Sõnastikust • Eessõna • Lühendid |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit
ehiteme <ehite, ehide>
1. ehitama, püstitama me nüid esi ehitime sanna me nüüd ise ehitasime sauna; ritta om na sinnä ehiten ne uune ritta on nad sinna ehitanud need hooned
2. ehtima, korrastama suviste pühade aigu ehitide kige nägusep kotus kaśkege ärä suviste pühade ajal ehiti kõige ilusam koht kaskedega ära
ele ~ elle2 <ele ~ elle, elet ~ ellet> hele rüä lilli sinine olli kige elep vär´m rukkilillesinine oli kõige heledam värv; miul om kere ele mul on kõht tühi vt el´le
ihu <ihu, ihut> ihu, keha ihus(e) ihusse; ma avites kige ihu ja engege temät ~ tedä ma aitaks teda kogu ihu ja hingega
.jõudme <.jõuda, jõvva> jõudma jõusi jõudsin; jõud´s jõudis; ma es jõvva õiges aas ma ei jõudnud õigeks ajaks
.keskmine ~ .keskmin <.keskmise, .keskmist> vahepealne, keskmine viimäti lätsi kige nooremp tüdär ja sii keskmine tüdär viimasena läksid kõige noorem tütar ja see keskmine tütar; satap piitrepäevän uug vihma, om luuta keskmist saaki sajab peetripäeval hoo vihma, on loota keskmist saaki
kiid´ <keedi, .kiidi> Hls, Krk kee, kaelaehe keedi olli peenikse lülüdege ku uuri keti, ku kirikus minti, panti üte oorige kaala kikk, pärgle, elme ja keedi, keedi olli kige pikepe keed olid peenikeste lülidega nagu uuriketid, kui kirikusse mindi, pandi korraga kõik kaela – pärlid, helmed ja keed, keed olid kõige pikemad
kiiliauk <kiiliaugu, kiili.auku> püksikinnis, püksiauk Tarvastu meestel olliv kaldsa ja neil olliv kigel kiiliaugu Tarvastu meestel olid püksid ja neil kõigil olid püksiaugud
kikk ~ kik´k <kige ~ kike, kikke> kõik, kogu kik sii nädäl olli mia tõbine kogu selle nädala olin ma haige; kige kultsemb Trv kõige kuldsem; na ollive kigen üten nad olid kõiges ühel nõul
kimaline ~ kimalene <kimalise ~ kimalese, kimalist ~ kimalest> kimalane, metsmesilane kige suurebe kutsuts kimalise, mis vähebe, nii kutsuts maa mesilinnu kõige suuremaid kutsutakse kimalasteks, mis väiksemad, neid kutsutakse maamesilasteks
kipe ~ kibe <kipe ~ kibe, kipet ~ kibet> kibe, kiire kipesit kibedaid; kige kipep kõige kiirem
kiviruus <kiviroosi, kivi.ruusi> roos (haigus) kiviruus olevet kige valusemp ruus kiviroos olevat kõige valusam roos
.kundsep <.kundsebe ~ .kundsepa, .kundsebet ~ .kundsepat> keeruline ~ keerulisem taarikann om kige kundsep tetä taarikannu on kõige keerulisem teha
kõrvik <kõrvigu ~ kõrviku, kõrvikut> kõrvik, kõrvadega müts vanast ollive talvel meestel kigel kõrviku pähän vanasti olid talvel meestel kõigil kõrvaklappidega mütsid peas
.käitsme <.käitsmi, .käitsmid ~ .käitsmit> jalatsid nüid om kigel uvve uhke käitsme nüüd on kõigil uued uhked jalatsid
.lahkume <.lahkude, .lahku>
1. ära minema, lahkuma lahkuden ollive kigel pisäre silman lahkudes olid kõigil pisarad silmis
2. lahku minema, eraldi minema lahkusi naesest äräde läksin naisest ära lahku
3. lahtuma, laiali minema, hajuma joba taevas akkas lahkume, pilvi lahkuv ärä juba hakkas taevas selginema, pilved hajuvad ära
ligeneme <ligente, ligene> liguneda sii om viinage är ligenu, ega sii aiges ei jää ta on viinaga läbi ligunenud, ega tema haigeks ei jää
lind <linnu, .lindu>
1. lind lindel lindudel, lindudele
2. lendav putukas (mesilane vms) ereline om kige kurjep pistje lind herilane on kõige kurjem nõelaja putukas
maailm <maailma, maa.ilma>
1. maailm kennigi ei ole maailma läbi käünu keegi ei ole maailma läbi käinud
2. rahvas, võõrad inimesed mia ole kige maailma naarus(e) ma olen kogu maailma (st kõigi inimeste ees) naeruks
mahl <mahla, .mahla> mahl vahtre mahl om kige magusep vahtramahl on kõige magusam
massin <massine ~ massina, massint>
1. masin nüid om kik tüü massinege tettäve nüüd on kõik tööd masinaga tehtavad
2. rehepeksumasin vanast olli massin kige kal´lep vanasti oli rehepeksumasin kõige kallim
mure <mure, muret> mure latse tõbi om emä jaos kige suuremp mure lapse haigus on ema jaoks kõige suurem mure
.näütme1 <.näütä, näüdä> näitama ta taht´s kigel oma illust naist näütä ta tahtis kõigile oma ilusat naist näidata vt näitme
ohver <.ohvre, ohvert> ohver elu andmin om kige suurep ohver elu andmine on kõige suurem ohver
pakk1 <paki ~ pake, pakki ~ paket> kiire kige pakepel aal kõige kiiremal ajal
paper <.papre, papert>
1. paber papre olliv puha sääl kuhjan ja angen paberid olid puha seal kuhjas ja hanges
2. piltl amet, haridus, omandatud diplom või tunnistus paper om siin elun kige tähtsemp haridus on siin elus kõige tähtsam
.piirame <piirate, .piira> piirama, piiri tõmbama kige edimen asi olli iki piirate selle kuldsõrmusege kõige esimene asi oli ikka piirata selle kuldsõrmusega (roosi arstimisest) vt .piir´me
.põrgu <.põrgu, .põrgut> põrgu, allilm kubjas, aidamiis – nii om põrgun kige ehen kubjas, aidamees – need on põrgus kõige ees
.püünme ~ .püüntme <püündä ~ püüntä, püünä> püüdma ma püünä kikk õiges aas valmis saia ma püüan kõik õigeks ajaks valmis saada
riha <riha, riha ~ rihat> reha eina tegemisel om kige paremp iki puust riha heina tegemisel on kõige parem ikka puust reha
sukk <suka, sukka> sukk, sokk kigel ollive villatse suka jalan kõigil olid villased sokid jalas
.sõitme <.sõita, sõida> sõitma kesvävuur´ lännu linna ja esä sõiten sõs vanaesäge kige ehen odravoor läinud linna ja isa sõitnud siis koos vanaisaga kõige ees; kas ta kodun seisäp, muutku sõidap aga, üttelugu om ta ärä kas ta kodus seisab, muudkui sõidab aga (ringi), ühtelugu on ta ära
sõl´g <sõle ~ sõlu, .sõlge> sõlg kigel tansjel ollive sõle ehen kõigil tantsijatel olid sõled ees
säl´g <säl´lä, .sälgä> Trv, Hel selg äti säl´g olli rassest tüüst aiges jäänu vanaisa selg oli raskest tööst haigeks jäänud vt sel´g
toit <toidu, .toitu> toit, söögikraam suurmepuder piimäge om kige arilikup egäpäeväne toit piimaga tangupuder on kõige tavalisem igapäevane toit; võipol looma käisiv sääl midägi toitu ot´smen võib-olla loomad käisid seal mingit toitu otsimas
vammus <vammuse ~ vammusse, vammust> vammus, pikk-kuub meestel ollive kigel vammuse sel´län meestel olid kõigil vammused seljas
vähemb ~ vähemp ~ vähep <vähembe ~ vähempe ~ vähepe, vähembet ~ vähempet ~ vähepet> väiksem kige vähep laits võet üten kõige väiksem laps võeti kaasa
õppaje <õppaje, õppajet> õpetaja õpetemis man om kige tähtsemp õppaje õpetamise juures on kõige tähtsam õpetaja vt õpeteje, õpetei