[MES] Mulgi sõnastik

konguteme <kongute, kongude> noogutama; koogutama, kõngutama; kummardama ▪ obene konguts pääge hobune kõngutab pead; eile käüs üit´s miu man kongutemen eile käis minu juures üks koogutamas; teret´s nõnda ilust ja kongut´s, las´k niksu põlvest tervitas nii ilusasti ja kummardas, tegi põlvest niksu. Vrd .konkame, kooguteme, .kuukame1, .nuukame

.kõmpame <kõmbate, .kõmpa> Hls Krk lonkama, komberdama ▪ ta iki kõmpap edesi ta lonkab ikka edasi; ma kõmpa ka, ega ma ilust kõndi ei saa ma komberdan ka, ega ma ilusasti kõndida ei saa. Vrd kamberdeme, .kompame, .kõnkame, .kõõpame, .lümpäme

liiberteme <liiberte, liiberde> liipama, jalgu järel vedama ▪ vanamiis liibert´s edesi Hls vanamees liipas edasi. Vrd .kõnkame, .küükäme, .küüpäme, .liipame

.liipame <liibate, .liipa> , .liipäme <liibäte, .liipä> liipama, jalgu järel vedama ▪ ta liibas´ jalgu perän ta vedas jalgu järel; raasikse lümpäp, sis liipäp Hls natuke lonkab, siis liipab. Vrd .kõnkame, .küükäme, .küüpäme, liiberteme

loppume <loppude, loppu>
1. (maha) loksuma ▪ tii pääl sõitan loppup piim lassin tee peal sõites loksub piim nõu sees. Vt .loksma1
2. logisema, lõnkuma ▪ kirves loppus varre otsan kirves logiseb varre otsas; oben om ärä väsünü, kõrvakse loppus pähän hobune on ära väsinud, kõrvad lõnguvad peas. Vrd .kõnkame, .lõnkme
3. kõikuma, õõtsuma ▪ laene lüü venet katsipidi loppume laine lööb paadi kaksipidi kõikuma. Vrd .kõikme, .õõtsme
4. piltl ringi käima; logelema ▪ kõn´d ja vedeles, luus´ ja loppus pääl kõnnib ja vedeleb, luusib ja logeleb pealegi. Vt logeleme