[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

kaas´t <kaasti, .kaasti> kraas, villatöötlemise vahendkaastige saap villu kaasti kraasiga saab villu kraasida. Vrd kaari, raas´2

kaker´t <kakerti, kakertit ~ kakerdi, kakertit> kaltsakas, katkistes rõivastes inimenemiut naarav iki: käü ku kaker´t kunagi mind naeravad ikka: käib kui kaltsakas kunagi. Vrd kake|raad´, kake|raat´s, kalberd, kalbus2, kaltsak

kapust <kapuste, kapustet> kapsaskapuste om uiskel ärä süüd kapsad on ussidel ära söödud; kapuste uisa ollive kapuste supi sehen kapsaussid olid kapsasupis. Vrd kupa|kapust

kas´t <kasti, .kasti> kast, hoiukast, (veime)kirstkirst om kumere kaasege, rõõva kas´t om õige kaasege kirst on kumera kaanega, rõivakast on õige (st lameda) kaanega. Vrd laadik1, laegas

kavelt Krk kaugelt, eemaltmaja pas´tap säält kavelt maja paistab sealt kaugelt. Vrd .kaugelt

keset, kesset Krk
1. keset, keskel; keskeleolli üit´s Pikk mägi sääl keset mõtsa oli üks Pikk mägi seal metsa keskel; siss panti kait´s tuuli keset tuba kõrvu siis pandi kaks tooli kõrvuti toa keskele; kesset sedä mõtsa om or´g keset seda metsa on org. Vrd .keskel, kest2
2. keskel, poole pealmõni olli joba veeren, mõni olli alla keset viil Trv mõni oli juba lõpus, mõni oli veel alles poole peal (rukkilõikusel)

kih´t1 <kihi, .kihti> mürk, kihvttemä võt´s kik´k selle kihi sissi ja surri ärä tema võttis kõik selle mürgi sisse ja suri ära. Vrd ih´t, mür´k1

kiivit <kiiviti, kiivitit> kiivitajakiiviti teevä pesä nurme pääle kiivitajad teevad pesa põllu peale

kiri|küüt´ <kiri|küüdi, kiri|.küüti> ööbikkiriküüt´ laksutes ossa pääl ööbik laulab oksa peal; kiriküüt´ laulvet jaaniüül katetõisku keele pääl ööbik laulvat jaaniööl kaheteistkümne keelega. Vrd sisas´k1, õitse|lind, .üübik

kirjät´|lehm <kirjät´|lehmä, kirjät´|.lehmä> lepatriinukirjät´lehmä ütleve kun me poja om lepatriinud ütlevad, kus me pojad on; kirjät´lehm om taevaäti lehmäke lepatriinu on taevaisa lehmake; iist katte esä obene, kesselt emä kirjät´lehmä, tagast velle tansutäkku (rahvalaulust) eest kadus isa hobune, keskelt ema lepatriinu, tagant venna tantsutäkk. Vrd kiri|kirjat´, kiri|lind, kirjan´d|lehm, kirju|lehmäk, käo|kirjät´

kirst <kirstu, .kirstu>
1. kirst, vakk, puust kast riiete, toidukraami jm hoidmisekssääl ollu sõs kirst kesvi täis seal olnud siis kirst otri täis; ennevanast ollive kirstu viil maailmatu laadiku, tappege ja puulukuge, käsitsi sisse lõigat ja põletet kirjege ennevanasti olid kirstud veel ilmatu suured, tappidega ja puulukuga, käsitsi nikerdatud ja põletatud mustritega. Vrd kestel, laadik1, vakk
2. puusärk, surnukirstpanti laudsi pääle seni ku kirst tuudi [surnu] pandi lautsile seniks, kui puusärk toodi; valge kirst ja valge ris´t olli vanast valge puusärk ja valge rist oli vanasti

kohald ~ kohalt
1. otsekohe, kohemiis olli jäänu kohalt magame mees oli jäänud kohe magama; ma tuusi kohald koodi riha ärä Trv ma tundsin kohe Koodi ja Reha [tähtkuju] ära. Vrd joonelt, .juunig, kohe2, kõrrage
2. otsejoones, otsesuunastõispuul jõge olli kohalt nii mäe teispool jõge olid otsejoones need mäed. Vrd noolilt, sil´m|näolt, silmält
3. päris; vägasii om kohalt ää inimene see on väga hea inimene. Vt kuhald

koht <koha, .kohta>
1. koht, paik, piirkond; talukohtesä ren´ts väiksit talumaa kohte isa rentis väikseid talumaa kohti. Vrd kotus, paik1
2. ameti- ja teenistuskoht, töökohtuupi mine linna, sis äkki ei saagi jo kohta huupi linna minnes siis äkki ei saa töökohta. Vrd amat

kommat <kommati, kommatit> Trv, kommet <kommedi ~ kommeti, kommetit>
1. komejant, nali; lollusta olli üit´s kommati miis, arva ai õiget juttu ta oli üks komejanditegija, harva ajas tõsist juttu; sii miis õiget juttu es aa, tei pal´lalt kommetit see mees õiget juttu ei ajanud, tegi ainult nalja. Vt kobi2, nali
2. hüüatussõnavaat kus kommet! Hls vaat kus nali!

kon´t <kondi, .konti>
1. kontlehm om ärä näl´gunu, kondi püsti lehm on ära nälginud, kondid püsti. Vrd luu
2. pahkluuame olli villane mustast rõõvast, peris kondini särk oli villasest mustast riidest, päris pahkluuni. Vrd kiider|kon´t, koni3, muna|luu, pahk|luu
3. kondinesiul om õige kon´t jalg sul on päris kondine jalg. Vt kondiline, .luine

kost1 kustkost sa nüid tulet? kust sa nüüd tuled?. Vrd koest, kust

kos´t2 <kosti, .kosti> kost, toidumoon, söök; ülalpidaminemagaje kos´t pannas iki paigal magaja õhtusöök pannakse ikka kõrvale; latse om linnan kosti pääl lapsed on linnas kosti peal (tasu eest üalpidamisel). Vrd pää|toidus

kot´t <koti, kotti>
1. kottmea topsi koti viisi ärä lina likku mina panin kotiviisi linu ligunema; lume satas´ nõnda ku koti otsast lund sadas nii kui koti otsast (väga palju); vaga siga koti naaber (vns) vaga siga [on] koti naaber (viiakse tapale). Vrd sumadan
2. mõõtühikviis nakla kaal´s kolme vakaline kot´t viis naela kaalus kolmevakaline kott. Vrd kuul´3

kuhald ~ kuhalt
1. otsekohekastja tund kuhalt är, ku leib sikke om taigna sõtkuja tunneb otsekohe ära, kui leib sitke on. Vrd jalamaid, joonelt, .juuni, .juunig, kohe2
2. otsejoones, otsesuunassiit lääp tii kuhalt meieris siit läheb tee otse meiereisse. Vrd noolilt, sil´m|näolt, silmält
3. päris, vägasa sait kuhalt parrel aal sinna sa said päris parajal ajal sinna. Vrd kohald, kottelt

kun´t <kundi, .kunti>
1. kultkun´t taht rohkep süvvä kult tahab rohkem süüa. Vrd pahru
2. hlv liiderlik meessii om külä kun´t, sii ei võta üttegi tüdrukut ärä, latse tege ärä see on küla kult, see ei võta ühtegi tüdrukut ära, lapse teeb ära

kurat´ <kuradi, kuratit ~ kuradit>
1. kurat, saatan (olend)sii om küll kuradi ori, kurat´ kurt tal ilmast ilma suhun (knk) see on küll kuradi ori, kurat on tal ilmast ilma suus (sagedasest vandumisest). Vt aasas, juudas, sarvik1, tosnak, vana|kuri
2. kurat (vande- ja rõhusõna)muidu sõna järgi ei kõnele, kui kurat´ ehen ei käü muidu sõna järele ei ütle, kui vandesõna ees ei käi; oh sa kuradi tõbras, näe kos läit´s oh sa kuradi tõbras, näe, kuhu läks. Vrd koram, koramus, kuramus, kuras´k

kust kustkust te tat tääde? kust te teda teate?. Vrd koest, kost1

kuut´1 <koodi, .kuuti>
1. koot, tööriist käsitsi viljapeksul; koodinui, kolksääl pidi lugu ka oleme, ku koodige lüüdi seal pidi lugu ka olema, kui koodiga löödi (st kindel rütm); kuut´ om kurikust pikep ja peenep Krk koodinui on kurikast pikem ja peenem. Vrd kol´k1
2. piltl miski pikk ja paindumatuta om mahan sirgu ku kuut´, midägi ei viisi tetä ta on maas siruli kui koot, midagi ei viitsi teha

kõtt <kõtu, kõttu>
1. kõhtapupiim aap kõtu mürräme hapupiim ajab kõhu [seest] keerama; aage käe kõtust väl´lä! (knk) ajage käed kõhu alt välja! (hakake tööle); varessel valu, arakul aigus, me latse kõtt saa terves (rahvalaulust) varesele valu, harakale haigus, meie lapse kõht saab terveks. Vrd vats
2. toitumisestmiul om kõtt nõnda tühü, et süü võ un´t jala päält ärä (knk) mul on kõht nii tühi, et söö või hunt jala pealt ära
3. kõhulahtisusestku verivatt lihal sissi kiip, sii võtap kõtu valla kui verevaht lihale sisse keeb, see teeb kõhust lahti
4. piltl asja kumer poolleiväl olli kõtt ärä kõrbunu leival oli kumer pool ära kõrbenud

kõvaste, kõvast
1. kõvasti, tugevasti; tihedalt, tihkeltpiip kõvast täüs topit, ei anna enge läbi piip [on] kõvasti täis topitud, ei anna õhku läbi. Vrd sakeld, tihelt, tugevest
2. kogu hingest; visaltta kinnit´s kõvast, et sii asi seesi piap mineme ta kinnitas visalt, et see asi niimoodi peab minema; poiss om tüdrigust kõvaste sisse võet poiss on tüdrukust kogu hingest sisse võetud. Vrd .irmsast, .kangest
3. valjusti, häälekaltta rüük´ ninda kõvast, et ta ei saa mitti enge tagasi kah ta röögib nii kõvasti, et ei saa hingatagi. Vt valiste, valuste
4. kiiresti, hoogsaltärä kõvast aia! ära kiiresti sõida!. Vrd kipest, .kähku, pakilt, tulist

käker´t <käkerdi, käkertit> , käker´ts <käkertsi, käkertsit>
1. kortsus või käkras asi, käkerdissii vihk om ärä rötsüdet ku käker´t kunagi Krk see vihik on ära kortsutatud nagu päris käkerdis. Vt käkk2
2. piltl saamatu inimene, kes asju rikub, vusserdissii õmbleje om egävene käker´t see õmbleja on igavene vusserdis. Vrd käker|pus´s, käk´k1

kör´t1 <kördi, .körti> seelikma puserde kördi ännäst vii väl´lä ma väänan seelikusabast vee välja; vanast olliv nas´tel musta kördi Hls vanasti olid naistel mustad seelikud; tahap iki poisil kördi pähä pista, ega sii poiss muidu tat võta piltl tahab ikka poisile seeliku pähe tõmmata, ega see poiss muidu teda võta. Vrd kuh´t, run´ts3, undruk

kül´le|kon´t <kül´le|kondi, kül´le|.konti> ribi, roiean´d ää matsu kül´lekon´te vahel andis tugeva löögi ribide vahele. Vrd rind|luu, rinna|laast

küt´t1 <küti, kütti> jahimees, küttkaru küt´t, sii pidi sõs tegeme omal kindle kotusse või varjupaiga karukütt, see pidi siis endale tegema kindla koha või varjupaiga. Vt jahi|miis


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur