[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

aru|kõrd haruharvasii om arukõrd ku tal kõne tuju om seda on haruharva, et tal jututuju on. Vrd arvalt

kard1 <karra, .karda> Hls Krk härmatis; jääkirmekülm võt´t kikk karda külm kattis kõik härmatisega; like rõõvas tõmmap karda märg rõivas läheb härma; ku akne lillilises tõmmanu, sis ütelts akne om karda tõmmanu kui aknad [on] lilleliseks [jääst] tõmmanud, siis üteldakse, [et] aknad on karda tõmmanud. Vrd all3, kahu1, kahutus, ärm, ärmäts

kard2 <karra, .karda>
1. plekknõukalda piim karda! kalla piim plekknõusse!. Vrd mannerg
2. (õhuke) plekkkarrast tetti nõuksit plekist tehti nõukesi. Vrd lek´k1

kard3 <karra, .karda> metallist ehisniit, sellest põimitud paelreiuste pääle õmmelti karda ja nööri kah [kuue] raiuste peale õmmeldi karda ja nöörid ka

kard4 <karra, .karda> Hls Krk linaluu, mis kiu külge kinni jääbku leon kül´m vesi, sis kard kül´len iki kui [lina]leos [on] külm vesi, siis [on] luu küljes ikka

kiird <keeru, .kiirdu> , kiir <keeru, .kiiru>
1. keerd, ring, tiirkäänä viil tõine kiir keera veel teine keerd (lukule). Vrd kuurd, siir2
2. leivaviil, käärkiird ja ratas om üle terve levä lõigat käär ja ratas on üle terve leiva lõigatud. Vrd kikk2, käär, muru2

.kuagi|kõrd, .kuaki|kõrd, .kua|kõrd kunagi, (see või teine) kordta es ole kuagikõrd miuge ää ta ei olnud kunagi minu vastu hea; tuudi ka vahel ruukosti, räime, leibä või mis kuakõrd olli toodi ka vahel pruukosti, räime, leiba või mis kunagi oli; kudas tat kuakikõrd ütelts kuidas seda teinekord öeldakse. Vt .kuagi1

kõrd1 <kõrra, .kõrda>
1. kord, korduvusegä õpeteje kurdi peräst katte kõrda jutust es pia ega õpetaja kurdi pärast kaks korda jutlust ei pidanud; nüid om õhtun kõrd süük´ nüüd on õhtune söögikord; kõrd saa viil leibä tetä korra saab veel leiba teha. Vrd jär´g
2. järjekordlavvakiriku kõrd läit´s müüdä, jäime kõrrast maha armulaua järjekord läks mööda, jäime järjekorrast maha
3. tegutsemisjärjekord, kordamööda täidetav kohustuskõrralise kõrra järgi käisiv mõisan tühün järgemööda käisid mõisas tööl
4. van teokohustus, korrateguemä käenu kõrral ärgi lauda man ema käinud teokohustust täitmas härjalauda juures
5. kunagi, kordkõrd elli mia Vil´ländin kunagi elasin ma Viljandis. Vrd .kuagi1, .kuagi|kõrd, üits|kõrd

kõrd|lat´t <kõrd|lati, kõrd|latti> Krk ristlattkõrdlati panti vitsege alumise roovigu külgi ristlatid pandi vitstega alumise rooviku külge; egä roovilati vahel om iki üit´s kõrdlat´t iga roovilati vahel on ikka üks ristlatt. Vrd kõrd|malk

kõrd|malk <kõrd|malga, kõrd|.malka> ristlatt; kuhjamalkkatuse õle tükive kõrdmalke alt väl´lä katuseõled tulevad ristlattide alt välja; nii om kõrdmalga mis einä kuhja pääle pannas need on kuhjamalgad, mis heinakuhja peale pannakse. Vrd kõrd|lat´t

üit´s|kõrd ükskord, kunagiüit´skõrd tahas tedä nätä ükskord tahaks teda näha; üit´skõrd tõi esä meil laada päält kommi ükskord tõi isa meile laadalt kommi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur