[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

kait´s <kate, katte> kakskatelt paarilt tõmbave kahe paarina räägivad (neljakesi räägivad kedagi taga); latse tullive katelt puult lapsed tulid kahelt poolt; luum om joba katen lehen taim on juba kahes lehes; õpetejel om kate eluge maja kirikuõpetajal on kahekorruseline maja

kait´s|kümment ~ kait´s|kümmend <kate|.kümne, katte|kümment> kakskümmendpannime täämbe katekümne rõugu jagu einu sissi panime täna kahekümne rõugu jagu heinu sisse (küüni)

kait´s|.tõisku <kate|.tõisku, katte|.tõiskut> kaksteistmiu katsiku tütre sündüsive katetõisku aaste iist minu kaksikud tütred sündisid kaheteist aasta eest

kammits <kammitse, kammitset>
1. kammitsobese ollive kammitsen siandse kotuse pääl, kos suur ein olli hobused olid sellise koha peal kammitsas, kus suur hein oli
2. takistusjärve pääl om kergemp sõita, olet nagu kammitsest valla järve peal on kergem sõita, oled nagu takistusest lahti. Vrd takistus

kants1 <kandsu, .kantsu ~ kantsu, .kantsu> kand. Vt kands1

kan´ts2 <kantsi, .kantsi> , kan´ds <kandsi, .kandsi>
1. (heina)virn, kuhi, vallagane kan´ts olli tasane ku kirvege raiut aganakuhi oli sirge kui kirvega raiutud. Vrd kuhelik, kuhi
2. küngas, kõrgendiksiin kan´tse müüdä kõnnive, mägesit müüdä siin künkaid mööda kõnnivad, mägesid mööda. Vrd köndäs, köngäs, rõun
3. kindlus; (kaitse)müürkirigu kantsi akkav ka lagunem kiriku müürid hakkavad ka lagunema. Vrd .kindlus2, müür´1

kingitse <kingitse, kingitset> , kingits <kingitse, kingitset> , kingitus <kingituse, kingitust> kingitusviimätsel ku ütel anti jõulukingitse viimasele kui ühele [lapsele] anti jõulukingitus

kirjut´s <kirjutsi, kirjutsit> Hls Krk kirjatöö, kirjutatu, kirjutispoiss luge oma kirjut´sit poiss loeb oma kirjatööd. Vrd kirjutus

kit´s <kitsi, .kitsi>
1. kitskitsi om kapusta aian kitsed on kapsaaias; ilves murd kitse, jänessit ilves murrab kitsi, jäneseid; ta om magjas viina pääl, ku kits kuse pääl (knk) ta on maias viina peale nagu kits kuse peale
2. pulgamängtule me manu kitsi lüümä tule meie juurde pulgamängu mängima
3. piltl naise, eriti neiu häbekitsi lääve orassel häbemele kasvavad karvad. Vrd kas´s
4. nlj vokkkitsige kedräts vokiga kedratakse. Vt ok´k

kohmits1 <kohmitse, kohmitset> lobudik, halvas seisukorras hoone; kuurtuul lükäs´ temä kohmitse ümmer tuul lükkas tema lobudiku ümber. Vt koomits

kolbits ~ kolbitse <kolbitse, kolbitset> kolgits, lõugutivanasti ropsiti kolbitsege linu Hls vanasti ropsiti lõugutiga linu; kolbitsege kolgiti õige vanast, sis masint es oole lõugutiga kolgiti päris vanal ajal, siis masinat veel ei olnud. Vrd koldsik, kolgis|puu, kol´ts1, .kol´tsma

konts1 <kondsa ~ konsa, .kontsa> konts; kandtal olli kör´t kondsani (knk) tal oli seelik kannani (st maani). Vrd apsat´, konds; sopi|konts etn ahendamata sokikandsopikonts om kige vanemp konts, sis viilukontsa viil es tunta, sopikontsa es kahandede sopikonts on kõige vanem [soki]kand, viilukontsa siis veel ei tuntud, sopikontsa ei ahendatud (soki kudumisel)

koomits ~ koomitse <koomitse, koomitset>
1. varjualune, katusealunekoomitses panti mõni eläje varjualusesse pandi mõni loom. Vrd koomik, kuurik
2. lobudik, hurtsiktemä tah´ts, et selle koomitse uss oles valla ta tahtis, et selle hurtsiku uks oleks lahti. Vrd kohmits, kublik, kupits2, urdsik, .urtam
3. piltl vana loom, roju, kronulehm olli üit´s vana koomitse, es saa põhust jagu egä lehm oli üks vana roju, ei saanud põhust jagu ega midagi. Vrd roju, rondik, rondsik, ronu

kots|puul´ <kots|pooli, kots|.puuli> süstikpane pooli kotspuuli pane poolid süstikusse; kotspooli olliv korvi sihen süstikud olid korvi sees. Vt puu´l3, süstik, ui|koda

kuivat´s <kuivatsi, kuivatsit> , kuivatse <kuivatse, kuivatset>
1. kuivatikuivatse om enäpest kividest kuivatid on enamasti kividest. Vrd kuivatus
2. kuiv puukuivatsi om arduksen kuivad puud on varjualuses. Vrd kuivas, kuivik
3. kuivatus-, kuivatamise-anna miul kuivatse papert anna mulle kuivatuspaberit

kunts1 <kundsu, .kuntsu> jäänus, lõpuots (tüügas, roots, leivakannikas jms); kontssule kundsu jääs järgi ku sulgi kakut suletüükad jäävad järele, kui sulgi kitkud; mis neist vana kuntsest jakats viil, katikuse vikadi kuntsu mis neist vanadest [vikati]kontsudest veel parandada, [need on] katkised vikatikontsud. Vt konds, konts2

kun´ts2 <kuntsi ~ kundsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidusta üit´s kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidusemees, kange nõiduja. Vrd .askus, .nõidus, võrgutse
2. eriline oskus; töövõte, nippsääl midägi arstmise kuntsi ei oole, pal´t sa tahat tõist avite seal ei ole mingit arstimise oskust, lihtsalt sa tahad teist aidata; sii vitsutemin olli kun´ts see [kannu] vitsutamine oli eriline oskus; ei tää mis kuntsige ta sedä tege ei tea, mis nipiga ta seda teeb (lopsakate taimede kasvatamisest). Vrd nõks

kuuluts ~ kuulutse <kuulutse, kuulutset> kuulutuskuulutse pääl andas täädä kuulutuses antakse teada. Vt kuulutus

kõiguts <kõigutse, kõigutset> Hls laiskvorstsii poiss om egävene kõiguts see poiss on igavene laiskvorst. Vrd lon´tu, looder, sooru, vedel|vorst

kõlts1 <kõldsa ~ kõltsa, .kõltsa> Krk Hel õhuke kord, kelme, kirmesarve aave kõltsa sarved ajavad õhukest kirmet; kõlts lääp ärä, amba lan´ts, amba akkav rageneme hambaemail läheb ära, hamba läige, hambad hakkavad pragunema. Vrd kel´m1, kelme, kilme, kõlu

kõnts1 <kõntsa, .kõntsa ~ kõndsa, .kõntsa ~ kõndsu, .kõntsu Hel> mustus, sodi, kõntsvana tare olli kõntsa täüs vana maja oli mustust täis; ku siga puhastets, sis sellel kõõma kõnts küllen kui siga puhastatakse, siis [on] sellel kõõmasodi küljes. Vrd kõndsak, limu, sämps

kõrnits2 <kõrnitse, kõrnitset> kõrvitskõrnitsest saas ää salati kõrvitsast saaks hea salati. Vrd kirbits

kõr´ts <kõrtsi, .kõrtsi ~ kõrdsi, .kõrtsi> kõrts, teeliste peatuspaikperemehe tel´sive kõrdsi man tiin´dre peremehed tellisid kõrtsi juures teenijad (st tegid kõrtsi juures töölistega kaupa). Vrd kutsik2, pikk|katus

käker´t <käkerdi, käkertit> , käker´ts <käkertsi, käkertsit>
1. kortsus või käkras asi, käkerdissii vihk om ärä rötsüdet ku käker´t kunagi Krk see vihik on ära kortsutatud nagu päris käkerdis. Vt käkk2
2. piltl saamatu inimene, kes asju rikub, vusserdissii õmbleje om egävene käker´t see õmbleja on igavene vusserdis. Vrd käker|pus´s, käk´k1

känts <käntsu, .käntsu> , kän´ts <kändsi, .käntsi>
1. käntsakas, suur tükkanna miul sii känts liha anna mulle see lihakäntsakas. Vrd .kantskam, .kändäm, kändsäk, .käuram
2. (vana) vormitu, kasutu ese või olend, kökatssii om peris kuurme kän´ts see on päris koormakökats. Vrd kõkat´s, kändsik, kööt´s


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur