatama, hassetama, (koera) kellelegi kallale ässitama koer võtatedi lehmä pääle koer hassetati lehma ajama


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur