[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

.arjume <.arjude, .arju> Hls Krk harjuma, kohanematemä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta). Vrd arineme

kirenteme ~ kirendeme <kirente, kirende> kirendama, helkima, sädelemaaas kirentes lillest aas kirendab lilledest; päe kiren´ts kangest päike säras erksalt (päikeselise selge ilma kohta). Vrd .el´kme, .elkäme, .iilgäme, .ilkame

kõvaste, kõvast
1. kõvasti, tugevasti; tihedalt, tihkeltpiip kõvast täüs topit, ei anna enge läbi piip [on] kõvasti täis topitud, ei anna õhku läbi. Vrd sakeld, tihelt, tugevest
2. kogu hingest; visaltta kinnit´s kõvast, et sii asi seesi piap mineme ta kinnitas visalt, et see asi niimoodi peab minema; poiss om tüdrigust kõvaste sisse võet poiss on tüdrukust kogu hingest sisse võetud. Vrd .irmsast, .kangest
3. valjusti, häälekaltta rüük´ ninda kõvast, et ta ei saa mitti enge tagasi kah ta röögib nii kõvasti, et ei saa hingatagi. Vt valiste, valuste
4. kiiresti, hoogsaltärä kõvast aia! ära kiiresti sõida!. Vrd kipest, .kähku, pakilt, tulist

.käime <käiä, käi> , .käüme <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikumata tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema)eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm)ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käimama käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla
5. läbi käima, sõbrustamamea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme1, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paaritumata om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietumata käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgematii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlamalaksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest)peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2

.maadleme <maelde ~ maelte, .maadle>
1. maadlemaüttes kottel silla pääl om vanatondi kangest maelte tahten ühes kohas silla peal on vanatondid kangesti maadelda tahtnud. Vrd .maidleme
2. mängima; hullamalatse maadlive põhu sehen lapsed hullasid põhu sees
3. millegagi vaeva nägema; rassimaüit´s tüüge maadlemine üttelugu, kunas sa aiga saat üks tööga rassimine kogu aeg, millal saa aega sad

magame <magade, maga ~ maka> magamaku te magame jäide kui te magama jäite; maga lahes ennest maga ennast välja; mia üüsi es maka, satte kangest Krk Hel ma öösel ei maganud, [sest] sadas hirmsasti; ma magasi käe ärä, käsi olli kül´le all ärä koolu ma magasin käe ära, käsi oli külje all ära surnud

põli1 <põlve ~ põli, .põlve> põlvlatse tahave kangest nänni põli pääl istu lapsed tahavad väga vanaema põlve peal istuda

rõõmus <.rõõmse ~ .rõõmsa, rõõmust> rõõmus, lõbus, heatujulineku rõõmus pidu olli, sis mängiti ja tansiti pääle süüki kui rõõmus pidu oli, siis mängiti ja tantsiti pärast sööki; me noore ollime siski kangest lõbuse ja rõõmse meie, noored, olime siiski väga lõbusad ja rõõmsad; pallu rõõmsepes lätsive villä nurmekse pääle vihmä palju rõõmsamaks läksid viljapõllud pärast vihma (st ilusamaks)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur