[MES] Mulgi sõnastik

kants <kandsu ~ kantsu, .kantsu> kand vt kands

kan´ts ~ kan´ds <kantsi ~ kandsi, .kantsi ~ .kandsi>
1. (heina) virn, kuhi, vall agane kańts olli tasane ku kirvege raiut aganakuhi oli sirge kui kirvega raiutud
2. küngas, kõrgendik siin kańtse müüdä kõnnive, mägesit müüdä siin künkaid mööda kõnnivad, mägesid mööda
3. kindlus; (kaitse)müür kirigu kantsi akkav ka lagunem kiriku müürid hakkavad ka lagunema

kits <kitsi, .kitsi> kodukits kitsi om kapusta aian kitsed on kapsaaias

konds ~ konts <kon(d)sa ~ kontsa, .kontsa> kand, konts kondsa tagune om ärä õõrgunu kannatagune on ära hõõrdunud

konts <kondsa, .kontsa> kand, konts tal olli kör´t kondsani tal oli seelik kannani (st maani)

kun´ts <kuntsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidus ta üits kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidust valdav mees, kange nõiduse pidaja
2. töövõte, nipp, eriline oskus sii vitsutemin olli kuńts see (kannu) vitsutamine oli eriline oskus

kunts ~ konts <kundsu ~ kondsu, .kundsu ~ .kondsu> jäänus, lõpuots (tüügas, roots, leivakannikas jms) sule kondsu jääs järgi ku sul´gi kakut suletüükad jäävad järgi, kui sulgi kitkud

kõnts <kõntsa ~ kõndsa ~ kõndsu, .kõntsa ~ .kõntsu> mustus, sodi vana tare olli kõntsa täüs vana maja oli mustust täis

känts ~ kän´ts <kändsi ~ käntsu, .käntsi ~ .käntsu>
1. käntsakas, suur tükk sii olli ää känts liha see oli hea suur tükk liha
2. (vana) vormitu, kasutu ese või olend väike kuurme käńts väike vormitu koorem