[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

aus <.ause ~ .ausa, .auset ~ .ausat>
1. aus, õiglane, korraliksakse meelest aus miis om (mõisa)sakste meelest on korralik mees
2. austatud, lugupeetudmis siande ausamp mes´terahvas olli, sii õigati isän´t ja nas´terahvas emän´t mis selline lugupeetum meesterahvas oli, seda kutsuti isandaks ja naisterahvast emandaks

.eht´me <.ehti, ehi> ehtima, kaunistamalatse eht´ku kuus´ ärä lapsed ehtigu kuusk ära; nuur pernaen ärä ehtin ennäst noor perenaine on ära ehtinud ennast. Vt ehiteme, .vaal´me

.kinne ~ .kinni kinni, suletud, kinnitatud; ärapanti us´s kinne pandi uks kinni; nüid om kinnas ärä koet ja kinni lõpetet nüüd on kinnas ära kootud ja ära lõpetatud; nende pulkege panti sis otsa kinni nende pulkadega pandi siis otsad kinni

kiri <kirja, .kirja ~ kirjä, .kirjä>
1. kiri, kirjutatud tekstvarepest panti kik latse kirikun kirja varem pandi kõik lapsed kirikus kirja
2. muster, kaunistusammel ollive iluse kirja särgil olid ilusad mustrid
3. nimekiri; teatud hulk, kelle sekka kuuludasii alle latse kirjän, alle tõiskut sehen see (on) alles lapsekirjas (st lapseks peetav), alles teistkümned sees (st teismeline)
4. trükis, raamatvanast es ole kunnigil kirju vanasti ei olnud kuskil raamatuid
5. postiga saadetav kirinüid kutsuts kirjä läbi, kirjäge, vanast kutsuti suu sõnage nüüd kutsutakse kirja teel, kirjaga, vanasti kutsuti suusõnaliselt
6. menstruatsioonkui vana ta om, ta kand oma kirju ümmer kui vana ta on, ta kannab oma kirju ümber (st tal on menstruatsioon)

kirjuteme <kirjute, kirjude>
1. kirjutamaku ma kirjuteme õpsi kui ma kirjutama õppisin; kirjuten kirja sääl ja anden naise kätte oleks pidanud kirjutama kirja seal ja andma naise kätte; kae, kas sa luskit vai liudu piät kirjuteme vaata, kas sa lusikaid või liudu pead kirjutama (haridust ihkavatest naistest); mea es kirjude mina ei kirjutanud; kas kellegil om otsa kirjutet, mis ta om kas kellelgi on otsa ette kirjutatud, mis ta on; sõs loeti ette tõstarmen´t, mis mehe puult maha kirjudet olli siis loeti ette testament, mis mehe poolt tehtud oli
2. kirjama, mustriga kaunistamamaagelõng olli kirjutetev lõng, sellege kirjutive ammit maagelõng oli kirjamise lõng, sellega kirjati pluuse

kodu|pooline <kodu|poolitse, kodu|poolist ~ kodu|poolitse, kodu|poolitset> , kodu|poolis <kodu|poolise, kodu|poolist> teiste äraolekul tehtav parem toit, salaja valmistatud maiusrooglatse kütsetive kodupoolitses kuuk´e lapsed küpsetasid kodupooliseks kooke; akkame kodupoolist tegeme hakkame kodupoolist tegema. Vt erä


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur