[MES] Mulgi sõnastik

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls
1. vähehaaval tegema; nokitsema ▪ ma kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel. Vt kõbisteme2, kõpitseme, kõõbitseme
2. komberdama, koperdama, vaevaliselt käima ▪ üleaidne kõbitsep viil ussaia pääl naaber liigub vaevaliselt veel õues. Vrd kaperdeme, koiberdeme, komberdeme, kõmberteme, köperdeme

käperdeme ~ käperteme <käperte, käperde>
1. kobama, kompama, käperdama ▪ poiss käper´t tüdrikut poiss käperdas tüdrukut; ta käperts pimmessel iki, kaes käege ta kobab pimedas ikka, katsub käega. Vrd kabame, kabisteme2, käbälteme, käpiteme, .käp´me
2. käpukil käima, roomama ▪ joba käperts, lää kui üit´s ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal (väiksest lapsest). Vt käppäme2, käputeme2
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdama ▪ sii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta). Vrd mokerdeme, pusserteme, soperdeme, sosime

.käp´me <käppi, käpi> käppima, käega katsuma, käperdama ▪ jätä käp´mine järgi! jäta käperdamine järele!. Vrd kabame, kabisteme2, käbälteme, käperdeme, käpiteme