[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

kaadsa pl <.kaatse, .kaatsu> , kaatsa pl <.kaatse, .kaatsu> van püksidkaadsa om jalan püksid on jalas. Vrd kaldsa

kadsa <kadsa, .katsa ~ .kadsa>
1. kera, pundar, kimp (nööri, võrku vms)kaas´tege raasike sukavillu kaastiti, ega neid katsa es tetä kraasidega natuke sukavillu kraasiti, ega neid puntrasse ei tehtud. Vrd kerä, keräk, punder, punim, puntrik
2. ketas, sõõr; vurrkannmust rät´t, punase kad´sa ollive sehen must rätt, punased sõõrid olid sees; mõnel kadsal om var´s perän, sis õigats kunis mõnel vurrkannil on vars järel, siis hüütakse kuniks. Vrd kedsä, kädsä

kaldsa pl <.kaltse, .kaltsu> , kaltsa pl <.kaltse, .kaltsu> , kalsa pl <.kaltse, .kaltsu> van meeste püksidkaldsa olli puha toimise, villatse ja paklise meeste püksid olid kõik toimsed, villased ja takused. Vrd kaadsa

kands1 <kandsa, .kantsa> kand, millegi tagumine või alumine osavikat´ kandsast katik minnu vikat [on] kannast katki läinud. Vt kants1

kandsik1 <kandsigu ~ kandsiku, kandsikut> , kantsik1 <kantsigu ~ kantsiku, kantsikut> nuut, piitsma ole kandsikut küll saanu ma olen piitsa küll saanud; anna kantsikut ku ta ei kulle anna nuuti, kui ta [sõna] ei kuula. Vrd nuut´1, nuuter

kandsik4 <kandsigu ~ kandsiku, kandsikut> , kantsik4 <kantsigu ~ kantsiku, kantsikut> väike kõrgendik, põndakjärve veeren olli vana jõhvikine kandsik järve ääres oli vana jõhvheina kasvanud põndak. Vrd põndsik, põnt, põn´tsak1

kandsu|jahu <kandsu|jahu, kandsu|jahu> tangude tegemisel jäänud kestadest saadud jahukandsujahust tetäs luumel rokka kestadega jahust tehakse loomadele rokka

kan´ts2 <kantsi, .kantsi> , kan´ds <kandsi, .kandsi>
1. (heina)virn, kuhi, vallagane kan´ts olli tasane ku kirvege raiut aganakuhi oli sirge kui kirvega raiutud. Vrd kuhelik, kuhi
2. küngas, kõrgendiksiin kan´tse müüdä kõnnive, mägesit müüdä siin künkaid mööda kõnnivad, mägesid mööda. Vrd köndäs, köngäs, rõun
3. kindlus; (kaitse)müürkirigu kantsi akkav ka lagunem kiriku müürid hakkavad ka lagunema. Vrd .kindlus2, müür´1

kedsä <kedsä, .kedsä ~ .ketsä> Hls kera, pundarät´t tõi suure niine kedsä vanaisa tõi suure niinekera; ku villu rohkep sis tetäs kedsä suurepe kui villu rohkem, siis tehakse kerad suuremad. Vrd kadsa, kädsä

keids <keidse ~ keedse, keist> Hel köisma tuu keidse sissi kostume, sis ta lää nõrgembas ma toon köie sisse sulama, siis ta läheb pehmemaks. Vrd köüd´s, lon´t

kidsi <kidsi, kidsit> , kitsi <kitsi, kitsit> kõõlusetupepõletik, kidi; liigesevalukidsi om käe sehen kidi on käe sees; vanast varastedi küläst nägemede ahju luvva seos ja panti kidsige käe ümmer Pst vanasti varastati külast [ilma] nägemata ahjuluua nöör ja pandi valutava liigesega käe ümber; rüükje usse vahel pidsidets kätt, ku kidsi sehen om kriuksuva ukse vahel pigistatakse kätt, kui kidi sees on. Vrd kidu

kitsi|paadsip <kitsi|paadsipu, kitsi|paadsiput> , kidsi|paadsip <kidsi|kaadsipu, kidsi|paadsiput> , kitsi|paadsap <kitsi|paadsapu, kitsi|paadsaput> paakspuu (Frangula alnus) ▪ kitsipaatsipul om musta marja otsan paakspuul on mustad marjad otsas; mõtsa veeren olli ulk kitsipaadsipit metsa ääres oli hulk paakspuid. Vrd kitsi|puu, kitsi|ubats, kits|paats|puu, paadsip, paat´s|puu

konds <kondsa, .kondsa> , kons <konsa, .konsa>
1. kand, kontskondsa tagune om ärä õõrgunu kannatagune on ära hõõrdunud. Vrd apsat´, konts1, lakk3
2. leivakonts, jäänusvana konsa anti eläjil vanad (leiva)jäänused anti loomadele. Vrd kandsik2, konts2, kunts1
3. (kapsa)juurkapsta kondsa panti kasume kapsajuured pandi kasvama. Vt juur´
4. vana jõuetu olend, rojualevin elli üit´s vanapoisi konts alevis elas üks vanapoisiroju. Vrd koim, kon´u, kõm´m2

koodsel <.kuutsle, koodselt ~ koodseld ~ .kuudsli ~ .kuudsle, koodselt ~ koodseld> , kootsel <.kuutsle, kootselt ~ kootseld>
1. koonalanna miul sii lina koodsel anna mulle see linakoonal; ma kaku kootseld Trv ma katkun koonalt (st teen koonalt)
2. piltl lohakas, räpakas inimenema vaate siut koodselt! ma vaatan sind lohakat inimest! (öeldakse korrale kutsudes). Vrd koober´t, loper´t, lähvä, löhmäk, löper´ts, löter´ts

kun´dsep <kun´dsebe, kun´dsepet> Krk, kun´tsemp <kun´tsempe, kun´tsempet> Hls keeruline, keerulisemtaarikann om kige kun´dsep tetä taarikannu on kõige keerulisem teha. Vt .kun´tslik

kõndsak <kõndsagu ~ kõndsaku, kõndsakut> Krk
1. praht, kõntsmõts olli kikk kõndsakut täüs mets oli kõik prahti täis. Vt kõnts1, Vrd limu, rah´t, roisk, roist, sämps
2. kõlgassarjapäälitse kõndsagu vii lauta eläjide ala! tuulamissarja peale jäävad kõlkad vii lauta loomade alla!. Vrd kõndsel

kädsä <kädsä, kädsä, illat .kätsä> (villa, niine jm) kera, pundar, rullniidse kädsäse, säält tetti viise, pangi kanmit ja ütte tõist niinekerad, sealt tehti viiske, ämbri sangu ja ühte-teist [veel]. Vt kadsa, kedsä, Vrd kerä

kändsäk <kändsägu ~ kändsäku, kändsäkut> , käntsak <käntsagu ~ käntsaku, käntsakut> suur tükk, käntsakasegäüit´s sai ää kändsägu leibä kah manu igaüks sai suure tüki leiba ka juurde. Vrd .kantskam, .kändäm, känts, .käuram

käo|kaldsa pl <käo|.kaltse, käo|.kaltsu> Krk nurmenukudkäokaltsel om kõllatse äitsne nurmenukkudel on kollased õied. Vrd kana|varvas, käo|kannus, käo|lill, .taeva|võti, .võtme|lill

köüd´s <kövve, köüst ~ köüdse, köüst> , köid´s <köidse, köist> köisvalla jäänu kövve otsa juussiv vankre perän lahti jäänud köieotsad jooksid vankri järel; lase ennest kövvege maha kuhja otsast lasen ennast köiega maha kuhja otsast. Vt keids, Vrd lon´t

küdse <küdse, küdset> , kütse <kütse, kütset> Trv
1. küps, valmis küpsenud, valminudsii leib es ole kütse see leib ei olnud küps. Vt küdsä, kütsü
2. tugev, intensiivne (värv, temperatuur jms)küdse kül´m, käre kül´m tugev külm [on] käre külm. Vrd .kange, kõva, käre

küüd´s <küüdse, küüst>
1. küüsmärdi küüdse külmeteve (rahvalaulust) mardi küüned külmetavad; kivisammelt es kästä kista, küüdse ranna lääv üles kivisammalt ei lubatud kiskuda, küünevallid lähevad üles; ta ei anna küüdse suurust asja kah, seante kidsi (knk) ta ei anna küünesuurust asja ka, selline kitsi. Vrd küüs´
2. küüniskas´s kisk küüdsi, ei tää ka ilm sadame lää kass teritab küüsi, ei tea, kas ilm läheb sajule
3. sälk, soon, sisselõigevitsa küüdse om sissi lõigat vitsa sooned on sisse lõigatud. Vt suun´, sälk1, Vrd säp´p, särge, tärge
4. taime osaua küüdse om musta, sis om uba valmi [kui] oa idukohad on mustad, siis on uba valmis


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur