[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

.laoteme <.laote, .laode>
1. laotama, laiali puistamaeinu laodide kujume Krk heinu laotati kuivama; sul om vaja sõnik ärä laote sul on vaja sõnnik ära laotada; ku kütüs ärä olli palanu, tõise päeväl minti kütüst laoteme kui kütis oli ära põlenud, teisel päeval mindi kütisetuhka laiali puistama. Vrd ladume, .puistme
2. laiali asetama; välja või laiali sirutama, laiutamalaotet rõõva leväl pääle asetad riide leiva peale; üit´s va ropp inimen, laots pääle lõugu (knk) üks igavene ropp inimene, laotab pealegi oma lõugu. Vrd siruteme, soruteme
3. levitama, laiali jagamapuu ennäst laiali laoten puu [on] ennast laiali laotanud (oksad on laiali). Vrd lahuteme
4. lammutama, ära lõhkumanüid laoteve tare ärä! nüüd lõhuvad maja ära!. Vrd .lahkme, .lõhkme1
5. laguneda laskmainimen ei mõista oma elu kinni pidäde, muutku laots oma elukse puha ärä (knk) inimene ei oska elada, muudkui laseb oma elul ära laguneda (teeb halbu otsuseid)

.lõhkame <lõhate, .lõhka>
1. lõhkuma, tükkideks tegema, lõhkamalatiku lõhkat ärä, tal om ulka rasva sihen latika lõikad lahti, tal on päris palju rasva sees. Vrd .lahkme, .lõhkme1
2. piltl midagi intensiivselt tegema, rügama; kihutamakavva sa sedäsi jõvvat lõhate kui kaua sa sedasi jõuad rügada; ma lõhka mis jõvva ma kihutan nii kiiresti kui jõuan. Vrd .liikame, .liik´me1, linguteme2, .mütme1, .rähkleme

.lõhkme1 <.lõhku, lõhu>
1. lõhkuma, katki tegemata om maruvihane, lõhk kikk asja purus ta on maruvihane, lõhub kõik asjad katki. Vrd .lahkme, .lõhkame
2. perutamaobene pan´ds lõhkme hobune hakkas lõhkuma. Vt .iukame, .kiiame, peruteme
3. piltl lööma, peksmaanise lõhuv siibege vett haned peksavad tiibadega vett. Vrd .lüüme, .pesme
4. tugevasti valutamalõhk nõnda ku ull, et ei lase magade kah valutab nagu hull, et ei lase magada ka. Vrd .liikame
5. piltl midagi muud intensiivselt tegema, lahmimalatse lõhksiv jahu putru kõtu täüs lapsed lahmisid kõhu jahuputru täis. Vrd .lah´mme, .läh´mme

lükkäme <lükäte, lükkä>
1. lükkamalükkä tuki kokkupoole, sõs palas kähkumb ärä lükka tukid kokkupoole, siis põleb kiiremini ära; laiska inemist tule argige lükäte ja konksige tõmmate (knk) laiska inimest tuleb hargiga lükata ja konksuga tõmmata. Vrd .tõukame || juttu lükkäme tühja juttu rääkima, lobisemarahvas lükkäs mud´u tühja juttu edesi rahvas räägib muidu tühja juttu edasi; .ringi lükkäme ringi aelemasii tüdrik lükkäp poistege ringi see tüdruk jookseb poistega ringi
2. piltl lõhkuma, perutamaohja tulep kinni oida, ku obene lükkäme läep ohje tuleb kinni hoida, kui hobune lõhkuma läheb. Vrd .lahkme, .liikame, .lõhkame

.lüüme ~ .lüümä <lüvvä, lüü>
1. löömalüü sii uisk surnus! löö see uss surnuks!; tel´le ei seisä mud´u kogussin ku pias kiilege kokku lüüme teljed ei seisa muidu koos, kui peaks kiiludega kokku lööma. Vrd .lah´mme, .lõhkme1, .lõikame, .läh´mme, tagume
2. raiuma, lõhestamama lüü suurest lastust ärä, puhtamp tüü om siu asi ma tahun suurematest laastudest ära, puhtam töö on sinu asi (palgi tahumisest). Vrd .lahkme, lõhasteme, ragume, .raime
3. koodi või kurikaga löömamõni löönu vähä ja jätten teri vihu sissi mõni [on] löönud vähe ja jätnud teri viljavihu sisse (vilja peksmisest koodiga); kate tõlvage mõsti rõõvit, lüüdi lugu väl´lä kahe pesukurikaga pesti riideid, löödi ühes rütmis. Vrd .kuut´me, .pesme, viruteme
4. löömisliigutustega midagi tegema, niitmaõhtus om vakamaa kah maha lüüt´ õhtuks on vakamaa ka maha niidetud. Vrd .niitme1, .veh´kme
5. kloppima, loksutamaei tohi levä juurt lendu lüvvä, sis leib aap nõust väl´lä ei tohi leivajuuretist loksutada, siis ajab leib nõust välja. Vrd .kol´kme, .lom´me1, .lop´me
6. tuksumamiu süä lüüp kõvaste minu süda lööb kõvasti. Vrd .põn´ksme, .põn´tsma, .tuksme
7. välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmamapiken lei karjal sekkä, lei kolm luuma ärä, sinitse juti käisiv üle kül´le pikne lõi karja sekka, surmas kolm looma ära, sinised jutid käisid üle külje. Vrd .läitmä, .näütme2, .süüt´me1, .tapme
8. sademete või tuule tagajärjel lamandama või puruks peksmamõtsan marja kah är löönü, kus sii rahe jut´t läit´s, säält tei puha lages metsas marjad ka puruks peksnud, kus rahe jutt läks, sealt tegi puhta lagedaks. Vrd lammusteme, lämuteme, niserteme, purusteme
9. heli tekitamakate puu vasarege lüüdi, et mõisa kõlasi kahe puuhaamriga löödi [heli], et mõis kõlas; pühäbe ommuk lüüti kellä pühapäeva hommikul löödi [kiriku]kella. Vrd elisteme, kõlisteme
10. midagi intensiivselt tegema || luus.lanti .lüüme luuslanki lööma, logelematemä ei taha kedägi tetä, akkap luuslanti lüümä ta ei taha midagi teha, hakkab logelema; lõkadit .lüüme lõgisema, lõksumaamba lööve lõkadit, lõgiseve suhun hambad lõksuvad, lõgisevad suus; .norri .lüüme nurru lööma, nurrumakas´s lei nukan norri kass nurrus nurgas; nõuss .lüüme nõusse hakkama, nõustumasiantse nõuss tah´t egäüit´s lüvvä sellise plaaniga nõustus igaüks; .valla .lüüme lahti löömalei raamatu valla lõi raamatu lahti


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur