[MES] Mulgi sõnastik

kenä <kenä, kenät ~ kenä, kenä>
1. kena, ilus, meeldiv ▪ vaist üteldäs ilust obest kenäse Trv vahel nimetatakse ilusat hobust kenaks; üit´s kenä inimesek olli näo poolest üks meeldiv inimene oli näo poolest. Vrd ilus, kaunis1, nägus
2. veider, napakas ▪ õige va kenä oma juttege Trv õige veider oma juttudega. Vrd kensak, kenäk, kepsik, .kun´tslik

.kergek ~ .kergeke <.kergekse, .kergekest>
1. kaalult kergevõitu ▪ kergeke alle viil kana kana on alles veel kergevõitu. Vt .kerge
2. kergemeelne ▪ es või olla nii kergek ei võinud olla nii kergemeelne. Vrd kedru, .kerge|.miilne
3. rumalavõitu, rumalakene, lollike ▪ tal om latse puha kergekse tal on lapsed kõik lollikesed. Vrd ajok, kenäk, kepsik, tul´lam

.kun´tslik <.kun´tsliku ~ .kun´tsligu, .kun´tslikku>
1. keeruline, oskusi nõudev ▪ vägä kun´tsligu tüü om lamba kaala pügämin, pastle kontsa paikamin väga keerulised tööd on lamba kaela pügamine, pastla kanna paikamine. Vrd keeruline3, kun´dsep, kuntsak, rasse
2. veider, imelik ▪ üit´s kun´tslik asi, mia tast jagu ei saa üks veider asi [on], mina sellest jagu ei saa. Vrd imelik, imeline, kensak, pentsik, pentsäk

lod´u1 <lod´u, lod´u> Trv Hel
1. aru, mõistus ▪ tal om iki ää lod´u pähän tal on ikka hea taip; ei ole pääd otsan, ei ole lod´u sugugi ei ole pead otsas, ei ole aru sugugi. Vt ladu1, muts1
2. rumaluke ▪ lod´u om selle sama sisuge ku poole mudsuge rumaluke on sama sisuga kui poole aruga. Vrd ajok, kenäk, kepsik, .kergek, taebuk