[MES] Mulgi sõnastik

kaar1 <kaara, .kaara> kaer ku kasel pal´lu urbi otsan, siis saap kes´vi, aaval – kaaru kui kasel palju urbi otsas, siis saab otrasid, haaval – kaeru

kaar´2 <kaari ~ kaare, kaar´t> kaar, kumer või kaarjas moodustis ma kae sedä einäkaar´t ma vaatan seda heinakaart; tulli suure kaarege tulid suure kaarega; niidet vili sadas maha kaari niidetud vili kukub kaares maha

.kaar´bu <.kaar´bu, .kaar´bud ~ .kaar´but> käärpuu

kaaren´ ~ kaarn <.kaarne, .kaarnet> kaaren kaits kaarnet kakleve kaks kaarnat kaklevad

.kaarne ~ .kaarna <.kaarse ~ .kaarna, .kaarnet ~ .kaarnat> vt kaaren´ ~ kaarn

kahre <kahre ~ .kahre, kahret>
1. kare, krobeline, karune kahre village lamba olli kareda villaga lambad olid; midägi kahret es ole, sile kikk midagi karedat ei olnud, sile kõik
2. karge, karastav; tahe seante kahre kül´m vesi selline karge külm vesi; sül´t om ää kahre süvvä, ku ta äste kül´m ja kõva om sült on hea tahe süüa, kui ta väga külm ja kõva on

kard1 <karra, .karda> Hls, Krk härmatis, kirme külm võtt kik karda külm kattis kõik härmatisega; like rõõvas tõmmap karda märg rõivas läheb härma

kard2 <karra, .karda>
1. plekknõu kalda piim karda! kalla piim plekknõusse!
2. õhuke plekk vt lek´k

kard3 <karra, .karda> metallist ehisniit, sellest põimitud pael reiuste pääle õmmelti karda ja nööri kah (kuue) raiuste peale õmmeldi karda ja nööri ka

kard4 <karra, .karda> linaluu, mis kiu külge kinni jääb ku leon kül´m vesi, sis kard kül´len iki kui (lina)leos on külm vesi, siis on luu küljes ikka

kari <karja, .karja> (looma)kari mul om kari mõtsa aija ~ aade, karaski tetä, tare mõsta mul on kari metsa ajada, karaskid teha, tare pesta

karik <kariku ~ karigu, karikut (Krk, Hls) ~ karika, karikat (Trv)> jalaga (metallist) jooginõu, karikas kalda viin karikus Hls kalla viin karikasse

karm <karmu, .karmu> ving tuki olliv alle ahjun, karm tulli sissi tukid olid alles ahjus, ving tuli sisse

kar´p <karbi, .karpi> karp, puust, papist vm kaanega kastike karbi olli, sarapu keri ja kuusest põhi ja kaaś kastikesed olid (toidu kaasavõtmiseks), sarapuust kere (st seinad) ja kuusest põhi ja kaas

karre ~ kare <karre ~ kare, karret ~ karet>
1. krobeline, kare kellel karre juus, sel om pää pehme ja tarkust pal´lu pää sehen kellel karedad juuksed, sel on pea pehme ja tarkust palju pea sees
2. tragi, agar, kärme Hls, Krk sii om karre tüüinime, temä ei väävelte tüü man see on tragi tööinimene, ta ei laiskle töö juures
3. karm, tõre, kuri sel om karre sil´m sellel on kuri silm

karu1 <karu, karu ~ karut> karu karul om ütsme mehe süä ja üte mehe jõud karul on üheksa mehe süda ja ühe mehe jõud

karu2 <karva, .karva>
1. karv, harjas karvest karvadest
2. sulg kana lok´s ja aa karva püstü kana loksub ja ajab suled turri
3. värv(us) karva (mingit) värvi; orase karva elerohiline orase värvi heleroheline

keeri <keeri ~ .kiiri ~ keerme, .kiiri ~ kiiret ~ keeret>
1. ratas, ketas (nt vokil või kedervarrel) oki keeril om nööri pääl voki rattal on nöörid peal
2. põlvekeder põlve keeri, sii om põlve luu, põlve pääl põlvekeder, see on põlve luu, põlve peal

keres <keres(s)e, kerest> keris keresege ahi om ilma lõõrede kerisega ahi on ilma lõõrideta

.kerge ~ .ker´ge <.kerge ~ .ker´ge, .kerget ~ .ker´get>
1. kerge, väikesekaaluline kuurm jäie õige kerges(e) koorem jäi väga kergeks
2. vähe vaeva ja pingutust nõudev villa keträmine om kergemp ku lina keträmine villa ketramine on lihtsam kui lina ketramine
3. ladusalt toimiv, ergas, tundlik mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme, miu nõna om ker´ge tunme mina olen õige hea halba lõhna ja vingu tundma, minu nina on ergas tundma
4. kergemeelne, kerglane keps inimene om siante vähä ker´ge Pst edev inimene on selline natuke kerglane

keri <kere, keret>
1. keha, kere, kõht rasvast ei taha miu keri mitti minu kõht ei taha (ei kannata) rasvast üldse
2. keskne osa kuvve keri om valmi kuue kehaosa on valmis

kerip <keripu ~ keribu, keriput ~ keribut> keripuu, lõngakerimisvahend lõng om keripu pääl, naka kerime! lõng on keripuu peal, hakka kerima!

kerä <kerä, kerä ~ kerät> kera kerrä kerasse; kos nüit o punatse lõngä kerä? kus nüüd punase lõnga kera on? vt kadsa, kedsä

kibran
1. kortsus, kipras nänni nägu om kibran aga illike vanaema nägu on kortsuline, kuid armas
2. keerdus, krussis lõng om kibran lõng on keerdus

kiird ~ kiir <keeru, .kiirdu>
1. keerd, keerutus, ring, tiir käänä viil tõine kiir keera veel teine ring (lukule)
2. leivaviil, -käär kiird ja ratas om üle terve levä lõigat käär ja ratas on üle terve leiva lõigatud

kiri <kirja ~ kirjä, .kirja ~ .kirjä>
1. kiri, kirjutatud tekst varepest panti kik latse kirikun kirja varem pandi kõik lapsed kirikus kirja
2. muster; kaunistus amel ollive iluse kirja särgil olid ilusad mustrid

kirik <kiriku ~ kirigu, kirikut> kirik mede vanepe käive Karksi kirikun meie vanemad käisid Karksi kirikus

kir´m <kirmi, .kirmi>
1. loor, tüll kirmi rät´t olli kirmist, siante ere, vabrikun tett loorirätt oli tüllist, selline õhuke, vabrikus tehtud
2. kirme, õhuke kiht õige lahe piim, sel ei ole kuurt kedägi, üits kir´m pal´t pääl õige lahja piim, seal ei ole koort ega midagi, üks kirme ainult peal

kirn <kirnu, .kirnu> kõrge kitsas puunõu rasu sulatide paa sehen, panti kirnu sissi rasv sulatati paja sees, pandi kirnu sisse

kirp <kirbu, .kirpu> kirp koer kiunup kirpe kähen koer kiunub kirpude käes

kirst <kirstu, .kirstu>
1. puust kast riiete, toidukraami hoidmiseks sääl ollu sõs kirst kesvi täis seal olnud siis kirst otri täis
2. puusärk, surnukirst panti sinna pääle seni ku kirst tuudi (surnu) pandi sinna peale, seniks kui puusärk toodi

koer <koera, .koera>
1. koer sii pane või koerage pureleme see pane või koeraga purelema
2. vallatu, ulakas; vallatus, ulakus Leida utsit´s vahel poissi, ku ta koera tegi Leida karistas vahel poissi, kui ta ulakust tegi; esä om koer, poig om viil koerep isa on ulakas, poeg om veel ulakam

koorik <koorigu ~ koorikse, koorikut ~ koorikest> kooruke, koorik mia ei saa kooriksest jagu ma ei saa koorikust jagu (süües)

kore <kore, koret>
1. kare, krobeline koret einä eläjäs ei söö karedat heina loom ei söö
2. hõre, pude kore põhk, aga terä om vähä hõre põhk, aga teri on vähe

kori <korju ~ kor´u, korit> vana vilets loom või asi; korjus neit kujunit korisit o küll neid kuivanud puunõusid on küll vt korju ~ koru

korju ~ koru <korju, korjut ~ korjust> vana vilets loom või asi; kronu; korjus vt kori

kor´k <korgi, .korki> kork, sulgemisvahend mõnikõrd puu punn ehen, mõnikõrd olli kor´k mõnikord (oli) puupunn ees, mõnikord oli kork

kor´m <kormi, .kormi> vara, varandus ta ai säänse kormi kokku ta ajas sellise varanduse kokku

kor´me <kormi, .kormi> ahnitsema, koguma, korjama ta kormip kikke kokku ta ahnitseb kõike kokku

korp1 <korba, .korpa>
1. puukoor pedäje korp männikoor; niidse korp väidsege kaabitside ärä niinekoor noaga kaabiti ära
2. paks kattekiht (lume- või mullakoorik, soomus vms) ku kala suitsute, sõs ei võta mitti sedä korpa tal maha sel´läst kui kala suitsutada, siis ei võeta tal mitte seda soomust seljast maha

kor´p2 <korbi, .korpi> korp (küpsetis) korbi kütseve ahjun korbid küpsevad ahjus

kor´v <korvi, .korvi> korv, punutud anum temä ütles ikke, et korvi tävve saa viil tema ütleb ikka, et korvitäie saab veel

kura <kura, kura ~ kurat> vasak sii tare jääs kura kätt see maja jääb vasakut kätt

kurat´ <kuradi ~ kurati, kuratit>
1. kurat kuratil kuradile
2. kirumis- ja vandesõna muidu sõna järgi ei kõnele kui kurat´ ehen ei käü muidu sõna järele ei ütle, kui vandesõna ees ei käi

kurb <kurva, .kurba> kurb temä om kurb oma oleku sehen ta on oma olekult kurb

kurdu Hls, Krk tarvituseta, seisev, seisu, jõude kurdu miis kellel tüüd ei ole saap rikkusest är eläde, ken enne rikas olli jõude mees, kellel tööd ei ole, saab rikkusest ära elada, kes enne rikas oli; kurdu auk seisva veega auk; kurdu raha, sedä ei tarvite kennigi seisev raha (hoiuraha), seda ei kasuta keegi; kurdu võti tarvitusel mitteolev võti, varuvõti vt kurtav, kurtave, kurtje

kurek <kurekse, kurekest ~ kurekset>
1. kureke, kurg karjatse õikav essü ärä kurek! ku ärä essünü om karjased hõikavad: eksi ära, kureke! kui (keegi) ära eksinud on
2. jõhvikas, kuremari kurekeisi om ubinidege ää muusi kiita jõhvikaid on õuntega hea moosi(ks) keeta

kur´g <kure, .kurge>
1. sookurg kure om är eśsunu sookured on ära eksinud (st ei lenda reas)
2. esi, tööriba sii jäi kurge tegeme, ku temä oma viilukest ei jõvva ärä lõigade see jäi (oma) tööriba tegema, kui tema oma viilukest ei jõua ära lõigata
3. kuremari, jõhvikas Krk kure äitsnemise aig olli kül´m, kure äitsne külmiv ärä jõhvika õitsemise ajal oli külm, jõhvika õied külmusid ära

kuri <kurja, .kurja>
1. tige, õel, pahatahtlik kurjepet inimest änäp taeva all ei oole õelamat inimest enam taeva all ei ole
2. halb, paha, kehv; ränk, raske ilm akkap kurjale mineme ilm hakkab halvaks minema; angerjet om kuri mõõta, angerjes kisup kõveras(e) nagu uisk angerjat on raske mõõta, angerjas tõmbab kõverasse nagu uss
3. vanakuri, kurat, saatan kuri kihuts tat taga kurat kihutas teda tagant

kurk1 <kurgu, .kurku> kurk (kehaosa) kurk om mao kül´len, kõri om kopsu kül´len kurk on mao küljes, kõri on kopsu küljes

kur´k2 <kurgi, .kurki> kurk (köögivili) kurgi om rohilise kurgid on rohelised

kurre <kurre, kurret> nõrga kuulmisega, kurt sii karre miis om kurres jäänu see kange mees on kurdiks jäänud

kuru <kuru, kuru ~ kurut> kuru, nurk, kauge kant tüdriku elliv mõtsa kurun tüdrukud elasid metsakurus

kuruk ~ kuruke <kurukse, kurukest> (leiva)nukk ku süüt levä ärä, sis jääs levä kuruke kui sööd leiva ära, siis jääb leivanukk (järele)

kuur´ <koore, kuurt>
1. (puu)koor keväde om paju kuur´ valla kevadel on pajukoor lahti
2. (piima)koor koori kuur´ päält äräde koori koor (piima) pealt ära

.kuur´me <.kuuri, koori> koorima mea kuursi kardule ja kaali ärä puha ma koorisin kõik kartulid ja kaalikad ära

.kuurm ~ .kuurem <.kuurme, .kuurmet> koorem poiss om kuurme otsan poiss on koorma otsas

kõdrik <kõdrigu ~ kõdriku, kõdrikut> kõhn, lahja, kidur (looma kohta) kuju ku üits kõdrik kere on kidur

kõhr <kõhri, .kõhri> hobuse (rangialune) turi, kaelapealne kühm kõhri pääld om obese kaal katik kulunu hobuse turi on katki kulunud

kõhre <.kõhre, kõhret> kõhrkude, kõhr latse lutsive kõhret lapsed lutsutavad kõhre

kõr´b <kõrvi, .kõrbi> punakaspruun (enamasti hobuse kohta) kuu om kõr´b, ku ta tõusus kuu on punakaspruun, ku ta tõuseb; kõr´bel rohkep om musta änna punakaspruunidel (hobustel) on rohkem mustad sabad

.kõrbe <.kõrbe, .kõrbet> viljatu, kuiv, liivane maa üits kadaje kõrbe, ei kasva sääl kedägi einä üks kuiv kadakane maa, ei kasva seal mingit heina

kõrd <kõrra, .kõrda> kord egä õpeteje kurdi peräst katte kõrda jutlust es pea ega õpetaja kurdi pärast kaks korda jutlust ei pidanud; tetti kodukord sedäsi, et kõrrage süümä ja ütsi katsi tühü tehti kodukord niimoodi, et (kõik) korraga sööma ja üksi-kaksi tööle

kõre <kõre, kõret>
1. pikk, sirge, alt oksteta mõtsa veeren olli kõre, pikä peenikse puu metsa ääres olid alt oksteta pikad peenikesed puud
2. peenikeste jalgadega, kõhn (olend) pikä peenikse kintsege kõre inimene pikkade peenikeste kintsudega kõhn inimene

.kõrge <.kõrge, .kõrget> kõrge sellen mõtsatolgun om kõrge puu selles metsatukas on kõrged puud

kõrgu ~ .kõrgu kõrgune nüid ange aia kõrgu jo nüüd (on) hanged juba aia kõrgused; õla kõrgu, õlast saandigi õla kõrgune, õlast saati

kõri <kõri, kõri ~ kõrit> kõri kõri om engämise jaos kõri on hingamise jaoks

kõrik ~ kõõrik <kõrigu ~ kõriku ~ kõõriku, kõrikut ~ kõõrikut>
1. kokkuõmblemata vaipseelik kõõrikul om ollu tina ehte all vaipseelikul on olnud tinaehted all (servas)
2. pruudilinik laulatsepoisi võtive sis pääle laulatust kõriku pääst ärä piitsavarrege peiupoisid võtsid siis pärast laulatust kõriku (pruudi) peast piitsavarrega ära

kõrm <kõrmu, .kõrmu> Krk kirme jääkõrm om joba viil pääle külmenu jääkirme on juba veele peale külmanud

kõr´s <kõrre, kõrt> kõrs, kõrrelise vars rüäkõrre om tänavu aaste peenikse rukki kõrred on tänavu peenikesed

kõrts <kõrtsi ~ kõrdsi, .kõrtsi> kõrts, teeliste peatuspaik peremehe tel´sive kõrdsi man tiińdre peremehed tellisid (st kutsusid) teenijad kõrtsi juurde

kõru <kõrva, .kõrva> kõrv; eseme kõrva meenutav osa miul kõru valutep mul kõrv valutab; töbi kõrvege lammas nudikõrvadega lammas; kõruge tassi kõru läits katik kõrvaga tassi kõrv läks katki

.kõrva kõrvale mea tii egät tüüd, mea ei oia kellekide tüü iist kõrva ma teen iga tööd, ma ei hoia ühegi töö eest kõrvale

.kõrvi kõrvu, kõrvuti peris kõrvi olli nii talu need talud olid päris kõrvuti

kägrun Krk kortsus rõõva om kägrun kogusen riided on kortsus koos

kähr <kähri, .kähri> Hel mäger

kär´g1 <käre, .kärge> (mee)kärg käre olliv mesipuu pääl kärjed olid mesipuude peal

kär´g2 <käre, .kärge> musträhn kär´g laśk mõtsan pörr ja pörr musträhn metsas laskis (tegi häält) pörr ja pörr

kär´k <kärgi, .kärki> kärp kär´k eläs urun, ta om seande pruuń kärp elab urus, ta on selline pruun

kär´k <kärgä, .kärkä> kirvetera varrepoolne nurk ku mõtsan agu raiut, sis lüüt tagumitse kärgäge kui metsas hagu raiud, siis lööd kirvetera tagumise nurgaga

käru <käru, käru> käru, väike ratasveok kärul om põhilaud, otsalaud, otsalavva toe kärul on põhilaud, otsalaud, otsalaua toed

.käuram <.käurame, .käuramet> suur tükk, käntsakas lavval om käuram võid laual on suur tükk võid

.käär´me <.kääri, kääri> käärima ma käärdsi kanga ärä ma käärisin kanga ära

kör´t <kördi, .körti> seelik ma puserde kördi ännäst vii vällä ma väänan seelikusabast vee välja

küür <küürä, .küürä ~ küürt>
1. küür, kühm (seljal) mia ole selispidi, miul küürä es ole sel´län mina olen selili, minul küüru ei olnud seljas
2. selg, turi anden seantse nähvi küürä müüdä andnud sellise löögi turja pihta