[MES] Mulgi sõnastik

.kandme ~ .kanme <kanda, kanna>
1. kandma, tooma, viima ein om vaja sissi kanda hein on vaja sisse kanda (st tuua)
2. taluma, välja kannatama kes kurptust kand, kuivas ärä kes kurbust kannatab, kuivab ära; anna nii pal´lu ku su eldus kand anna nii palju kui su heldus kannab (st lubab)
3. riideid jms kandma lind kand oma sule ärä ja sa ei jõvva oma rõõvit ärä kanda lind kannab oma suled ära ja sina ei jõua oma riideid ära kanda (etteheide sellele, kes palavaga lahti riietub)

.nõlvi kaldu, poolküliti, viltu katus om nõlvi lüüd katus on kaldu löödud; ta vähä nõlvi om, ku ta ärä kuivas, küll ta sõs tagasi üles tule ta natuke poolküliti on, kui ta ära kuivab, küll ta siis tagasi üles tuleb (lamandunud viljast vms-st)