[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kerime <keride, keri>
1. kerimalinast lõnga ei tohi keride süürüsses, piat ütsi lõnga kerime linast lõnga ei tohi kerida kihiti, pead üksiti lõnga kerima
2. kiiresti käima v jooksma, lidumakui ma anni raudjale ohja arudege paar´ põõna, sis keris´ mäest alla kui tuuĺ kui ma andsin raudjale ohjaharudega paar hoopi, siis jooksis mäest alla kui tuul. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, lüdime1, .sõrgame

.kiime ~ .kiimä <.kiiä, kii> keemavesi kiie paan vesi kees pajas; sii ai vere kiimä, ku mõni poiss meele järgi tüdrikut nägis see ajas vere keema, kui mõni poiss nägi meeldivat tüdrukut

.käime <käiä, käi> , .käüme <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikumata tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema)eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm)ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käimama käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla
5. läbi käima, sõbrustamamea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme1, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paaritumata om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietumata käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgematii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlamalaksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest)peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2

köhime <köhide, köhi> köhimaenge kurku läit´s süük´, võt´s köhime söök läks hingetorusse, ajas köhima; ku lait´s köhip, sis ütelts: mine mõtsa kuuse otsa kukkume, mis sa miu latse sel´län painat kui laps köhib, siis öeldakse: mine metsa kuuse otsa kukkuma, mis sa minu lapse seljas painad. Vrd .köh´kmä

külime <külide, külvä ~ küli> , külüme <.külvä, külvä ~ külüde, külü>
1. külvama (seemet mulda)nüid külvets masintege nüüd külvatakse [vilja] masinatega; peremiis külü rügä peremees külvab rukist. Vrd seemelteme
2. maha puistama, laiali laotamanaisterahva külväve ipsi nurme pääle naised külvavad kipsi [väetist] põllule. Vrd .laoteme, .puistme

küsime <küstä ~ küside, küsi> , küsüme <küstä ~ küsüde, küsü>
1. küsimapal´lu tahas viil esä käest küsüde palju tahaks veel isa käest küsida; ma tahtsi tede käest tiid küstä ma tahtsin teie käest teed küsida. Vrd .küs´kme, perime
2. palumalait´s saadeti suula küsüme laps saadeti soola paluma. Vrd .palleme, palume
3. hoolimavihma juusk taevast maha, aga temä ei küsi, temä mutku lääp vihma sajab taevast alla, aga tema ei hooli, tema muudkui läheb. Vt .uul´me


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur