[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 123 artiklit, väljastan 100

aa|peräst ~ aja|peräst
1. (mõne) aja pärastraasikse aaperäst tulli ta mul järgi natukese aja pärast tuli ta mulle järgi
2. aja poolestajaperäst ma os võinu tulla, aiga mul olli aja poolest ma oleks võinud tulla, aega mul oli

ak´k2 <aki, akki> hakk (lind)ku aki vällä tuleve, sis ilma muutve kui hakid välja tulevad, siis ilmad muutuvad

al´l1 <alli, .alli> hall (värvus)sii kassipoig om al´lep ku vana esi Krk see kassipoeg on hallim ku vana (kass) ise; alli pilve toove vihma hallid pilved toovad vihma. Vt ahk

ammuli avatud, (pärani) lahtivõta koti suu valla ja oia ammuli võta koti suu lahti ja hoia avatud

ang1 <angu, .angu> uus hang (tõstmisriist), harkeinä ang om kolme aruge heinahang on kolme haruga. Vt ar´k, vigel

annak <annagu ~ annaku, annakut> (väike) and; midagi vähest, mida kellelegi antaksekirikusan´tel anti annakut kirikusantidele anti ande

ar´k <argi, .arki>
1. hark, haruline tööriistkatearalise olli kikk argi, kolmearaline olli vigel kaheharulised olid kõik hargid, kolmeharuline oli vigel. Vt ang1, vigel || rõõsa|ark´ puuhark rõõskade (nisuleibade) ahjust võtmiseksrõõsaar´k olli, võeti argige ahjust vällä, korbi võeti ka argige `vällä rõõsahark oli, võeti hargiga [rõõsad] ahjust välja, korbid võeti ka hargiga välja
2. haraline tugipuukuhjal om argi all kuhjal on hargid all (kuhjavarda toed) || aki|ar´k kolm püsti asetatud rukkivihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku
3. abivahend nööri või vöö tegemiseksta om väike kui kabla ar´k ta on väike kui nööri hark

edvik <edvigu ~ edviku, edvikut> Krk edvistaja, edev (naisest)edvik om seante edeve edvistaja on selline edev. Vt ardsik3, edeve, edvi, edvis´k, etsik, etsitei, jõõbik, lirgat´s

.eitme ~ .eitmä <.eitä, eidä>
1. viskama; paiskamata eit´s suure kivi raavist väl´lä ta viskas suure kivi kraavist välja
2. alustama (mingit tegevust)ta eiten ennäst ärä viina juumise sisse ta heitnud ennast ära viina joomisse (hakanud purjutama) || nõuss .eitme nõusse hakkama, nõustuma
3. minema (alla), laskuma; paigutumaõhtu tulli aiksest sängu eitä õhtul tuli vara voodisse minna; ärä nende parti eitä ära nende seltsi mine; lind eiten ja temä ai linnu puu sissi mesilane heitnud peret ja tema ajas mesilased (uue) mesipuu sisse
4. alanema, langema, settimaleib taht viil apante, ei ole viil maha eiten leib tahab veel hapneda, ei ole veel alla langenud
5. loobuma, hülgama, kaotamasii om meele ärä eiten, om joba lollis jäänu see on mõistuse ära kaotanud, on juba lolliks jäänud

el´le <el´le, el´let> hele, kõrge (hääl)ta uik´s el´le äälege ta hüüdis kõrge häälega. Vt eleve

eläje|mokk <eläje|moka, eläje|mokka> huulhein (taimenimetus)eläjemoka om suutaime huulheinad on sootaimed. Vt lehmä|mokk, moka|lil´l

.engäme <engäte ~ engäde, .engä>
1. hingamalaits akas´ iki lõpus engäme laps hakkas ikka lõpuks hingama
2. puhkama, seisma (maast)engät maa pääl saap jälle vil´la külüde puhanud maale saab jälle vilja külvata
3. lahtuma, ära hingamasii juuk´ om seisten peris ärä engänu see jook on seistes päris ära lahtunud

erälteme ~ eräldeme <erälte, erälde>
1. (tervikust) lahutamaeräldep esipaika jääb omaette
2. jaotama (maad), eraldamasannamehel eräldedi üits maalapp lehmä karjatemises saunamehele eraldati üks maalapp lehma karjatamiseks. Vt ärälteme

es ei (minevikus)es ole ~ es jole ~ es joole ei olnud; es joole kurjust änäp kunnigi ollu ei ole kurjust enam kuskil olnud; ta es lääki kodu ärä ta ei läinudki ära koju

.iil´me1 ~ .iil´mä1 <.iili, iili>
1. hiilima, luurama; varitsemamiis lännü iil´me mees läinud luurama
2. piltl himustama, (salaja) soovimasii om ihne, ken iilip kokku panna raami see on ihne, kes himustab koguda kraami (st vara)

.ilmume <.ilmude, .ilmu> saabuma, tulema; (trükist) ilmumamulgi sõitun ilmup aaste sehen neli kõrda mulgi ajaleht ilmub neli korda aastas

irm <irmu, .irmu>
1. hirmutunne, pelgusmul irm vere sissi jäänu mul (on) hirm verre jäänud; tal nahk irmu täüs tal on hirm nahas
2. hirmuvalitsus; vitsahirm, (kehaline) karistusku juba naises saadi, es olla küll ämp egä minut´ tõise irmu all kui juba [abielu]naiseks saadi, ei oldud küll enam iga minut teise hirmuvalituse all; kas sul kahju, et vargale irmu andas kas sul [on] kahju, et vargale karistust antakse

.is´kme ~ .is´´kmä <.iski, issi> keeru peale lööma, (lõnga) korrutamaärä sa kana sel´gä iski, oia ütelin, küüdse vahel! ära sa kanaselga keeruta (lõnga), hoia ühesugune, küünte vahel!

iuk2 <iugu, .iuku>
1. peenike, pehme, vähekeerdunud (lõngast)ku äk´selt peenikses lää, iuku lää kui [lõng] äkitselt peenikeseks läheb, pehmeks läheb
2. peenike koht lõngaslõng läits katik iugu kottelt lõng läks peenikeselt kohalt katki

jagu <jao, jagu>
1. tükk, hulk; kindel osa tervikust; ettenähtud hulk, millekski vajalik osa; teatud aeg, perioodviien jaon om värmit tõisi viies osas on värvitud teisi (lõngu); kohvi tetäs, pannas siguri, rügi ja nisusit, egät üits jagu (kui) kohvi tehakse, pannakse sigurit, rukist ja nisu, igaüht võrdne osa; villast kangast kate kümne amme jagu kahekümne särgi jagu villast kangast (st piisavalt, et teha kakskümmend särki); ken oma jao är põdes sai allist valla kes oma aja ära põdes, sai halltõvest lahti
2. tõug, sugumia ole suurest suust ja talu jaost mina olen kõrgest soost ja talu[rahva] tõust
3. (kellegi) omamiu jagu minu oma; sii tallek om undi jagu, undi mär´k kül´len see talleke on hundi oma, hundi märk [on] küljes

jakkame <jakate ~ jakade, jakka>
1. jätkama, pikendama; asendamatohter es saa kedägi tetä, ega ta päevi edesi es saa jakate arst ei saanud midagi teha, ega ta ei saanud [elu]päevi pikendada; tule manu, ütle „tere, jakka leibä“, tõse sis „jakku tarvis“ või „jakka jumal“ tuleb juurde, ütleb „tere, jätku leiba“, teised siis [vastu] „jätku tarvis“ või „jätka jumal“. Vt jäkkame
2. pookima (viljapuud)meil om nüid kikk noore uibu ärä jakat meil on nüüd kõik noored õunapuud ära poogitud

jalg <jala, .jalga>
1. jalgtagakamren olli tal ilma .jalgede säng tagatoas oli tal jalgadeta voodi; täempe ole ma joba vara .jalge pääl täna olen ma juba vara jalgel; suur kere ressip jalgel pääle suur kere pressib jalgadele peale; jalg lää kivis kinni, sõs olet mahan ku rändsäts jalg läheb kivisse kinni (st jääb kivi taha), siis oled maas ka räntsakil; miul tahav pastle leote, pitsitev jalan mul tahavad pastlad (st tuleb pastlaid) leotada, pigistavad jalas; mia ole tüü man käsist jalust kinni olen töö juures käsist-jalust seotud; mis suguline ta viil om, undi tagumine jalg piltl mis sugulane tema veel on, hundi tagumine jalg (st väga kauge sugulane); pirru alu olli ike kolme jala puu pirrualune oli ikka kolme jalaga (tugi)puu
2. jalg (pikkusmõõduna)rõõvast mõõdeti vanaste iki jalage riiet mõõdeti vanasti ikka jala kaupa

joovik <joovigu ~ jooviku, joovikut> sinikas (metsamari)joovikitest saa ääd mahla tetä Krk sinikatest saab head mahla teha; mede suhun kasvap pallu joovikit meie soos kasvab palju sinikaid

jus´t, just päris, täpselt; tingimata, kohe (praegu)tuul om jus´t rinnu vastu tuul on täpselt rinna vastu; mea pia minem kohekil jus´t ma pean minema kuhugi kohe

jõõbiteme <jõõbite, jõõbide> edvistama, eputama, pirtsutama (toiduga)jõõbitep sääl süügi man, kedäki ei süü pirtsutab seal söögi juures, midagi ei söö; ta om edeve ja kerglane, jõõbites kigege ta on edev ja kergemeelne, eputab kõigiga. Vt amaleme, edeveme, edvisteme, epenteme, etsiteme, .irtme, jõõbiteme, .lirtame

.jäätäme <.jääte, .jääde> jääkorraga kattuma; (kinni) külmumaakne om ärä jäätet aknad on ära jäätanud

.kahvme1 <.kahva, kahva> viskama (vett)ma kahvse sannan endel vett selgä ma viskasin saunas endale vett selga. Vt .kahvame1

kammer <.kamre ~ .kambre, kammert> tuba, kütteta eluruum (rehielamus), kambermea-i taha ende kammert tuas ütelte ma ei taha oma kambrit toaks nimetada

kan´ts <kantsi, .kantsi> , kan´ds <kan´dsi, .kan´dsi>
1. (heina) virn, kuhi, vallagane kan´ts olli tasane ku kirvege raiut aganakuhi oli sirge kui kirvega raiutud
2. küngas, kõrgendiksiin kan´tse müüdä kõnnive, mägesit müüdä siin künkaid mööda kõnnivad, mägesid mööda
3. kindlus; (kaitse)müürkirigu kantsi akkav ka lagunem kiriku müürid hakkavad ka lagunema

kap´p1 <kapi, .kappi>
1. kapp (mööbliese)rõõva panet kasti või kappi riided paned kasti või kappi
2. riidekirstu või -kasti laegaskur´ts kava aiga kirstu kapin seisis kaua aega (riide)kirstu laekas

karik <karigu ~ kariku, karikut>
1. jalaga (metallist) jooginõu, karikaskalda viin karikus Hls kalla viin karikasse; võeti sii laits karikul võeti see laps armulauale
2. pealmise veskikivi kolmeharuline metallosakivi karik kivil pääl kolme araline, kelle otsan võll´ kinni om kivikarikas on veskil kolmeharuline [metallosa], mille otsas on võll kinni

kees ~ kiis <keesi, .kiisi> kees, (kodune) juustkeesi meistre olliv taan´lase juustumeistrid olid taanlased

kesä|mul´k <kesä|mulgi, kesä|.mulki> Saarde kihelkonna elaniku nimetus (naljatlevalt)Saarde kandin eläve kesämulgi Saarde kandis elavad kesamulgid

kiber <kibra, .kipra>
1. (peen) kortsrõõvas om körtsu lännu, kibra sehen rõivas on kortsu läinud, peened kortsud sees
2. volt, kurd, kroogeku kört om kidseve, lastas kibrast valla kui seelik on kitsas, lastakse voldist (st volte) lahti
3. keerd, krusslang om kibran, kiber sihen lõng on keerdus, keerd sees

kiil´ <keele, kiilt>
1. keel (elund)kiil´ peris palas suhun kange januge keel päris põleb suus suure januga; mike keeli sa kõnelet? mis keeles sa räägid?
2. keel kui suhtlusvahendna kõneleve englise kiilt nad räägivad inglise keelt
3. keelt meenutav ese või selle osaraad´pilli kiil´ läits katik moldpilli keel läks katki

kilbiline <kilbilise, kilbilist> risttoimne (kangas); kindamusterlinane koeti kilbiline, kirivene, palajit tetti linane kooti risttoimne, kirju, (sellest) tehti voodilinu; kilbiline kinnas koets kaits´ paha, kaits´ üä silmä kilbilise mustriga kinnas kootakse kaks pahempidist, kaks parempidist silma

kinu <kinu, kinut ~ kinu, kinu> (väike) küngas, kink, soosaarmädä maa sehen kinu om ka saar vesisel maal on ka väike künkake saar; ku kuju suvi om, sis om nii kinuse punatse ku ahvi perse tusare kui kuiv suvi on, siis on need künkad punased kui ahvi kannikad

kivi|ruus <kivi|roosu, kivi|.ruusu> roos (haigus)kiviruus tulep sis, ku kivi man om kennigi eittünü kiviroos tuleb siis, kui kivi juures on keegi ehmunud; kiviruus olevet kige valusemp ruus kiviroos olevat kõige valusam roos

kogume <kogude, kogu>
1. koguma, ühta kohta kukku koondama; saaki koristamamis sa viil sest patust kogut endel, sia olet jo egä päe mineje mis sa kogud endale veel sellest patust, sa oled ju iga päev mineja (surijast); kaara tahime enne ärä kogude, kaara lääve otsast ärä kaerad tahtsime varem ära koristada, kaera{tera]d pudenevad [muidu] maha
2. säästma, tallele panemamõni kogunu terve kuu, tõise olli nädäli kogunu mõni kogunud [raha] terve kuu, teised olid nädal aega kogunud || suud kogume suud pidamasa piat oma suud kogume, mis sa larat sa pead oma suud pidama, mis sa latrad
3. kogunema, korjumataevan akkas vihma kogume taevas hakkas vihma[pilvi] kogunema
4. kokku tulema, kogunemalaada pääle koguni pal´lu rahvast laadale kogunes palju rahvast
5. (ennast) korda seadmakogu ennäst, et sa iluste vällä näet sea ennast korda, et sa ilus välja näed

kohekil, .koekil
1. (mitte) kuskilei oole kassikest koekil ei ole kassikest mitte kuskil; kohekil iki palap midägi kuskil ikka põleb midagi
2. kuhugima ei saa kohekil liiku ma ei saa kuhugi liikuda. Vt kohegil

kohekile, kohegile, koekile
1. (mitte) kuhugilamba kuumaga ei lähä kohekile, mintävät ei oleki Trv lambad ei lähe kuumaga mitte kuhugi, ei olegi kohta, kuhu minna
2. hoopiski, sugugi, üldse mittesiu jutt ei kõlba kohegile sinu jutt ei kõlba sugugi

kolmandik <kolmandiku, kolmandikku> , kolmantik <kolmantiku, kolmantikku>
1. kolmandik, kolmas osaüits kolmandiku maa üks kolmandik maad
2. viljamõõt, 1/3 vakkakolmantikit läits kolm tükki vaka pääle kolmandikke läks kolm tükki vaka kohta

kolme|.kiiltine <kolme|.kiiltise, kolme|.kiiltist> kolmekeeline (lõng), kolmekordnenii lõnga om kolmekiiltise need lõngad on kolmekordsed

.koltlik <.koltliku ~ .koltligu, .koltlikku> Krk õõnes, urklik (kaldaalune)jõel olliv koltligu perve jõel olid õõnsad kaldad

kor´p2 <korbi, .korpi> korp (küpsetis)korbi kütseve ahjun korbid küpsevad ahjus; ega korbi tuld suurt ei tetä, säänte lõke tetäs ega korpide [küpsetamise] tuld suurt ei teha, selline lõke tehakse

.kos´sul kosja (minema, tulema), kosjal (olema)võ ta selle tüdriku peräst läits, iki raha peräst läits kos´sul või ta selle tüdruku pärast läks, ikka raha pärast läks kosja

ku, kui
1. (sidesõna) kuiku ma sellest aigusest viil pääses kui ma sellest haigusest veel pääseksin; siit saa iki rohkep ku üits´ ame siit saab ikka rohkem kui ühe särgi; parep kui sa ärä läät siit parem, kui sa siit ära lähed; lase laulu ku larap lase laulu, nii et kõlab; üits´ ku tõine kuts mut oma poole [nii] üks kui [ka] teine kutsus mind enda juurde
2. (määrsõna) kuiku ma suurepes sai [siis] kui ma suuremaks sain; nõrist viimätse ku tilga ärä nõristas viimsegi tilga ära; olgu rõõvid sel´län kui taht pal´lu olgu rõivad seljas kui palju tahes; varda olive lõngu täis kui vardad olid lõngu täis nii et

kubiseme <kubiste, kubise> kihama, (midagi) täis olemapuhma kubiseve marjest põõsad on marju täis; küll om rahvamaja täis, nõnda kui kubises rahvast küll on rahvamaja täis, justkui kubiseb rahvast

kudisteme1 <kudiste, kudiste>
1. kõditama, (külge) puutuma
2. sügama; urgitsema Krksiul väike näpp, sa saat oma näpuge esi kudiste sul [on] väike sõrm, sa saad oma sõrmega ise sügada; piibu varras katti ärä, kellekige es saa ääp piipu kudiste piibuvarras kadus ära, millegagi ei saa enam piipu urgitseda

kumarteme <kumarte, kumarde>
1. kummardamanüid enämp nii pal´lu ei kumarte, enne kumartive silmili maha nüüd enam nii palju ei kummardata, enne kummardasid silmini maha (st kummardati maani)
2. (kultuslikult) austama, teenima; palumaüits kumartep kuud, tõine päevä üks austab kuud, teine päeva

kura <kura, kurat ~ kura, kura>
1. vasaksii tare jääs kura kätt see maja jääb vasakut kätt; kaugas oo kural puul paklise ammel takusel särgil on tasku vasakul pool
2. pahem (pool)rõõval om kura puul tunda ik riidel on pahem pool ära tuntav ikka

kurat´ <kurati, kuratit ~ kuradi, kuratit>
1. kurat, saatan (olend)sii om küll kuradi ori, kurat́ kurt tal ilmast ilma suhun see on küll kuradi ori, kurat on tal ilmast ilma suus (sagedasest vandumisest)
2. kurat (vande- ja rõhusõna)muidu sõna järgi ei kõnele, kui kurat´ ehen ei käü muidu sõna järele ei ütle, kui vandesõna ees ei käi; oh sa kuradi tõbras, näe kos läits oh sa kuradi tõbras, näe, kuhu läks. Vt aasas, juudas, kuri, sarvik1, tosnak, vana|kuri, vana|pagan, vana|sarvik, vana|ton´t

.kurtmin ~ .kurtmine <.kurtmise, .kurtmist> (paigal) püsimine

kutsi|ratsik <kutsi|ratsigu ~ kutsi|ratsiku, kutsi|ratsikut> (punane) sipelgasku siibege kutsiratsiku vällä tuleve, sis tule vihmä kui tiibadega sipelgad välja tulevad, siis tuleb vihma. Vt kusirautsik, kusiraatsik, kutsiraatsik, kutsirautsik

.kuul´me3 <koolda ~ koolta, koole>
1. suremasii lehm om ärä koolu see lehm on ära surnud
2. nukrutsema, muretsemamia lää tõiste inimeste `seltsi, mis mia siin kodun konute ja koole
3. kangeks jääma, ära surema (jäsemetest)miul käsi kuul´e ärä mul suri käsi ära

kõdrik <kõdrigu ~ kõdriku, kõdrikut> kõhn, lahja (olend); kuiv, kidur (asi)kuju ku üits kõdrik kere on kidur; kujunu levätüki ku kõdriku kuivanud leivatükid [on] kui kuivikud

kõdruteme <kõdrute, kõdrude> puhastama (kaunvilju), lüdimanän´n kõdrut´s kik erne ärä vanaema puhastas kõik herned ära

kõhr <kõhri, .kõhri>
1. hobuse (rangialune) turi, kaelapealne kühmkõhri pääld om obese kaal katik kulunu hobuse turi on katki kulunud
2. inimese turimul olli einäkott kõhri pääl mul oli heinakott turjal

.kõrgen kõrgel (ülal)päe om suuren kõrgen, tule vahel maast üles päike on juba kõrgel, tule ka juba maast üles (st voodist välja)

känts <käntsu, .käntsu> , kän´ts <kändsi, .käntsi>
1. käntsakas, suur tükksii olli ää känts liha see oli hea suur tükk liha. Vt kändäm, kändsäk
2. (vana) vormitu, kasutu ese või olendväike kuurme kän´ts väike vormitu koorem

käo|keng <käo|kengä, käo|.kengä> (sinine) käokingkäokengä om kengä muudu, paela ka pääl käokingad on kinga moodi, paelad ka peal

käo|kübär <käo|kübäre, käo|kübäret ~ käo|kübäre, käo|kübärt> (suureõieline) kellukasraanikide sehen kuju maa iki, sääl kasvass üüvarju, käokengä, ellereinä, käopõlle, käokübäre

kärbän ~ kärbäne <kärbäse, kärbäst Krk ~ kärbätse, kärbäst Trv Hel> korpas, krobeline; rikutud (puust)puu olliv kuurin kärbäse puud olid kuuris korpas; paluteme nii kärbätse ossa ärä põletame need krobelised oksad ära

küben <kübene, kübent ~ kübend>
1. kübe, raassan´t raaps´ kübenit sant kraapis raasukesi; peni om peris aige, mitte üits küben leibä ta enämb suu sissi ei võta koer on päris haige, mitte üks raas leiba ta enam suu sisse ei võta. Vt ase2, eben, jusu, kiben, kipen
2. okas (okaspuul)saksamaa kuuskel lääve kübene otsast ärä saksamaa kuuskedel (st lehistel) tulevad okkad küljest ära; kutsiratsik tiip kuuse kübenist pesä sipelgas teeb kuuse okastest pesa || kübene puu okaspuu

kül´le|rät´t <kül´le|räti, kül´le|rätti> (pruudi) puusapõllsõuke olli noorikul ümmer ja kül´lerät´t olli kül´le pääl vaipseelik oli pruudil ümber ja puusapõll oli külje peal

küünär <.küünre ~ .küündre, küünärt> küünar (mõõtühik)mitu küünärt sedä rõõvast om? mitu küünart seda riiet on?; mõnel oli kaits küünärd tanu änd pikk mõnel oli kaks küünart tanu saba pikk

küür <küürä, küürt ~ küürä, .küürä>
1. küür, kühm (seljal)mia ole selispidi, miul küürä ei ole sel´län mina olen selili, minul küüru ei ole seljas
2. selg, turianden seantse nähvi küürä müüdä andnud sellise löögi turja pihta
3. kõrgem koht, kühmpalgil küür, sii taht är raiu palgil (on) kühm, see tuleb ära raiuda

laatsateme <laatsate, laatsade> kukkuma (hooga), prantsatamama laatsate maha ma prantsatasin maha

lahe2 ~ lahi ~ lahja <lahja, .lahja>
1. lahja, vähese rasva või rammugaka sa kanget kohvit tahat või lahjepet kas sa tahad kanget kohvi või lahjemat; sii maa om sääl igävest lahes jäänu, anna aga sõnigut, küll ta sis kasvas maa on seal igavesti lahjaks jäänud, anna aga sõnnikut, küll ta siis paraneb
2. taine (liha)küll olli ää sii lahi liha küll oli hea see taine liha

latik <latigu ~ latiku, latikut> latikas (kala)latikit panti suitsu latikaid suitsutati

laud <lavva, .lauda>
1. söögilaudpere is´t lavva man ja sei pere istus laua ääres ja sõi
2. laud (ehitamiseks)maja olli laudege üle lüü´t maja oli laudadega üle löödud
3. surnulauditõise paneve surnu lavvule( pengi pääl lavva) ja peräst kirstu teised panevad surnud laudadele(pingi peale pandud lauad) ja pärast kirstu
4. leibkondantvärgi, toapoiss, kudsar, köögitüdruk vai virtin, nii olliv esi lavvan mõisaametnikud, toapoiss, kutsar, köögitüdruk või virtin, need olid eri leibkonnas
5. armulaud (kirikus)pühäbe olli kirkun pallu lavvarahvast, mitu lavvatäüt pühapäeval oli kirikus palju armulaualisi, mitu lauatäit

leegi|lat´s <leegi|latsi, leegi|.latsi> (lina) pleegitamisplatsmõisan olli üits lai leegilats olemen mõisas oli üks lai pleegitamisplats olemas

.lendvä <.lendvä, .lendvät> lendva (haigus); valuhooglendvä lei rindu valuhoog lõi rindu

.lepne <.lepse, .lepset> Krk Hls
1. leebe, lepliktemä tütre om eige lepse loomuge tema tütred on õige lepliku loomuga
2. pehme, sula (ilm)eilä olli lepsep ilm ku täepe eile oli pehmem ilm kui täna

lina <lina, linat ~ lina, lina> lina (taim)lina akkap kujume lina hakkab kuivama; lina saa ma kakku lina saan ma katkuda; lina tulev libeves raatsi ja valmi köütä linad tuleb libedaks raatsida ja valmis siduda

linas´k <linaski, linaskit> , linnas´k <linnaski, linnaskit> linask (kala)ta läits linaskit püündme ta läks linaskeid püüdma

loblak <loblagu ~ loblaku, loblakut> Krk ülevalminud, pehme (murakast)sii om ülearu ärä kasunu loblak, kõllane see on ülevalminud murakas, kollane

.loikane <.loikase, .loikast> vesine, märg (maa)sii einämaa om vägä loikane see heinamaa on väga vesine

lojus <lojuse, lojust> , lojos <lojose, lojost>
1. (kodu)loom, veislojus karjaeläje pääle üteldi lojus öeldi karilooma kohta
2. lojus (sõimusõna)no siast lojost ei ole enne nännu! no sellist lojust ei ole enne näinud!

lokat´ <lokati, lokatit> (puust) karjakell, krapplokati olliv puust tettü ja kandilise krapid olid puust tehtud ja kandilised; lehmäl olliv ka lokati kaalan, nii olliv katest lavvast tett lehmal olid ka karjakellad kaelas, need olid kahest lauast tehtud. Vt lokk

lon´t <londi, .lonti> (takune) nöör, köispastla olliv londige kinni köidet pastlad olid nööriga kinni seotud; tal om eng londige kaalan tal on hing paelaga kaelas. Vt keidse, köüd´s

lubritseme <lubritse, lubritse> piipu tõmbama, (palju) suitsetamamia ei salli seast miist, kes ilmäst ilmä piipu lubritses ma ei salli sellist meest, kes kogu aeg piipu tõmbab

luhime <luhide, luhi> Krk niitma (halvasti); vehkimaein om kik luhan maha luhit hein on luhal kõik maha niidetud

lõhandik <lõhandigu, lõhandikku> , lõhantik <lõhandiku, lõhandikku> pooleks löödud puupakk, palk; naiste särgi lahtijäetud küljeõmblus - umbes 10 cmtemä rais lõhandiku peenikses tema raius puupakud peenikeseks. Vt lõhastik, lõhask

.lõikus|kuu <.lõikus|kuu, .lõikus|kuud> august, kalendriaasta 8. kuulõikuskuul om lämmi üü augustis on soojad ööd. Vt lõikusekuu

lõpik <lõpigu ~ lõpiku, lõpikut> lõpp, (töö) lõpetaminema es lää tüü aas, ma lätsi lõpikus ma ei läinud töö ajaks, ma läksin töö lõpetuseks

margapu <margapu, margapud> , marga|puu <marga|puu, marga|puud> kaalupuu, margapuu, päsmer (käsikaal)margapuuge kaaluts lõngu margapuuga kaalutakse lõngu

mauk1 <maugu, .mauku> (jäme) vorstsuurmige täidet mauk om ää süvvä tangudega täidetud vorst on hea süüa

mihkle|kuu <mihkle|kuu, mihkle|kuud> september, kalendriaasta 9. kuumihklekuul om mihklelaat septembris on mihklilaat. Vt september

muun´ <mooni, .muuni> moon (taim)mooni siimle pannas saia pääle mooniseemned pannakse saia peale

mõdse <mõdseme, mõdsemet ~ mõdse, mõdset> Krk, mõdsem <mõdseme, mõdsemet> ümarik, tüse tüdruk (tunnustavalt)vaade meant paks ja ilus ta om, ku mõdse, sedä ütelts äste iki vaata, milline paks ja ilus ta on, nagu ümarik, seda öeldakse hästi ikka (st tunnustavalt); siin külän om iki terve tosin mõdsemit siin külas on ikka terve tosin ümarikke tüdrukuid

määg´ <määgi, .määgi> (puu) mähkmikege sul amba om? – kase määgige millega sul hambad (koos) on? – kasemähaga; ku kuur kinni, sis ei ole määgi änämp kui koor kinni, siis ei ole mähka enam; määgiaig maikuuvanast raguti puid just määgiaig vanasti raiuti puid just maikuus; määgi aig kooriti ärä kuuse, ku koore valla maikuus kooriti ära kuused, kui koor lahti oli

mütäs <müttä, mütäst> mutt (loom)müttä ollive kikk muru üles aanu mutid olid kogu muru üles ajanud; müttä teeve urge ja auke mutid teevad urge ja auke

naiste|puna <naiste|puna, naiste|puna> naistepuna (taim)naistepuna om naiste tõbede vastu ää rohi naistepuna on naistehaiguste vastu hea rohi

napsateme <napsate, napsade>
1. lööma (kergelt)ta napsat´ kätege ta lõi kätega; ma lei ta maha ku napsats, üte kõrrage ma lõin ta kergelt lüües maha, ühe korraga
2. kinni napsamakass napsat penil nõnasse kinni kass napsas koeral ninast kinni

.niitme1 ~ .niitma <.niita, niida>
1. niitma (heina)niitme minti ulganti päevätõusu aig niitma mindi hulgakesi päiksetõusu ajal
2. pügamalamba tules keväde ärä niita lambad tuleks kevadel ära pügada

nuk´k2 <nuki, nukki>
1. nukk, ots, väike osavalip söögi man, ei läe nukki valib söögi juures, ei lähe nukkigi (st ei söö isuga)
2. nokk (linnul)nuk´k om linnul, kand nuki vahel toitu nokk on linnul, kannab noka vahel toitu
3. loomanina, koonkus sa oma nuki topit! kuhu sa oma nina topid! (koerale)

.nül´gme <.nülgi, nüli> nülgimajahimehe nülive mõtsan loomil kikk naha joba maha jahimehed nülivad loomadel juba metsas kõik nahad maha; vähempe looma nülits umbsi ärä väiksemad loomad nülitakse umbselt ära (st nahk tõmmatakse tagakäppade poolt üle pea ära); ülget .nül´gme pandimängu ülesanne - kõhuli sirutada jalad ja käed välja. Vt .nil´gme

.par´kme ~ .par´kma <.parki, pargi>
1. (nahka) parkima, peksmapastle olliv iki pargit nahast pastlad olid ikka pargitud nahast
2. sööma, kõhtu täis parkimatemä om kik söögi nahka parkin ta on kõik söögi nahka pannud

.pin´me1 ~ .pin´ma <.pinni, pinni> pinnima, teravaks või õhemaks taguma (rauda); pingutamavikat om vaja ärä pinni vikat on vaja ära pingutada


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur