[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

.kahre <.kahre, .kahret> , kahre <.kahre, kahret>
1. kare, krobeline, karunekahre village lamba olli kareda villaga lambad olid; midägi kahret es ole, sile kikk midagi karedat ei olnud, sile kõik. Vrd karbane, kare, kohre, kore, robeline
2. karge, karastav; taheseante kahre kül´m vesi selline karge külm vesi; sül´t om ää kahre süvvä, ku ta äste kül´m ja kõva om sült on hea tahe süüa, kui ta väga külm ja kõva on. Vrd .kahke, tahekas

kare <kare, karet> , karre <karre, karret>
1. krobeline; karekellel karre juus, sel om pää pehme ja tarkust pal´lu pää sehen kellel karedad juuksed, sel on pea pehme ja tarkust palju pea sees. Vrd kabe2, .kahre, karbane, kore, kärbän
2. piltl agar, tragi Hls Krksii om karre tüüinime, temä ei väävelte tüü man see on tragi tööinimene, ta ei laiskle töö juures. Vrd agar1, atsak, kär´k3, rama1, rähmik1
3. karm, tõre; kurisel om karre sil´m sellel on kuri silm. Vrd arsk, kal´k1, kuri

kore <kore, koret>
1. kare, krobelinetõugjas om kore soomussege Trv tõugjas on kareda soomusega. Vrd .kahre, karbane, kare, .karplik, .kärplik
2. jäme, jämedakoeline, suureteraline või -kiulinekoret einä eläje ei süü jämedat heina loomad ei söö; kore luuge linal om kiud ka lai jämeda luuga linal on kiud ka lai. Vrd jämme
3. hõre, kore, poornesii om üit´s kore ruusa maa, lask väe läbi see on üks hõre kruusamaa, laseb väe läbi (st ei hoia väetist mullas). Vrd ere, ereline, loga2

kure|mari <kure|marja, kure|.marja> jõhvikas, kuremariselle suu pääl om sügiselt pal´lu kuremarju selles soos on sügiseti palju jõhvikaid. Vrd jõhvik1, kurek, kur´g, siilu|arjak, siilu|arjas

kurre <kurre, kurret> Hls Krk nõrga kuulmisega, kurtsii karre miis om kurres jäänu see kange mees on kurdiks jäänud; egä kurre peräst kuut kõrda kellä ei lüvvä (knk) ega kurdi pärast kuus korda kella ei lööda. Vt kur´ss2, kur´t1

kõhre <.kõhre, kõhret> Hel kõhr, kõhrkudelatse lutsive kõhret lapsed lutsutavad kõhre

kõre1 <kõre, kõret>
1. pikk, sirge, alt oksteta (puu)mõtsa veeren olli kõre, pikä peenikse puu metsa ääres olid alt oksteta pikad peenikesed puud. Vrd kõren´t1
2. peenikeste jalgadega, kõhnpikä peenikse kintsege kõre inimene pikkade peenikeste kintsudega kõhn inimene. Vrd kõdrik


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur