[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit

al´l <alli, .alli>
1. hall (värvus)sii kassipoig om al´lep ku vana esi Krk see kassipoeg on hallim ku vana kass ise
2. kae, silmahaigusal´l om silmä pääle kasunu kae on silmale tulnud
3. hallitusleväl lääp al´l sissi leivale läheb hallitus sisse. Vt allitus

allik2 <alligu ~ alliku, allikut> allikasallikus allikasse; tii lääp allikus tee läheb allika juurde

auts ~ aut´s <.autse, .autset> hautis; kaljahauetaari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi; autse pät´s kaljaleib

esä <esä, esät>
1. isalääp esäl läheb isa juurde; esä käs´k poiga obest ette panna isa käskis pojal hobuse ette rakendada; esäte isata; .essä isasse, isa moodi
2. isaneesä kuus´k om aru, ilma käbudede isane kuusk on harv, ilma käbideta

.iuku peenikeseks, pehmeksku äks´elt peenikeses lää, iuku lää kui äkki peenikeseks läheb (lõnga kohta)

jaani|päe <jaani|päevä, jaani|.päevä> jaanipäevjaanipäevä ommuku aet õige vara kari väl´lä jaanipäeva hommikul aetud kari õige varakult välja; jaanipäevä üüse om kik einä ja lillikse rohi, pallald kastehein ei ole Krk (vns) jaanipäeva öösel on kõik heinad ja lilled rohtudeks, ainult kastehein ei ole; jaanipäevä üüse ei või magade, sis läe lina maha Krk (vns) jaanipäeva öösel ei või magada, siis läheb lina maha

jalg <jala, .jalga> jalgjalan jalas; .jalgede jalgadeta; jalust ~ .jalgest jalgadest; .jalgel jalgadel, jalgadele; jalg lää kivis kinni, sõs olet mahan ku rändsäts jalg läheb kivisse kinni (st jääb kivi taha), siis oled maas ka räntsakil; jala kistavet kokku jalad kistavat kokku; miul tahav pastle leote, pastle pitsitev jalan mul tahavad pastlad (st tuleb pastlaid) leotada, pigistavad jalas; mia ole nende man käsist jalust kinni olen nende juures käsist-jalust seotud

jumi <jumi, jumi> jume, (näo)värv; terve välimus (ka loomal); värvitoonta om õige valge näoge, tal jumi raasu mitti ei joole ta on väga valge näoga, tal ei ole üldse jumet; jumi käis üle näo, läits näost punatses jume tuli näkku, läks näost punaseks; ega miu jumi ei joose ega veri ei veere ega mu jume ei jookse ega veri ei veere (st ma ei karda); vil´lal om tõine jumi kohe, lüü al´lenteme viljal on teine jume kohe (pärast vihma), läheb haljendama

jut´t1 <juti, jutti>
1. jutt, joon, triip, kriipspikka jutti kör´t pikitriibuline seelik; puha üits suu jut´t, siit akkas Karksist pääle, lää iki Tõrva poole puha üks soojutt, siit hakkab Karksist peale ja läheb ikka Tõrva poole
2. hoop, löökandsi obesele paar ääd jutti kül´ge müüdä andsin hobusele paar tugevat lööki mööda külge
3. hoog, kiirusärä enne ärä minnä, lääme jutige üten ära enne ära mine, lähme (kohe varsti) ühe hooga koos

ka2 kaska ilm sadame lää? kas ilm läheb sajule?; ka mea tas putti? kas ma teda puudutasin?; ka sa elät iki vanat muudu? kas sa elad ikka vana moodi?; ka te inimese kodun om? kas teie inimesed on kodus?

kainu ~ kainus Hls Krk üsna, üprisseni lännu päe joba kainus õhtus niikaua läinud päev juba üsna õhtuks (st hiliseks); mul lääp kainu vara uni ärä mul läheb üsna vara uni ära; ta tei kainu ää meelege ta tegi üpris hea meelega. Vt kaunis

kana <kana, kana> kanakana lää poigege kana läheb poegadega; kanase akkav munel kanad hakkavad munele

kard1 <karra, .karda> Hls Krk härmatis, kirmekülm võtt kik karda külm kattis kõik härmatisega; like rõõvas tõmmap karda märg rõivas läheb härma

keidse <kevve ~ keidse, keit> Hel köisma tuu keidse sissi kostume, sis ta lää nõrgembase ma toon köie sisse sulama, siis ta läheb pehmemaks. Vt köüd´s, lon´t

kess|paik <kess|paiga, kess|.paika> keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkohtperiss kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili olli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; kesspaigan seas, hulgas, keskel; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust (st tüli) olla

kesä|tilk <kesä|tilga, kesä|.tilka> Krk Hls põldosja kevadine võrseenne om ta kesätilk, sis lää ta konnakuuses enne on ta võrse, siis läheb ta konnakuuseks

kihuline <kihulise, kihulist> kihulaneku ilm lääp kurjas, sõs om aken kihulisi täüs kui ilm läheb halvaks, siis on aken kihulasi täis

.kiidume <.kiidude, .kiidu> liiga hapuks, kihisevaks muutumaseisnu piim lääp kiidume, seantses apneme ja visiseme seisnud piim läheb kihisema, selliseks (et hakkab) hapnema ja visisema

kooguteme <koogute, koogude>
1. koogu või sarnase vahendiga töötlemalamba nahka koogutets, et pehmes lääp lambanahka töödeldakse (nii kaua), et pehmeks läheb
2. koogutama, noogutamaküll koogut´s ja palle küll koogutas ja palus
3. edasi-tagasi või üles-alla liikuma, kõikumakoogutep, ei saa tulla, ei saa minnä (purjus mees) kõigub, ei saa tulla, ei saa minna

kost kustkost süük alla lääp kust söök alla läheb

kuhalt, kohalt
1. kohekastja tund kohalt är, ku leib sikke om taigna sõtkuja tunneb kohe ära, kui leib sitke on
2. otsejoones, -suunassiit lääp tii, kohalt meieris siit läheb tee, otse meiereisse
3. päris, vägasa sait kuhalt parrel aal sinna sa said päris parajal ajal sinna

.kurtav ~ .kurtave <.kurtave, .kurtavet> seisevkurtav vesi om sääl sehen, lää aisme seisev vesi on seal sees, läheb haisema. Vt ka kurdu

kus
1. kuskus tegije, sääl nägije kus tegija, seal nägija
2. kuhukus ta lääp? kuhu ta läheb?. Vt kos, kohe

kuu <kuu, kuud>
1. kuuku kuuge eitüs kui kuu tõttu ehmub; kuust om tulp läbi, ilm lää külmäl kuust on tulp läbi, ilm läheb külmale
2. kalendrikuuküindlekuu om kige lühemb kuu veebruar on kõige lühem kuu

kõvale Trv
1. pingul, pingulenüür tulep kõvale tõmmate nöör tuleb pingule tõmmata
2. tugevaksku ommuku lõune tuul kõvale lääp, sõs om kolmandel päeväl sadu kui hommikul lõunatuul tugevaks läheb, siis on kolmandal päeval sadu

käo|rügä <käo|rüä, käo|rügä> karusammalku lumi lää, sis om käorügä joba äitsnemen kui lumi läheb, siis on karusammal juba õitsemas

käperteme <käperte, käperde>
1. käperdama, kobama, kompama, katsumapoiss käper´t tüdrikut poiss käperdas tüdrukut
2. käpukil käima, roomamajoba käperts, lää kui üits ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdamasii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta)

kül´m <kül´mä, .kül´mä> külm, külmuskül´m kördi karda tõmmanu, lääp ku kõginen külm (on) seeliku kõvaks tõmmanud, läheb kõginal; anna siale neid kül´mä rabat kardulit anna seale neid külmavõetud kartuleid

laksuteme <laksute, laksude>
1. lakse, laksatusi tekitamalaine laksutev kõvast, ilm lää tuuletses lained laksuvad kõvasti, ilm läheb tuuliseks
2. taga rääkima, lobisema, sõimlematema ei tee muud ku laksutep kiilt ta ei tee muud, kui lobiseb
3. laksutama, (ööbiku puhul) laulmakiriküüt´ laksutep iki laks, laks, laks ööbik laksutab ikka laks, laks, laks

.lendäme <lennäte, .lendä>
1. lendama, õhus liikumasügüse lendäve linnu lõunas sügisel lendavad linnud lõunasse; pesu lendäs tuulege sääl nööri pääl pesu lendab tuulega seal nööri peal
2. kiiresti liikuma, jooksma, tormama, kihutamaaig lää edesi ku lennäten aeg läheb edasi nagu lennates

lige <lige, liget> , like <like, liket> märgärä sedä obest väege aa, sii lääb ruttu ligese Hel ära seda hobust väga aja, see läheb ruttu higiseks; sai lõhut, ku pää olli like otsan Krk sai lõhutud nii, et pea oli märg otsas; likest peräst ei tohi tuule kätte minnä märjana ei tohi tuule kätte minna

.limbe <.limbe, .limbet>
1. libetii olli nõnda limbe, et mia käändsi pikali tee oli nii libe, et ma kukkusin pikali
2. limaneliha lää kõllatses ja limbes liha läheb kollaseks ja limaseks

.loidu
1. laugelt, poolviltukatus om õige loidu pant katus on õige laugelt pandud; tii lääp loidu alla tee läheb laugelt alla
2. silmad maas; loid, uimanesilmä lääve loidu, ku tal tervist ei ole silmad lähevad loiuks, kui tal tervist ei ole

loisusse Trv sulaleilm lüü loisusse ja pehmess ilm läheb sulale ja pehmeks

loiun hoogsalt, hästisiul lää kikk loiun, olgu suka kudamine või põllutüü sinul läheb kõik hoogsalt, olgu (see) suka kudumine või põllutöö

lokat´s <lokatsi, lokatsit> logu, lohakalt tehtud asiküll om ta üits vana lokat´s, lää ümmer küll on ta üks logu asi, läheb ümber

lükkäme <lükäte, lükkä>
1. lükkamalükkä tuki kokkupoole, sõs palas kähkumb ärä lükka tukid kokkupoole, siis põleb kiiremini ära
2. ringi jooksma, lõhkumaohja tulep kinni oida, ku obene lükkäme läe ohjad tuleb kinni hoida, kui hobune lõhkuma läheb; sii tüdrik lükkäp poistege ringi see tüdruk jookseb poistega ringi

.mahtume <.mahtude, .mahtu ~ mahu> mahtumata lää uhkusege lõhki, ta ei mahu oma naha sissi ärä ta läheb uhkusega lõhki, ta ei mahu oma naha sisse ära

mineme <minnä, lää> minemaminden mõne bussige vai lavva vedäjege oleksid võinud minna mõne bussiga või lauavedajaga; lää pikä sammege läheb pikkade sammudega; läits kamres läks tuppa; mine aigapiditsebest! mine aeglasemalt!

muru|mut´t <muru|muti, muru|mutti> Krk murumunaedimelt om valge murumuti, ku suures kasvas, sis lää mustas esmalt on valged murumunad, kui suureks kasvab, siis läheb mustaks

neeläteme <neeläte, neeläde> neelatamasüümise man om vaja neeläte söömise juures on vaja neelatada; neeläte viilkõrd kõvaste, ek läep ala neelata veelkord kõvasti, ehk läheb alla

no nono kudas te nüid omal puul eläde? no kuidas teie nüüd omal pool elate (st kuidas teil elu läheb)?

.näütme1 ~ .näütmä1 <.näütä, näüdä> näitamata taht´s kigel oma illust naist näütä ta tahtis kõigile oma ilusat naist näidata; taevas punets, sii näüt sadu, ilm lää külmäl taevas punetas, see näitas sadu, ilm läheb külmale. Vt .näitme1

oben ~ obene <obese ~ obesa, obest> hobuneoben jäänü tii pääl kurtme hobune jäänud tee peale seisma; obene lää sammu astun hobune läheb sammu astudes; pillaje obene lõhkuv, rahutu hobune

ots1 <otsa, .otsa>
1. otsaesineta putti otsa ta puudutas otsaesist
2. lõpp, otspane üte oorige juuskme, sõs tule vähep otse, mudu lää otses pallu raisku pane ühekorraga jooksma [lõim], siis tuleb vähem otsi, muidu läheb palju otstena raisku (vabrikus ketramisel); ta ei tule ots otsage kokku ta ei tule ots otsaga välja (raha ei jätku)

pikäli selili, pikaliku vähägi jalg lää sõs ole mahan pikäli kui vähegi jalg (valesti) läheb, siis olen maas pikali

pisär <pisäre, pisärt ~ pisärd> piisk, pisaraig kuivats kikk pisäre aeg kuivatab kõik pisarad; pisäre tuleve silmä ja ikk tule pääle pisarad tulevad silma ja nutt tuleb peale; mõni pisär lää vett maha mõni pisar läheb vett maha

redse <redse, redset>
1. kärmas, tragi, virk, usin, töökas, elavsis olli ta õige redse miis alle siis oli ta õige tragi mees alles; redse om äste vahva, sel lääp edesi kik asi äste, eläve loomuge retse on hästi vahva, sellel läheb kõik töö hästi edasi, elava loomuga; ta om nõnda lahe kätege inimene, nõnda redse, et oitku ta on nii lahtiste kätega inimene, nii usin, et hoidku
2. uhkeredse om ku seisap uhkest pää sel´län uhke on, kui seisab uhkelt pea seljas

roste <.roste, rostet>
1. roostevana riijalase ollive roste minnu vanad reejalased olid rooste läinud
2. parasiitseen vilja lehtedel, roosteplekklina läe rosteleki kottelt katik lina läheb roostepleki kohalt katki; orasel tulli röste pääle orasele tuli rooste (parasiitseen) peale

sadu1 <sao, sadu> sadumaa uut sadu maa ootab sadu (st on liiga kuiv); ilm läe saole nüid ilm läheb sajule nüüd

segämin, segämine segamini, segiTarvastu keeli ole mia nüid rohkemb aiga elänü, sii lääp ju segämine Tarvastu keelega olen ma nüüd rohkem aega elanud (st tarvastukeelses keskkonnas), see läheb ju segamini (oma kodukandi keelega). Vt segi

segäne1 <segätse, segäst>
1. hull, seganeaga vat mõni inimene lääp vanaduseg segätses, nu sii läits kah segätses aga, vaata, mõni inimene läheb vanadusega hulluks, no tema läks ka segaseks
2. ebaselge, ebapuhas, soganeallik om segäne alliks on sogane; õige segäne kiri, ei saa midägi aru õige segane kiri, ei saa midagi aru

sinine <sinitse, sinist> sininesinist värmi saadi ka esi sinist värvi saadi ka ise; taevas lää ümmerttiiru sinitses ja akas sadame taevas läheb ümbertringi siniseks ja hakkas sadama

.soldan´ <.soldani, .soldanit> sõdur, soldattemä lää jo soldanis sügüse tema läheb ju sõjaväkke sügisel

sula <sula, sulat ~ sula, sula> sulailm, soe talveilmkadripäevä järgi lääp enämpist iki sulale pärast kadripäeva läheb enamasti ikka sulale

suurest, suuresti, suureste suuresti, enamastisii om suureste inimese ende tetä, kudas elu lääp see on suuresti inimese enda teha, kuidas elu läheb

taar´ <taari, .taari> taar, kaliAki tüdruku teive ääd taari Aki tüdrukud tegid head taari; kui taari tetti ja säeti, es tohi käse kördis perse puul pühki, sis taar´ lää aisme kui taari tehti ja valmistati, ei tohtinud käsi seeliku tagaosasse pühkida, siis läheb taar haisema; egäs üte nädälige taari ärä ei lõhute ega siis ühe nädalaga taari ära ei ...

tuuluteme <tuulute, tuulude>
1. tuulutamakambre olli vaja ärä tuulute toad oli vaja ära tuulutada; ku mul igäves lää ka sehen, ma lää vähä väl´lä tuuluteme kui mul sees läheb igavaks, ma lähen välja natuke tuulutama
2. (vilja) tuulamasedä vil´lä ei ole mitte änämp sõs tuuluted seda vilja ei ole siis mitte enam tuulatud; ommugu tuulutedi viil kaara hommikul tuulati veel kaera

tõttame <tõtate ~ tõtade, tõtta> tõttama, kiirustamaku mõts tõttas, sis piap ka põllumiis tõttame kui mets tõttab, siis peab ka põllumees tõttama (st kui mets läheb kiiresti lehte, peab ka põllumees töödega ruttama); sedä ma tõtasi tetä kas ihust engest seda ma tegin kiirustades ihust hingest

ukka hukkasii laits lääp küll sedäsi ukka see laps läheb küll niimoodi hukka

uss ~ us´s <usse, ust> uksküüki lää vöörusest us´s kööki läheb esikust uks

vass1 <vassa, .vassa, pl p .vasse Krk ~ .vassu Trv> vaksvassage mõõdeti kangast vaksaga mõõdeti kangast; rõõvast lääp kördi jaoss pal´lu vassu rõivast läheb seeliku jaoks palju vaksu

vedäme1 <vedäde, via ~ vea> vedamaobene vedäs´ vangert hobune vedas vankrit; temä om küll kiilt vedänu tema on küll keelt peksnud; temäl vedä sii elu iki tagaspidi temal veab see elu ikka tagurpidi (elus läheb halvasti)

vesine <vesise, vesist ~ vesitse, vesist> vesine, vett täista silmä lätsive vesitses ta silmad läksid vesiseks; ma ommugu kedägi s süü, süä lää vesitses ma hommikul midagi ei söönud, süda läheb vesiseks; nüid o sii kige vesitsep aig nüüd on see kõige vesisem aeg

.õigede Trv
1. õigesii om tal küll õigede jutt see on tal küll õige jutt
2. otsesii tii läe õigede see tee läheb otse

õitsil, õitsel õitsilpoisi käisiv õitsil poisid käisid õitsil (st öösel hobuseid karjatamas); kessi nüid obeste manu õitsil lää kes see nüüd hobuste juurde õitsile läheb

.õkva Hel
1. otsetii lää õkva temä manu tee läheb otse tema juurde
2. justta kõnel´ õkva sedäsi ta kõneles just nii

.üssäme1 <üssäte, .üssä> asjatult rahmeldamamidä sa üssät sääl! mida sa rahmeldad seal!; õnnis talvek läe ossi ehen üssäten õnnistatud talveke läheb voki ees rahmeldades; mes sa üssät sääl ilmast- ilma, tule vällä lahe luhi kätte mis sa rahmeldad seal kogu aeg, tule välja värske õhu kätte


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur