[MES] Mulgi sõnastik

larta <larta, lartat>
1. lobiseja, tagarääkija larta inime, muud ei tii ku üttepuhku kõneles lobiseja inimene, muud ei tee, kui ühtelugu räägib
2. lohakas larta inimen, laristes vii maha, ei ari ärä mitte lohakas inimene, ajas vee maha, ei hari (st kuivata) ära mitte

lora <lora, lora> loba, tühi jutt ärä tulla oma lora aame ära tule oma loba ajama vt lori, loru

vara1 varakult, vara ommuku vara minti lõikame seni ku õhtuni hommikul vara mindi niitma, (niideti) kuni õhtuni

vara2 <vara, vara> vara, varandus me es saa vara kogude me ei saanud varandust koguda