[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

jutuline <jutulise, jutulist> Krk jutukasjutuline ät´t, ku temä akkas jutustem, jutustes poole päevä jutukas taat, kui tema rääkima hakkab, jutustab pool päeva. Vrd kõnekas, lahmak3, lõvvakas

koodsel <.kuutsle, koodselt ~ koodseld ~ .kuudsli ~ .kuudsle, koodselt ~ koodseld> , kootsel <.kuutsle, kootselt ~ kootseld>
1. koonalanna miul sii lina koodsel anna mulle see linakoonal; ma kaku kootseld Trv ma katkun koonalt (st teen koonalt)
2. piltl lohakas, räpakas inimenema vaate siut koodselt! ma vaatan sind lohakat inimest! (öeldakse korrale kutsudes). Vrd koober´t, loper´t, lähvä, löhmäk, löper´ts, löter´ts

ladus <laduse, ladust>
1. mõnus; lahketa om õige laduse jutuge ta on hästi lahke jutuga. Vrd ladna, lahe1, .lahke, lahma, lahmak3
2. takistusteta, ladus, kergeobene on ladus sõitme hobune on kerge sõitma. Vrd .kerge, .lihtne

.lahke <.lahke, .lahket> lahke, sõbralik, heasüdamliklahke suu annap sõpru (vns) lahke suu (st sõbralik jutt) annab sõpru. Vrd ladna, ladus, lahe1, lahma, lahmak3

.landam <.landame, .landamet> suur tükk maad või metsamaailma suure landame mõtsa müüs ärä tohutu suure tüki metsa müüs ära. Vt .laam1, laamak, .lahkam, lahmak1, .ländäm

lobev ~ lobeve <lobeve, lobevet>
1. lahe, avar; lõtvkört om sel´län õige lobev seelik on seljas õige avar; edimelt jäeti punni ka lobevempest, peräst lüüdi kõvaste kinni algul jäeti punnid ka kõik lõdvemalt, pärast löödi kõvasti kinni (puust ehitades). Vrd avar, lahe1, lodev, lohva, lõdev
2. lodev, korratuseante lobeve asi selle talu pääl, kikk lohakil puha selline korratu asi selles talus, kõik puha lohakil. Vrd kõrratu, loid, lopak1, lõdu, löhmäk
3. lopsakas, suure kasvugavolas´k ütelts, kes seante lobeve om [selle kohta] öeldakse volask, kes selline suure kasvuga on. Vrd lihav, loge, lopsak1

.simman´ <.simmani, .simmanit> simman, külapidusügüselt sedä puulbe - pühäbe õhtud es oleki ku simmanit es ole sügisel sellist laupäeva-pühapäeva õhtut ei olnudki, kui simmanit ei olnud. Vt jubi2, .jundam, jundse, karap, lahmak2, lar´p, .pilgar, säru1, verka, .verkus

.verkus <.verkuse, .verkust> Hel simmanna saive täätuves verkuse pääl nad said tuttavaks simmanil. Vt jubi2, .jundam, jundse, karap, lahmak2, lar´p, säru, verka


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur