[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

.käime <käiä, käi> , .käüme <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikumata tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema)eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm)ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käimama käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla
5. läbi käima, sõbrustamamea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme1, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paaritumata om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietumata käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgematii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlamalaksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest)peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2

.lartame <lardate, .larta>
1. lobisema, latrama; keelt kandmalartas sekkä tõiste jutul lobiseb sekka teiste jutule; mis sa lartat, ole vait! mis sa lobised, ole vait!. Vrd larame, laterdeme1, .latrame, .lärtäme, .partame
2. kõõrutama (kanast) Hlskana lartas pesä pääl kana kõõrutas pesa peal. Vrd kõõruteme, kõõristeme2

lidisteme <lidiste, lidiste>
1. kiiresti (ja arusaamatult) rääkima; tühja juttu ajamaküll ta nüid lidistep Trv küll ta nüüd räägib kiiresti; lidistes iki oma keelege tõist tagasel´lä Krk räägib ikka teist tagaselja. Vrd lidiseme, läterdeme, .läträme, võristeme
2. isutult (läbi hammaste) söömasiga lidistes liimi siga sõi isutult leent. Vrd lidsime, lidsisteme

.lirtame <lirdate ~ lirdade, .lirta>
1. edvistama, tühja juttu ajamamuti lirtave müüdä külä [vana]mutid ajavad küla peal tühja juttu. Vrd edeveme, edvisteme, ependeme, kergateme, läterdeme
2. ringi jooksma; amelemata taht lirdate egäl pool, mes sa sis järgi lirtat! tema tahab igal pool ringi joosta, mis sina siis [kohe] järele jooksed!; naene lirtap ümmer tõiste meestege naine ameleb ringi teiste meestega. Vrd amaleme, etsiteme, .ir´tme, jõõbiteme, .jõõp´me

lokendeme ~ lokenteme <lokente, lokende>
1. lokkama, lopsakalt kasvamakapuste kasvive nõndagu lokendive kapsad kasvasid nii, et lausa lokkasid; lina lokents puha lina kõik lokkas. Vrd lokkame2
2. lotendamapüksi om laia, lokents püksid on laiad, lotendavad. Vrd loterdeme, .lõõgame, lödiseme

lotendeme ~ lotenteme <lotente, lotende> lotendama, tolknemaväike At´s astup ku miis, esä kuub lotentep sel´län väike Ats astub kui mees, isa kuub lotendab seljas. Vrd lokendeme, loterdeme

.läträme <lädräte, .läträ> lobisema; latramamis sa läträt, ütte puhku üit´s läträmin mis sa lobised, ühtepuhku üks lobisemine. Vt .latrame, Vrd laterteme1, läterdeme


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur