[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

kohald ~ kohalt
1. otsekohe, kohemiis olli jäänu kohalt magame mees oli jäänud kohe magama; ma tuusi kohald koodi riha ärä Trv ma tundsin kohe Koodi ja Reha [tähtkuju] ära. Vrd joonelt, .juunig, kohe2, kõrrage
2. otsejoones, otsesuunastõispuul jõge olli kohalt nii mäe teispool jõge olid otsejoones need mäed. Vrd noolilt, sil´m|näolt, silmält
3. päris; vägasii om kohalt ää inimene see on väga hea inimene. Vt kuhald

kohe2
1. kohe, joonelt, otsekohemea tundsi ta kohe ärä ma tundsin ta kohe ära. Vrd joonelt, kohald, kuhald, kõrrage, otse|kohe
2. otse, sirgeltmine siit kohe, saad rutempest mine siit otse, saad rutem; sel om viirje silmä, me silmä vaateve kohe sel on kõõrdsilmad, meie silmad vaatavad otse. Vrd otse, .õigede, .õigeste, .õkva

kudeme <kudede, koe>
1. viljastama, seemet heitma, kudemaavi ja konna ütelts üte kõrrage kudevet öeldakse, et haugid ja konnad koevad ühel ajal; latiku kut´teve toome äidsnemise aal latikad kudesid toominga õitsemise ajal. Vrd kudeneme
2. piltl roiduma, kurnatud olemapuul´ aiget, kül´mä käest väl´läst tule, är kudenu poolhaige, väljast külma käest tuleb, [on] ära kurnatud. Vrd .arpume, .roidume, .räntskume, .röntskume, .sondume

kõrralti, kõrraldi
1. kohe, korragalääme toome luvva ossa kah kõrralti mõtsast ärä lähme toome luuaoksad ka korraga metsast ära. Vrd jutige, .juunig, kõrrage
2. ühe korraga, samal ajalpernain laul´ ja kõrralti nüs´s lehmä perenaine laulis ja samal ajal lüpsis lehma. Vrd üte|kõrrage

köömel <.küümle, köömelt> köömenemä tei köömeltege saia ema tegi köömnetega saia; küümle tii om rohutii köömnetee on ravitee; küümle ja rüä ütelti üte kõrrage valmi saavat köömned ja rukkid öeldi ühekorraga valmis saavat. Vrd köömen

lähäteme <lähäte, lähäde> Krk
1. saatma, lähetamama lähädi ärä sõna oma sõbral ma saatsin oma sõbrale sõna. Vrd .saatme
2. kätte andma, ulatamasa lähädet mailma sületävve kõrrage mul einä kätte sa annad ilmatu sületäie heina mulle korraga kätte (kuhja tegemisel). Vrd .ängäme2
3. piltl virutamaoss sii kivi mul külgi lännü, mes ta mul lähäti oleks see kivi mulle pihta läinud, mis ta mulle virutas. Vrd läigiteme, viruteme

napsateme <napsate, napsade>
1. lööma (kergelt)ta napsat´ kätege ta lõi kätega; ma lei ta maha ku napsats, üte kõrrage ma lõin ta kergelt lüües maha, ühe korraga
2. kinni napsamakass napsat penil nõnasse kinni kass napsas koeral ninast kinni

neli <nel´lä, .nel´lä> nelinel´lä last om vahel kergemp kasvate ku ütte nelja last on mõnikord kergem kasvatada kui ühte; nel´länte kõrrage sai ta ometik kätte neljanda korraga sai ta ometi kätte

puhas <.puhta, puhast>
1. puhaspanti puhtit õlgi sinna pandi puhtaid õlgi sinna
2. millestki vabata olli talu puhtes massan, kõrrage vällä massan ta oli talu puhtaks maksnud, korraga välja maksnud
3. aus, süütama ole nõnda õige ja puhas, ku emäihust tullu ma olen nii õige ja aus, nagu emaihust tulnu

residen´t <residendi, resi.denti>
1. presidentegäl maal om üits residen´t kõrrage igal maal on üks president korraga
2. kohtu esimeesku ta residendist valla sai, akas naisteg mülläme kui ta kohtu esimehe ametist vabaks sai, hakkas naistega hullama

.tuuja <.tuuja, .tuujat> , .tuuje <.tuuje, .tuujet> (lapse)tooja, rase nainemea olli tuuja selle kõrrage mina olin tol korral rase


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur