[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

.kiiame <kiiate, .kiia>
1. vallatlema, müramalatse kiiave ussaian lapsed müravad õue peal; ärä kiiate, sa mõistat ku ma sut keelä ära müra, sa saad aru, kui ma sind keelan. Vt aamerteme, kiiateme, kiiserdeme, ul´andeme
2. perutama, lõhkumaoben lää kiiame hobune läheb lõhkuma. Vt .iukame, .iukleme

.kolkame <kolgate, .kolka>
1. kõikuma, loksuma, logisemalaud akas´ kolkame laud hakkas kõikuma; kik ratta kolkave vankre all kõik rattad logisevad vankri all
2. keelt peksmaküll ta kolkap üte talust tõise küll ta peksab keelt ühest talust teise

kooguteme <koogute, koogude>
1. koogu või sarnase vahendiga töötlemalamba nahka koogutets, et pehmes lääp lambanahka töödeldakse (nii kaua), et pehmeks läheb
2. üles-alla liigutama, noogutama; õõtsutama, kõigutamaküll koogut´s ja palle küll noogutas ja palus; lüüt ällü liikme, üü aiga koogudet last sääl lööd hälli liikuma, öö aega õõtsutad last seal
3. edasi-tagasi liikuma, kõikumakoogutep, ei saa tulla, ei saa minnä kõigub, ei saa tulla, ei saa minna (purjus inimesest)

.kõikme <.kõiku, kõigu>
1. edasi-tagasi või üles-alla liikuma; tuikuma, vaaruma; õõtsumasild kõiki jalge all sild kõikus jalge all; siss kõigus iki, tõisel ja tõisel poole siis vaarus ikka, ühele ja teisele poole
2. ebalema, kõhklemasii kõigus oma tegude ja mõtetege see on ebalev oma tegude ja mõtetega

kõngerteme <kõngerte, kõngerde> Hls Krk komberdama, vaevaliselt liikumavana inimese kõngerteve ja kõngerteve a edesi ei lää vanad inimesed komberdavad ja komberdavad, aga edasi ei lähe

.käime <käiä, käi> , .käüme <kävvä, käü>
1. kõndima, liikumata taht jala käiä ta tahtis jala käia; ma käüsi miniel käümen ma käisin minial külas. Vt .astme, .kõn´dme
2. käärimaperis tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida

lainenteme <lainente, lainende> lainetama; lainetena liikuma, õõtsumajärve pääl lainenteve suure laine järve peal lainetavad suured lained; vihma tulli ku lainents vihma tuli kui lainetas. Vt laineteme

.laoteme <.laote, .laode>
1. laotama, laiali puistamalaodide laotati; sul om vaja sõnik ärä laote sul on vaja sõnnik ära laotada
2. laiali asetama; välja või laiali sirutama, laiutamalaoted rõõva leväl pääle; üits va ropp inimen, laots pääle lõugu
3. levitama, laiali jagamapuu ennäst laiali laoten puu on ennast levitanud (st seemned laiali puistanud)
4. lammutama, ära lõhkumanüid laoteve tare ärä! nüüd lõhuvad tare ära!
5. laguneda laskmainimen ei mõista oma elu kinni pidäde, muutku laots oma elukse puha ärä

.lendäme <lennäte, .lendä>
1. lendama, õhus liikumasügüse lendäve linnu lõunas sügisel lendavad linnud lõunasse; mõsu lennäs tuulege sääl nööri pääl pesu lendab tuulega seal nööri peal
2. kiiresti liikuma, jooksma, tormama, kihutamaaig lää edesi ku lennäten aeg läheb edasi nagu lennates

.liikme1 ~ liikma1 <.liiku, liigu> liikumalaits taht´s liiku laps tahtis liikuda; ma näi küll, et põrsse kõrva liiksive ma nägin küll, et põrsa kõrvad liikusid

.lompame <lombate, .lompa> kõikuma, lonkamavana laud lombas´ vana laud kõikus

longerdeme <longerte, longerde> , longerteme
1. hulkumata longerdes päe aiga ringi, ei ole tat enäp nännu ta hulkus päev läbi ringi, ei ole teda enam näinud
2. vaevaliselt liikuma, komberdama. Vt lomberdeme, lomberteme

loperdeme <loperte, loperde> , loperteme
1. korratult kõikuma, loperdamaedimene ratas joosep õigest, aga tõine lopertep esimene ratas jookseb otse, aga teine loperdab
2. lohakalt tegemasii kudamine om loperdet kokku, sukk taht ka iluste kudade see kudumine on lohakalt tehtud, sukka tuleb ka korralikult kududa

.loppume1 <.loppude, .loppu>
1. loksumatii pääl sõitan loppup piim lassin tee peal sõites loksub piim nõu sees
2. logisema, loksumakirves loppus varre otsan kirves logiseb (varre) otsas
3. lobedalt liikuma; lõnkumaoben om ärä väsünü, kõrvakse loppuss pähän hobune on ära väsinud, kõrvakesed lõnksuvad peas

.lõhkame <lõhate, .lõhka>
1. lõhkuma, tükkideks tegemalatiku lõhkat ärä, tal om ulka rasva sisen latika lõikad tükkideks, tal on päris palju rasva sees
2. midagi intensiivselt tegema; rügamakavva sa sedäsi jõvvat lõhate kui kaua sa sedasi jõuad rügada
3. kiiresti jooksmama lõhka, mis jõvva ma jooksen nii kiiresti kui jõuan

.lõhkme <.lõhku, lõhu>
1. lõhkuma, katki tegemata om maruvihane, lõhk kikk asja purus ta on maruvihane, lõhub kõik asjad katki
2. midagi intensiivselt tegema; rügamaobene pan´d(s) lõhkme hobune hakkas perutama

.lõikame <lõigate ~ lõegate, .lõika>
1. lõikamalõigake sii puukaba maha! lõigake see puukaba maha!; me lõigassim üte süllä puid peenikses me lõikasime ühe sülla puid lühikeseks
2. vilja lõikamarügä om viil lõikamede rukis on veel lõikamata
3. opereerimasii ädä taht lõigate selle haiguse puhul tuleb opereerida

lükkäme <lükäte, lükkä>
1. lükkamalükkä tuki kokkupoole, sõs palas kähkumb ärä lükka tukid kokkupoole, siis põleb kiiremini ära
2. ringi jooksma, lõhkumaohja tulep kinni oida, ku obene lükkäme läe ohjad tuleb kinni hoida, kui hobune lõhkuma läheb; sii tüdrik lükkäp poistege ringi see tüdruk jookseb poistega ringi

nösime1 <nöside, nösi> nüsima, nürilt lõikamaselle väitsege võit võid nöside selle noaga võid (ainult) võid nüsida (st see on nii nüri)

.piir´me1 <.piiri, piiri> piirama; juukseid lõikama, kärpimapisut om neid piirit päid, pailu om neid patsit päid pisut on neid piiratud päid, palju on neid patsi pandud päid. Vt piirame

.puistme <.puista, puista>
1. puistama, varastamapuistje puist´ kikk raami laiali varas puistas kõik asjad laiali; pakla puistets vardag lahes ja käänets kuutsles takud puistatakse vardaga lahedaks ja keeratakse
2. varastama
3. lõhkumaoben läits puistme, lõhks vanker ärä hobune läks lõhkuma, lõhkus vankri ära

.rikme1 <rikku, riku>
1. rikkuma, lõhkumasüük´ olli ärä rikut süük oli ära rikutud
2. pahandamauudise vil´lä või mis tahten, iki temäl olli kigepäält viit, es ole tohit temät rikku uudsevilja või mis tahes, ikka oli temale kõigepealt viidud, ei ole tohtinud teda pahandada

.rüh´kme2 ~ .rüh´kmä2 <.rühki, rühi> rühkima, edasi liikumapaksun lumen om rasse edesi rühki paksus lumes on raske edasi rühkida; ta om oma eluge edesi rühkin ta on oma eluga edasi liikunud

sõglume <.sõklu, sõglu>
1. sõelumalevävili olli vaja kikk sõklu leivavili oli vaja kõik sõeluda; püksi sõgluv tuhka püksid sõeluvad tuhka (kellelgi on hirm). Vt sõklume
2. saalima, kiiresti edasi-tagasi liikumamis te iki üttepuhku sõglude, ku te paigal ei kurda mis te ikka ühtepuhku sõelute, kui te paigal ei püsi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur