[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

kaadsa pl <.kaatse, .kaatsu> , kaatsa pl <.kaatse, .kaatsu> van püksidkaadsa om jalan püksid on jalas. Vrd kaldsa

.kaatsam <.kaatsame, .kaatsamet ~ kaatsami, kaatsamit> Krk kidur mets, võsa, võsastikva kaatsam, kidur karjamaa mõts va võsa, kidur karjamaamets. Vrd arjak1, artsik1, assak, võpsik, võsandik

kait´s <kate, katte> kakskatelt paarilt tõmbave kahe paarina räägivad (neljakesi räägivad kedagi taga); latse tullive katelt puult lapsed tulid kahelt poolt; luum om joba katen lehen taim on juba kahes lehes; õpetejel om kate eluge maja kirikuõpetajal on kahekorruseline maja

kait´s|kümment ~ kait´s|kümmend <kate|.kümne, katte|kümment> kakskümmendpannime täämbe katekümne rõugu jagu einu sissi panime täna kahekümne rõugu jagu heinu sisse (küüni)

.kaitsme <.kaitsa ~ .kaitse, kaidsa ~ kaitsa>
1. kaitsma, ohu eest hoidmaMuri ollu neil sõs, sii kaitsi nende mõtsa luume iist neil oli siis olnud Muri, see kaitses nende metsloomade eest
2. eemale peletama, vältida püüdmamee kaidsa vana siga ärä põrste mant! mine peleta vana siga põrsaste juurest ära!. Vrd peleteme, ujuteme

kait´s|.tõisku <kate|.tõisku, katte|.tõiskut> kaksteistmiu katsiku tütre sündüsive katetõisku aaste iist minu kaksikud tütred sündisid kaheteist aasta eest

kaldsa pl <.kaltse, .kaltsu> , kaltsa pl <.kaltse, .kaltsu> , kalsa pl <.kaltse, .kaltsu> van meeste püksidkaldsa olli puha toimise, villatse ja paklise meeste püksid olid kõik toimsed, villased ja takused. Vrd kaadsa

kandsik1 <kandsigu ~ kandsiku, kandsikut> , kantsik1 <kantsigu ~ kantsiku, kantsikut> nuut, piitsma ole kandsikut küll saanu ma olen piitsa küll saanud; anna kantsikut ku ta ei kulle anna nuuti, kui ta [sõna] ei kuula. Vrd nuut´1, nuuter

kandsik4 <kandsigu ~ kandsiku, kandsikut> , kantsik4 <kantsigu ~ kantsiku, kantsikut> väike kõrgendik, põndakjärve veeren olli vana jõhvikine kandsik järve ääres oli vana jõhvheina kasvanud põndak. Vrd põndsik, põnt, põn´tsak1

kants1 <kandsu, .kantsu ~ kantsu, .kantsu> kand. Vt kands1

kan´ts2 <kantsi, .kantsi> , kan´ds <kandsi, .kandsi>
1. (heina)virn, kuhi, vallagane kan´ts olli tasane ku kirvege raiut aganakuhi oli sirge kui kirvega raiutud. Vrd kuhelik, kuhi
2. küngas, kõrgendiksiin kan´tse müüdä kõnnive, mägesit müüdä siin künkaid mööda kõnnivad, mägesid mööda. Vrd köndäs, köngäs, rõun
3. kindlus; (kaitse)müürkirigu kantsi akkav ka lagunem kiriku müürid hakkavad ka lagunema. Vrd .kindlus2, müür´1

.katsme ~ .katsma <.katsu, katsu> Hel Trv katsumakikke ei ole vaja katsu kõike ei ole vaja katsuda. Vrd .kaeme

kidsi <kidsi, kidsit> , kitsi <kitsi, kitsit> kõõlusetupepõletik, kidi; liigesevalukidsi om käe sehen kidi on käe sees; vanast varastedi küläst nägemede ahju luvva seos ja panti kidsige käe ümmer Pst vanasti varastati külast [ilma] nägemata ahjuluua nöör ja pandi valutava liigesega käe ümber; rüükje usse vahel pidsidets kätt, ku kidsi sehen om kriuksuva ukse vahel pigistatakse kätt, kui kidi sees on. Vrd kidu

kiitsak <kiitsagu ~ kiitsaku, kiitsakut> kiitsakas, kõhnsiantest kiitsakut inimest ma_p oole varep nännu nii kõhna inimest ei ole mina varem näinud. Vrd koidsak, kuivakas, kõdrik, kõhvetu, kõre1

kit´s <kitsi, .kitsi>
1. kitskitsi om kapusta aian kitsed on kapsaaias; ilves murd kitse, jänessit ilves murrab kitsi, jäneseid; ta om magjas viina pääl, ku kits kuse pääl (knk) ta on maias viina peale nagu kits kuse peale
2. pulgamängtule me manu kitsi lüümä tule meie juurde pulgamängu mängima
3. piltl naise, eriti neiu häbekitsi lääve orassel häbemele kasvavad karvad. Vrd kas´s
4. nlj vokkkitsige kedräts vokiga kedratakse. Vt ok´k

kitsas <.kitse ~ .kitsa, kitsast>
1. kitsas, ahasviimäte tulli seante kitsas kotus lõpuks tuli selline kitsas koht; taari tõrike om üteline, päält kitsep taarinõu on selline ühtlane, pealt kitsam. Vrd ahes, .ahtak, .ahtik, kidsev
2. piltl puudus, kitsikusnüid om tal kitsas kotin piltl nüüd on tal kitsikus käes. Vrd kibedus, kitsik, kitsikus, .vaesus

kitsi1 <kitsi, kitsit> kitsi, ihneta olli irmus kitsi ta oli väga ahne; sikke ja kitsi, ei täü pindu ka anda kõva südamega ja ihne, ei raatsi pindu ka anda. Vrd ihne, nühkä, sikke, .singe, tinges

kitsik <kitsigu ~ kitsiku, kitsikut> kitsikus, vaesus; ruumipuudusna ellive kitsikun nad elasid kitsikuses. Vrd kibedus, kitsas, kitsikus, .vaesus

kitsi|paadsip <kitsi|paadsipu, kitsi|paadsiput> , kidsi|paadsip <kidsi|kaadsipu, kidsi|paadsiput> , kitsi|paadsap <kitsi|paadsapu, kitsi|paadsaput> paakspuu (Frangula alnus) ▪ kitsipaatsipul om musta marja otsan paakspuul on mustad marjad otsas; mõtsa veeren olli ulk kitsipaadsipit metsa ääres oli hulk paakspuid. Vrd kitsi|puu, kitsi|ubats, kits|paats|puu, paadsip, paat´s|puu

.kitsme ~ .kitsma <.kitsu, kidsu> kitkuma, rohimanaarit kitsme olli käst tulla nädäli lõpetsen naereid rohima oli kästud tulla nädala lõpus. Vrd kakkame2, .kakme, .kitskme, küüdsiteme

konts1 <kondsa ~ konsa, .kontsa> konts; kandtal olli kör´t kondsani (knk) tal oli seelik kannani (st maani). Vrd apsat´, konds; sopi|konts etn ahendamata sokikandsopikonts om kige vanemp konts, sis viilukontsa viil es tunta, sopikontsa es kahandede sopikonts on kõige vanem [soki]kand, viilukontsa siis veel ei tuntud, sopikontsa ei ahendatud (soki kudumisel)

koodsel <.kuutsle, koodselt ~ koodseld ~ .kuudsli ~ .kuudsle, koodselt ~ koodseld> , kootsel <.kuutsle, kootselt ~ kootseld>
1. koonalanna miul sii lina koodsel anna mulle see linakoonal; ma kaku kootseld Trv ma katkun koonalt (st teen koonalt)
2. piltl lohakas, räpakas inimenema vaate siut koodselt! ma vaatan sind lohakat inimest! (öeldakse korrale kutsudes). Vrd koober´t, loper´t, lähvä, löhmäk, löper´ts, löter´ts

kots|puul´ <kots|pooli, kots|.puuli> süstikpane pooli kotspuuli pane poolid süstikusse; kotspooli olliv korvi sihen süstikud olid korvi sees. Vt puu´l3, süstik, ui|koda

kunts1 <kundsu, .kuntsu> jäänus, lõpuots (tüügas, roots, leivakannikas jms); kontssule kundsu jääs järgi ku sulgi kakut suletüükad jäävad järele, kui sulgi kitkud; mis neist vana kuntsest jakats viil, katikuse vikadi kuntsu mis neist vanadest [vikati]kontsudest veel parandada, [need on] katkised vikatikontsud. Vt konds, konts2

kun´ts2 <kuntsi ~ kundsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidusta üit´s kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidusemees, kange nõiduja. Vrd .askus, .nõidus, võrgutse
2. eriline oskus; töövõte, nippsääl midägi arstmise kuntsi ei oole, pal´t sa tahat tõist avite seal ei ole mingit arstimise oskust, lihtsalt sa tahad teist aidata; sii vitsutemin olli kun´ts see [kannu] vitsutamine oli eriline oskus; ei tää mis kuntsige ta sedä tege ei tea, mis nipiga ta seda teeb (lopsakate taimede kasvatamisest). Vrd nõks

kuntsak <kuntsagu ~ kuntsaku, kuntsakut> keeruline (käsitöö kohta)kanga aamin om kuntsak tüü kanga ülespanemine on keeruline töö. Vt kun´dsep, .kun´tslik

kutsik1 <kutsigu ~ kutsiku, kutsikut> kutsikasmis kutsikun õpit, sedä penin piat (vns) mida kutsikana õpid, seda koerana pead (st mida noorena õpid, sellest hiljem pead lugu); oh sa pühä Jüri kutsik, üteldi kelle taht loomale oh sa püha Jüri kutsikas, öeldi ükskõik millise looma kohta. Vrd kut´s, kut´sa, kut´su

kutsi|ratsik <kutsi|ratsigu ~ kutsi|ratsiku, kutsi|ratsikut> raudsipelgas, rautsikku siibege kutsiratsiku väl´lä tuleve, sis tule vihmä kui tiibadega raudsipelgad välja tulevad, siis tuleb vihma. Vrd kusi|raatsik, kusi|ratsik, kusi|rautsik, kutsi|raatsik, kutsi|raudsik

.kutsme <.kutsu, kutsu>
1. (kedagi kuhugi) kutsuma, palumakutsu temä sissi kah kutsu ta sisse ka; kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah (knk) kutsumata oled tulnud ja ajamata võid minna ka; Kadri kut´s lehmä mõtsast kodu Kadri kutsus lehmad metsast [karjamaalt] koju
2. nimetama, hüüdmaIkemäe suus sedä kutsuts seda kutsutakse Ikemäe sooks; Taagerperä rahvas kutsuv tedä Ikemäe järves Taagepera rahvas kutsub seda Ikemäe järveks. Vrd .õikme, .üidme, .üüdme

kõlts1 <kõldsa ~ kõltsa, .kõltsa> Krk Hel õhuke kord, kelme, kirmesarve aave kõltsa sarved ajavad õhukest kirmet; kõlts lääp ärä, amba lan´ts, amba akkav rageneme hambaemail läheb ära, hamba läige, hambad hakkavad pragunema. Vrd kel´m1, kelme, kilme, kõlu

.kõl´tsme <.kõltsi, kõldsi> Krk, .kõltsma <.kõltsu, kõltsu> Trv kõlksuma, kolksumavankre ratta kõltsuve vankrirattad kõlksuvad

kõnts1 <kõntsa, .kõntsa ~ kõndsa, .kõntsa ~ kõndsu, .kõntsu Hel> mustus, sodi, kõntsvana tare olli kõntsa täüs vana maja oli mustust täis; ku siga puhastets, sis sellel kõõma kõnts küllen kui siga puhastatakse, siis [on] sellel kõõmasodi küljes. Vrd kõndsak, limu, sämps

kõr´ts <kõrtsi, .kõrtsi ~ kõrdsi, .kõrtsi> kõrts, teeliste peatuspaikperemehe tel´sive kõrdsi man tiin´dre peremehed tellisid kõrtsi juures teenijad (st tegid kõrtsi juures töölistega kaupa). Vrd kutsik2, pikk|katus

.käitsme pl <.käitsmide, .käitsmit ~ .käitsmid> Krk jalatsidnüid om kigel uvve uhke käitsme nüüd on kõigil uued uhked jalatsid. Vrd jalat´s, kodeme, .kän´tsme

kändsäk <kändsägu ~ kändsäku, kändsäkut> , käntsak <käntsagu ~ käntsaku, käntsakut> suur tükk, käntsakasegäüit´s sai ää kändsägu leibä kah manu igaüks sai suure tüki leiba ka juurde. Vrd .kantskam, .kändäm, känts, .käuram

känts <käntsu, .käntsu> , kän´ts <kändsi, .käntsi>
1. käntsakas, suur tükkanna miul sii känts liha anna mulle see lihakäntsakas. Vrd .kantskam, .kändäm, kändsäk, .käuram
2. (vana) vormitu, kasutu ese või olend, kökatssii om peris kuurme kän´ts see on päris koormakökats. Vrd kõkat´s, kändsik, kööt´s

küdse <küdse, küdset> , kütse <kütse, kütset> Trv
1. küps, valmis küpsenud, valminudsii leib es ole kütse see leib ei olnud küps. Vt küdsä, kütsü
2. tugev, intensiivne (värv, temperatuur jms)küdse kül´m, käre kül´m tugev külm [on] käre külm. Vrd .kange, kõva, käre

kütsü <kütsü, kütsüt> Hls küpsleib om kütsüs saanu leib on küpseks saanud. Vt küdsä, küdse


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur