[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

karas´k <karaski, karaskit>
1. hapendamata odraleib, karaskvõle om nigu karas´k, ta om ruttu otsan vale on nagu karask, ta on ruttu otsas. Vrd vatsk
2. kakk või pätsikemake karas´k tetäs ike õhep, sii tetäs pärmige magus kakk tehakse ikka õhem, see tehakse pärmiga. Vrd kakk1, pätsik

karik <karigu ~ kariku, karikut>
1. jalaga (metallist) jooginõu, karikaskalda viin karikus Hls kalla viin karikasse; võeti sii lait´s karikul võeti see laps armulauale
2. pealmise veskikivi kolmeharuline metallosakivi karik kivil pääl kolme araline, kelle otsan võl´l kinni om kivikarikas on veskil kolmeharuline [metallosa], mille otsas on võll kinni

.kergek ~ .kergeke <.kergekse, .kergekest>
1. kaalult kergevõitukergeke alle viil kana kana on alles veel kergevõitu. Vt .kerge
2. kergemeelnees või olla nii kergek ei võinud olla nii kergemeelne. Vrd kedru, .kerge|.miilne
3. rumalavõitu, rumalakene, lolliketal om latse puha kergekse tal on lapsed kõik lollikesed. Vrd ajok, kenäk, kepsik, tul´lam

kerjak <kerjagu ~ kerjaku, kerjakut> , kerjäk <kerjägu ~ kerjäku, kerjäkut> Krk Hel kerjus, kerjajavanast käisive kerjaku talusit müüdä vanasti käisid kerjused mööda talusid. Vt .kerjai, kerjus1

kirik <kirigu ~ kiriku, kirikut>
1. kirikmede vanepe käive Karksi kirikun meie vanemad käivad Karksi kirikus
2. kogudus, kirikulisedjoba kirigu inimese tulev, kirik om vällän juba kiriku inimesed tulevad, kirikulised on väljas (jumalateenistus on lõppenud). Vrd kirikline, kogudus
3. jumalateenistusjäime sinna saksa kirikus õhtse poolikun jäime sinna saksa jumalateenistusele õhtupoolikul; ku kirik lüvväs väl´lä, lüvväs nel´lä kellä Krk kui jumalateenistus lõpeb, lüüakse nelja kella. Vrd .jutlus
4. armulaudõpeteje tulli temät kirikus võtme, jumale armu andme õpetaja tuli teda armulauale võtma, jumalaarmu andma. Vrd laud

koorik <koorigu ~ kooriku, koorikut> , koorik ~ koorike <koorikse, koorikest>
1. kooruke, saia- või leivakoorik; vorstinahkmia ei saa kooriksest jagu ma ei saa koorikust jagu (süües); vorstil sikke ja paks sii koorik pääl vorstil on sitke ja paks nahk ümber. Vt kuur´1
2. kõva jäätanud kiht lumel; paatunud mullakihtlumel om nii kõva koorik pääl et astu kui põrmandut müüdä lumel on nii kõva koorik peal, et astu nagu mööda põrandat; olli suur vihm, sis tõmmas´ maa koorikses oli suur vihm, siis paatus maa ära. Vrd kooretus
3. korp, koorikaaval tulli kärnä koorik haavale tuli kärnakorp. Vrd karp1, korp1, kärn1

kor´k <korgi, .korki> kork, sulgemisvahendmõnikõrd puu punn ehen, mõnikõrd olli kor´k mõnikord [oli] puupunn ees, mõnikord oli kork

kurek <kurekse, kurekest ~ kurekse, kurekset>
1. kureke, kurgkarjatse õikav essü ärä kurek! ku ärä essünü om karjased hõikavad: eksi ära, kureke! kui [keegi] ära eksinud on. Vt kur´g
2. jõhvikas, kuremarikurekse om ubinidege ää muusi kiita jõhvikad on õuntega hea moosiks keeta; lääme kureksit ot´sme lähme jõhvikaid otsima (st korjama). Vrd jõhvik1, kure|mari, siilu|arjak, siilu|arjas

kurk1 <kurgu, .kurku>
1. kurk (neeluosa)kurk om mao kül´len, kõri om kopsu kül´len kurk on mao küljes, kõri on kopsu küljes; loputeme kurku ka vähä loputame kurku ka natuke (joome alkoholi)
2. piltl millegi kitsam koht || oki kurk voki lühi auklõng läit´s kurku, ei lää kurgust ala lõng läks [voki lühi] auku, ei lähe august alla

kur´k2 <kurgi, .kurki> kurgitaim, kurk (aedvili)kurgi om rohilise kurgid on rohelised; kur´k raiskas puunõu õige ärä, võtt mustas kurk rikub puunõu päris ära, võtab mustaks (hapendamisel); pikäliku ilusa kardula jus´t ku kurgi piklikud ilusad kartulid, justkui kurgid

kuruk ~ kuruke <kurukse, kurukest> leivakannikas, leivakoorukeku süüt levä ärä, sis jääss levä kuruke kui sööd leiva ära, siis [järele] jääb leivakooruke; nüid ei saa änäp jagu levä kuruksest nüüd ei saa enam jagu leivakoorukesest. Vrd kandsik2, kanik, koorik, kürss

kõdrik <kõdrigu ~ kõdriku, kõdrikut>
1. kõhn, lahja (olend)sulane olli ku üit´s kõdrik sulane oli kõhn. Vrd idur, kidur, kiitsak, koidsak, kõdur
2. kidur, kuiv (asi), kuivikkujunu levätüki ku kõdriku kuivanud leivatükid [on] kui kuivikud. Vrd kõblak, kõblas2

kõrik <kõrigu ~ kõriku, kõrikut> , kõõrik <kõõrigu ~ kõõriku, kõõrikut> Krk
1. etn kokkuõmblemata vaipseelik, kõrikkõõrikul om ollu tina ehte all vaipseelikul on olnud tinaehted all (servas). Vrd ümmerus, .ümrik2
2. pruudiliniklaulatsepoisi võtive sis pääle laulatust kõriku pääst ärä piitsa varrege peiupoisid võtsid siis pärast laulatust kõriku [pruudi] peast piitsavarrega ära

kõrvik1 <kõrvigu ~ kõrviku, kõrvikut> kõrvadega müts, kõrvik, läkiläkivanast ollive talve meestel kigel kõrviku pähän vanasti olid talvel meestel kõigil kõrvikud peas

kär´k1 <kärgä, .kär´kä>
1. kirvetera varrepoolne nurkku mõtsan agu raiut, sis lüüt tagumitse kärgäge kui metsas hagu raiud, siis lööd kirvetera tagumise nurgaga; ta lei kirve kärgäge jala sissi ta lõi kirvetera nurgaga jalga
2. kaba, puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osaes saa aru kas sii puu üle kärgä murdun olli ei saanud aru, kas see puu üle kaba murdunud oli

kär´k2 <kärgi, .kärki> kärpkär´k eläs urun, ta om seande pruun´ kärp elab urus, ta on selline pruun; nirk om valge, kär´k om punatsemb nirk on valge, kärp on punasem. Vt kär´p2, palu|kär´k


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur