[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

.kütme <küttä, kütä>
1. kütmaahi taht ärä küttä ahi on vaja ära kütta. Vrd kõõmuteme
2. kuivatamatõuvili kikk küteti turvastege, aga levä vili küteti puiege, et mudu turba maik lääp leväle manu seemnevili kõik kuivatati turbaga, aga leivavili kuivatati puudega, et muidu turba maitse tuleb leivale juurde. Vt kuivateme
3. piltl peksa andma, tappa andmaselle jutu pääle kütets kere kuumas selle jutu peale antakse tappa. Vrd .pesme
4. midagi intensiivselt või palju tegemarahvast kütäp kirikuse rahvas kiirustab kirikusse; ku vaim om kadunu, sis ei ole enämb inimest, mutku kütä auda kui vaim on kadunud, siis ei ole enam inimest, muudkui aja hauda. Vrd kumame2, .laan´me2, .lah´mme

ladume <ladude, lao ~ ladu>
1. ritta või virna laduma, laotamaraiuti mõts maha ja ossa laoti kokku raiuti mets maha ja oksad laoti kokku. Vrd lahuteme, .laoteme
2. piltl peksma, löömaladus kait´skümmend uupi sel´gä lõi kakskümmend hoopi selga. Vt .laan´me3, .lah´mme, .läh´mme, .lüüme, .pesme
3. piltl läbi käima, vantsima; hulkumatemä om kikk kotuse läbi ladunu Hls tema on kõik kohad läbi hulkunud. Vrd .lam´pme1, .laskme, .luudame, ulame

landsiteme <landsite, landside> , lantsiteme <lantsite, lantside>
1. vitsaga peksma, nüpeldama; sundimama tahi sedä lehmä kohe lantsite ma tahtsin seda lehma kohe vitsaga lüüa; landside na läbi, et na vait kurdave nüpelda nad läbi, et nad vait oleksid. Vrd nübliteme, nüpeldeme
2. midagi hoogsalt tegema; süüa vitsutamalehmil om põhk ehen, lantsitegu nüid ennest täüs lehmadel on põhk ees, vitsutagu nüüd ennast täis (söömisest); nüid lantsitep niitmist nõnda, et pää otsan lige nüüd niidab nii hoogsalt, et pea on otsas märg. Vrd .laan´ma2, .lah´mme, .läh´mme

.lõhkme1 <.lõhku, lõhu>
1. lõhkuma, katki tegemata om maruvihane, lõhk kikk asja purus ta on maruvihane, lõhub kõik asjad katki. Vrd .lahkme, .lõhkame
2. perutamaobene pan´ds lõhkme hobune hakkas lõhkuma. Vt .iukame, .kiiame, peruteme
3. piltl lööma, peksmaanise lõhuv siibege vett haned peksavad tiibadega vett. Vrd .lüüme, .pesme
4. tugevasti valutamalõhk nõnda ku ull, et ei lase magade kah valutab nagu hull, et ei lase magada ka. Vrd .liikame
5. piltl midagi muud intensiivselt tegema, lahmimalatse lõhksiv jahu putru kõtu täüs lapsed lahmisid kõhu jahuputru täis. Vrd .lah´mme, .läh´mme

.lüüme ~ .lüümä <lüvvä, lüü>
1. löömalüü sii uisk surnus! löö see uss surnuks!; tel´le ei seisä mud´u kogussin ku pias kiilege kokku lüüme teljed ei seisa muidu koos, kui peaks kiiludega kokku lööma. Vrd .lah´mme, .lõhkme1, .lõikame, .läh´mme, tagume
2. raiuma, lõhestamama lüü suurest lastust ärä, puhtamp tüü om siu asi ma tahun suurematest laastudest ära, puhtam töö on sinu asi (palgi tahumisest). Vrd .lahkme, lõhasteme, ragume, .raime
3. koodi või kurikaga löömamõni löönu vähä ja jätten teri vihu sissi mõni [on] löönud vähe ja jätnud teri viljavihu sisse (vilja peksmisest koodiga); kate tõlvage mõsti rõõvit, lüüdi lugu väl´lä kahe pesukurikaga pesti riideid, löödi ühes rütmis. Vrd .kuut´me, .pesme, viruteme
4. löömisliigutustega midagi tegema, niitmaõhtus om vakamaa kah maha lüüt´ õhtuks on vakamaa ka maha niidetud. Vrd .niitme1, .veh´kme
5. kloppima, loksutamaei tohi levä juurt lendu lüvvä, sis leib aap nõust väl´lä ei tohi leivajuuretist loksutada, siis ajab leib nõust välja. Vrd .kol´kme, .lom´me1, .lop´me
6. tuksumamiu süä lüüp kõvaste minu süda lööb kõvasti. Vrd .põn´ksme, .põn´tsma, .tuksme
7. välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmamapiken lei karjal sekkä, lei kolm luuma ärä, sinitse juti käisiv üle kül´le pikne lõi karja sekka, surmas kolm looma ära, sinised jutid käisid üle külje. Vrd .läitmä, .näütme2, .süüt´me1, .tapme
8. sademete või tuule tagajärjel lamandama või puruks peksmamõtsan marja kah är löönü, kus sii rahe jut´t läit´s, säält tei puha lages metsas marjad ka puruks peksnud, kus rahe jutt läks, sealt tegi puhta lagedaks. Vrd lammusteme, lämuteme, niserteme, purusteme
9. heli tekitamakate puu vasarege lüüdi, et mõisa kõlasi kahe puuhaamriga löödi [heli], et mõis kõlas; pühäbe ommuk lüüti kellä pühapäeva hommikul löödi [kiriku]kella. Vrd elisteme, kõlisteme
10. midagi intensiivselt tegema || luus.lanti .lüüme luuslanki lööma, logelematemä ei taha kedägi tetä, akkap luuslanti lüümä ta ei taha midagi teha, hakkab logelema; lõkadit .lüüme lõgisema, lõksumaamba lööve lõkadit, lõgiseve suhun hambad lõksuvad, lõgisevad suus; .norri .lüüme nurru lööma, nurrumakas´s lei nukan norri kass nurrus nurgas; nõuss .lüüme nõusse hakkama, nõustumasiantse nõuss tah´t egäüit´s lüvvä sellise plaaniga nõustus igaüks; .valla .lüüme lahti löömalei raamatu valla lõi raamatu lahti


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur