[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 93 artiklit

engätse|kotus <engätse|kotusse, engätse|kotust ~ engätse|kotuse, engätse|kotust>
1. hingamiskoht, õhuauktual ei jole engätsekotust toal ei ole õhuauku. Vrd engätse|auk
2. hauakoht, võrendikengätsekotuses inemisi uppuvet ärä hauakohta uppuvat inimesi ära. Vrd neelätse|kotus

kaas´ <kaase, kaast> kaaskapstit lase viil kaase all audude lase kapsaid veel kaane all haududa

kait´s <kate, katte> kakskatelt paarilt tõmbave kahe paarina räägivad (neljakesi räägivad kedagi taga); latse tullive katelt puult lapsed tulid kahelt poolt; luum om joba katen lehen taim on juba kahes lehes; õpetejel om kate eluge maja kirikuõpetajal on kahekorruseline maja

kait´s|kümment ~ kait´s|kümmend <kate|.kümne, katte|kümment> kakskümmendpannime täämbe katekümne rõugu jagu einu sissi panime täna kahekümne rõugu jagu heinu sisse (küüni)

kait´s|.tõisku <kate|.tõisku, katte|.tõiskut> kaksteistmiu katsiku tütre sündüsive katetõisku aaste iist minu kaksikud tütred sündisid kaheteist aasta eest

kalbus1 <kalbuse, kalbust ~ kalbusse, kalbust> kalmus (Acorus calamus) ▪ kalbuse kasvive tiigin kalmused kasvasid tiigis; kalbusse juure kaoteve kirbu ärä kalmuse juured kaotavad kirbud ära (st on kirpude vastu). Vrd kalmuk, .kalpus

kalbus2 <kalbuse, kalbust> kaltsakasärä sa ninda kalbuse muudu küll mine, pane iki tervepe rõõva sel´gä ära sa nii kaltsaka moodi küll mine, pane ikka tervemad riided selga. Vrd kalbak, kalberd, kalgen´s, kaltsak

kallis <.kalli, kallist> kallispehme lina massap kallist ja karre om odevemp pehme lina maksab kallist [hinda] ja kare on odavam

kam´ps <kampsi, .kampsi> , kam´ss <kamsi, .kamssi> kampsun; jakkmiul olli särgirõõvast kam´ps ja varrastege koet kam´ps Trv mul oli kuueriidest jakk ja varrastega kootud kampsun

kands1 <kandsa, .kantsa> kand, millegi tagumine või alumine osavikat´ kandsast katik minnu vikat [on] kannast katki läinud. Vt kants1

kangas <.kanga, kangast> kangastäämbä mia tii kanga ürguse täna ma teen kanga alustuse. Vt rõõvas

kants1 <kandsu, .kantsu ~ kantsu, .kantsu> kand. Vt kands1

kan´ts2 <kantsi, .kantsi> , kan´ds <kandsi, .kandsi>
1. (heina)virn, kuhi, vallagane kan´ts olli tasane ku kirvege raiut aganakuhi oli sirge kui kirvega raiutud. Vrd kuhelik, kuhi
2. küngas, kõrgendiksiin kan´tse müüdä kõnnive, mägesit müüdä siin künkaid mööda kõnnivad, mägesid mööda. Vrd köndäs, köngäs, rõun
3. kindlus; (kaitse)müürkirigu kantsi akkav ka lagunem kiriku müürid hakkavad ka lagunema. Vrd .kindlus2, müür´1

kap´s1 <kapsi, .kapsi> sokk, poolsukkkapsi om lühembe ku kapaku poolsukad on lühemad kui kapakud (st meeste sukad). Vt kapadsi, kapak, Vrd käp´s

kas´s <kassi, .kassi>
1. kassku kas´s oma saba lakup, sis pistäp vihm sadame varsti kui kass oma saba lakub, siis hakkab vihma varsti sadama. Vrd kiili|sil´m, kissa
2. piltl harkadra kammitsaid ühendav raudkas´s olli ravvast tett, tuu külgi köüdetäs kabla Hel harkadra kammitsaid ühes hoidev raud oli rauast tehtud, selle külge seoti nöörid
3. piltl tütarlapse häbekudas sa istut, siu kassike om puha nätä Krk kuidas sa istud, sinu häbe on kõik näha. Vrd kits

kastus <kastusse, kastust> , .kastus <.kastuse, .kastust> kaste, sousttii kardule kõrva kastus ka valmi! tee kartuli kõrvale kaste ka valmis!. Vrd kaste2, sous´t

kates|kümment <kates.kümne ~ .katsme|.kümne, katese|kümmet ~ .katsme|kümmet> , katese|kümment <.katsme|.kümne ~ katese|.kümne, .katsmet|kümmet ~ katesse|kümmet> kaheksakümmendkatekümne viientel jaanuaril saa kateskümment kolm aastet vana kahekümne viiendal jaanuaril saan kaheksakümmend kolm aastat vanaks

kates|.tõisku <kates|.tõisku, kates|.tõiskut> , katese|.tõisku <katese|.tõisku, katese|.tõiskut> , katessa|.tõisku <katessa|.tõisku, katessa|.tõiskut> kaheksateistna ollive kikk katesetõisku aastese nad olid kõik kaheksateistkümneaastased

.katsmes|.kümnes <.katsme|.kümnende, .katsme|.kümnendet> kaheksakümnessii olli katsmeskümnes viies aaste see oli kaheksakümne viies aasta

katus1 <katusse, katust ~ katuse, katust> katusmiu esä esi lei katust minu isa ise lõi katust (pani (laastu)katust); loid katus mädänes ruttu ärä lame katus mädaneb ruttu ära

kaugas <.kauka, kaugast> rinnatasku, endisaegse meeste särgi põuetaskuvanast olliv kaukage amme vanasti olid põuetaskutega särgid; kauka olli ku puhu tasku kaukad olid nagu põuetaskud. Vrd karman´, tas´k, .tas´ku

kaunis1 <.kauni ~ kauni, kaunist> Trv ilus, kaunissii es oole jo kaunis egä kennigi! see ei olnud ju ilus ega midagi!; tal olli kauni kenä näoge tüdär tal oli ilusa kena näoga tütar. Vrd ilus, kenä, nägus

keedus <keedusse, keedust> , keedüs <keedüse, keedüst>
1. keedis, moossii keedus om luumest tett see keedis on ploomidest tehtud. Vrd muus´, saht, sahvt
2. keedus, keedetud toitmeki sedä keedüst maitse seda toitu
3. keedetavad toiduained, ühekordse keetmise jaguüit´s keedus om viil ernit, suurmit üte keedusse anni ärä ühe keetmise jagu on veel herneid, tange andsin ühe keetmise jao ära. Vrd kiit

keids <keidse ~ keedse, keist> Hel köisma tuu keidse sissi kostume, sis ta lää nõrgembas ma toon köie sisse sulama, siis ta läheb pehmemaks. Vrd köüd´s, lon´t

kelläs|sepp <kelläs|sepä, kelläs|seppä> kellasseppkellässepä parantev kellu kellassepad parandavad kelli. Vrd uur´|.maaker

kengis|sepp <kengis|sepä, kengis|seppä> kingseppkengissepä käüsive talust tallu kingsepad käisid talust tallu; ma pia oma saapa viimä kengissepä manu parante ma pean oma saapad viima kingsepa juurde parandamiseks. Vrd keng|sepp, käng|sepp, pigi|käpp

keres <keresse, kerest ~ kerese, kerest> keriskeressege ahi om ilma lõõrede kerisega ahi on ilma lõõrideta; juba keres maha lagunu (knk) juba keris maha lagunenud (naine sünnitas lapse)

kes <kelle, kedä> kes, miskes kas´s roidap, sii oma poja toidap (vns) kes [nagu] kass ringi nuusib, see oma pojad toidab; kelles_si väits om? kelle oma see nuga on?; kellest ma kua tat, sõnust või sõrmist? (knk) millest ma koon seda, sõnadest või sõrmedest? (millegi võimatu kohta). Vt ken, kessi, ketse

kess|paik <kess|paiga, kess|.paika> keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkohtperis kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili olli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust olla (ei tohi tülitseda). Vrd kesk|paik, süä2

kiigus|sepp <kiigus|sepä, kiigus|seppä> Krk kiigetegija, kiigemeisterkiigussepäl kingiti iki kindit kiigetegijale kingiti ikka kindaid

kiis ~ kees <keesi, .kiisi> kees, (kodune) juustkeesi meistre olliv taan´lase juustumeistrid olid taanlased

kiiss <kiisa ~ kiissa, .kiisa ~ .kiissa> kiisk, kiisakalakiissa om alb süvvä, luid täüs kiiska on halb süüa, luid täis. Vrd kiisa|kala

kikas <kikka, kikast>
1. kukk; isaslindvana kikas esi om küll tore oma kirju sul´gege vana kukk ise on küll tore oma kirjude sulgedega. Vrd kukas, kukk
2. püssikukktõmmassi kikka üles tõmbasin kuke üles (st püssi vinna)

kinnas <.kinda, kinnast> kinnasma tei kinda ülejäänuste lõngast ma tegin ülejäänud lõngast kindad

kirves <.kirve, kirvest>
1. kirveskirves om kaalast ärä käänet kirves on kaelast ära käänatud (st ühele poole viltu)
2. nlj hammaslevä kirve tuleve joba Hel leiva [söömise] hambad tulevad juba (hammaste lõikumisest lapsel)

kit´s <kitsi, .kitsi>
1. kitskitsi om kapusta aian kitsed on kapsaaias; ilves murd kitse, jänessit ilves murrab kitsi, jäneseid; ta om magjas viina pääl, ku kits kuse pääl (knk) ta on maias viina peale nagu kits kuse peale
2. pulgamängtule me manu kitsi lüümä tule meie juurde pulgamängu mängima
3. piltl naise, eriti neiu häbekitsi lääve orassel häbemele kasvavad karvad. Vrd kas´s
4. nlj vokkkitsige kedräts vokiga kedratakse. Vt ok´k

kitsas <.kitse ~ .kitsa, kitsast>
1. kitsas, ahasviimäte tulli seante kitsas kotus lõpuks tuli selline kitsas koht; taari tõrike om üteline, päält kitsep taarinõu on selline ühtlane, pealt kitsam. Vrd ahes, .ahtak, .ahtik, kidsev
2. piltl puudus, kitsikusnüid om tal kitsas kotin piltl nüüd on tal kitsikus käes. Vrd kibedus, kitsik, kitsikus, .vaesus

koerus|tük´k <koerus|tüki, koerus|tükki>
1. koerus, vallatus, üleannetuskoerustüki peräst vaist ütlet, ega tõest sedä ei ütle üleannetuse pärast vahest ütled, ega tõega seda ei ütle (st ei mõtle seda tõsiselt). Vt .koerus
2. vallatu, üleannetu inimenekoerustükk om seante kes ei kulle üleannetu on selline, kes ei kuula; odot ma sul koerustükil näidä oota, ma sulle, üleannetule, näitan. Vrd koer, laarus´, uulis|pil´l

kohus <.kohtu, .kohust>
1. kohusmea kaiba ta kohtus ma kaeban ta kohtusse; kohtu poolest om temät mitu kõrda rahvit kohtu poolt on teda mitu korda trahvitud
2. kohtumõistmine, kohtuprotsesssii olli suur kohus, läit´s mitu päevä see oli suur kohtuprotsess, kestis mitu päeva; kohust ei ole täämbe pääväni tullu kohtumõistmist ei ole tänase päevani toimunud
3. kohtumajaVil´ländin om uhke kohus Viljandis on uhke kohtumaja
4. kohustus, ülesannesiul kohus kullede, miul õigus ütelte (knk) sinul on kohustus kuulata, minul õigus ütelda
5. õigusantke sandil mis sandi kohus andke sandile, mis [on] sandi õigus (saada). Vrd .õigus

koldas <.kolta, koldast> kaldaalune õõnsusma sai koltast üte vähjä kätte ma sain kaldaõõnsusest ühe vähi kätte

kolgis|puu <kolgis|puu, kolgis|puud> Trv linalõugutikolgispuul olli seante lai lõhk sehen linalõugutil oli selline lai lõhe sees. Vrd kolbits, koldsik, kol´ts1, .kol´tsma

kolma|.kümnes <kolma|.kümnende, kolma|.kümnendet> , kolme|.kümnes <kolme|.kümnende, kolme|.kümnendet> kolmekümneskeskigä akkap kolmekümnendest aastest keskiga algab kolmekümnendast (elu)aastast

kolmas <kolmande ~ kolmante ~ kolmate, kolmandet ~ kolmatet> kolmaskolmantel pääväl kasteti sis apu sai ärä kolmandal päeval sõtkuti siis hapu saia tainas ära; kolmandel õhtul pias kuu ennäst näütme kolmandal õhtul peaks kuu ennast näitama

komps <kompsu, .kompsu ~ komsu, .kompsu>
1. pakk, pamp, kompstal ollive komsu käe otsan tal olid kompsud käe otsas. Vrd kimps, pamp
2. vana asi, vilets olendsii om vana komps, va rojo see on vana elukas, va roju. Vrd koim, kon´ks2, kon´u, loru

konds <kondsa, .kondsa> , kons <konsa, .konsa>
1. kand, kontskondsa tagune om ärä õõrgunu kannatagune on ära hõõrdunud. Vrd apsat´, konts1, lakk3
2. leivakonts, jäänusvana konsa anti eläjil vanad (leiva)jäänused anti loomadele. Vrd kandsik2, konts2, kunts1
3. (kapsa)juurkapsta kondsa panti kasume kapsajuured pandi kasvama. Vt juur´
4. vana jõuetu olend, rojualevin elli üit´s vanapoisi konts alevis elas üks vanapoisiroju. Vrd koim, kon´u, kõm´m2

kon´ks1 <konksi, .konksi>
1. konkspuu kül´len koogu otsan olli kon´ks paa jaos puu küljes koogu otsas oli konks paja jaoks. Vrd nok´s3
2. haakvana usse kül´len ollive konksi vana ukse küljes olid haagid. Vrd aak´, an´ks, än´ks
3. piltl riugas, vigurväi lei konksi sissi, es massa renti väimees tegi vigurit, ei maksnud renti. Vrd riugas, ruigas

konts1 <kondsa ~ konsa, .kontsa> konts; kandtal olli kör´t kondsani (knk) tal oli seelik kannani (st maani). Vrd apsat´, konds; sopi|konts etn ahendamata sokikandsopikonts om kige vanemp konts, sis viilukontsa viil es tunta, sopikontsa es kahandede sopikonts on kõige vanem [soki]kand, viilukontsa siis veel ei tuntud, sopikontsa ei ahendatud (soki kudumisel)

koonis|puu <koonis|puu, koonis|puud> Krk köiega varustatud puu, millega sarikaid üles tõmmataksekoonispuu pannas paaril sel´lä puult, ku suure paari, sis võets kate koonis`puuge sarikatõmbamise puu pannakse sarikatele tagantpoolt, kui on suured sarikad, siis võetakse kaks köiega varustatud puud. Vrd koonik

koonis|ratas <koonis|ratta, koonis|ratast> Krk koonusrataspääratas pand koonisratta käümä pearatas paneb koonusratta käima (tuuleveskil)

kops1 <kopsu, .kopsu>
1. kopssial om kopsu-massa väl´lä võet seal on kopsud-maksad välja võetud
2. piltl vana kõbi, raukmia ole siande vana inemise kops ma olen selline vana inimese kõbi. Vrd kobus´k, köbi, köm´ps, köpsik, kös´s
3. piltl vana kõdumädänu ku kops, selle puuge ei tetä mitti midägi, ei saa tat palute egä midägi mädanenud kui kõdu, selle puuga ei tehta midagi, ei saa teda põletada ega midagi. Vrd kõmu2

.kor´gus <.kor´guse, .kor´gust> kogumine, korjamineku veime olli ärä ant, siss tulli raha kor´gus kui veimed olid ära antud, siis tuli rahakogumine (pulmas külalistelt). Vrd korjandus, korjatus

kos
1. kuskos sa nõnda kavva ollit? kus sa nii kaua olid?. Vrd kon, kun, kunnes
2. kuhukos sel karjatsel mujal minekut om ku esäl? kuhu sel karjasel mujale minna on kui isa juurde?. Vrd kohe1, kohes, kus
3. rõhusõnanano kos olli Riinul elu viil küll oli Riinul [hea] elu veel

.kotkas <.kotka, kotkast>
1. kotkasnagu va kotkas istup nagu va kotkas istub (st laiutab)
2. piltl tsaaririigi või -võimu sümbolkotkas om roonukul´l ja kohtukul´l kotkas on kroonukull ja kohtukull

kots|puul´ <kots|pooli, kots|.puuli> süstikpane pooli kotspuuli pane poolid süstikusse; kotspooli olliv korvi sihen süstikud olid korvi sees. Vt puu´l3, süstik, ui|koda

kotus <kotusse, kotust>
1. koht, paiknaine pidä ütsinti kotust naine peab üksinda (talu)kohta; otsi mõni sügävep ojutse kotus, sis lääme sõnna obesit ojoteme Krk otsi mõni sügavam ujutamise koht, siis läheme sinna hobuseid ujutama. Vrd koht, paik1
2. asukoht, elukohtsii om miu elu kotus see on minu elukoht || tüü|kotus töökohtma sai linnan ää tüükotusse ma sain linnas hea töökoha. Vrd asu|paik, elämin

kubjas <kubja, kubjast> , kubijas <kubija, kubijast>
1. kubjas, teoliste järelvaataja mõisatöölkubjas käunü vahel tõisen nurmen kubjas [olevat] käinud vahel teisel põllul; kubija olliv vihat mihe kupjad olid vihatud mehed; kubjassit ei ole üttegi kupjaid ei ole [enam] ühtki
2. piltl tagantsundijakige laisembest inimesest saa kige paremp kubijas kõige laisemast inimesest saab kõige parem [teiste] tagantsundija. Vt .sundje

kuda, kudas kuidaskuda vanast nikruut´e võeti? kuidas vanasti nekruteid võeti?; kudas kellekidel õn´n om kuidas kellelgi õnn on. Vt kuda|pidi, kuis

kudas vt kuda

kullas|sepp <kullas|sepä, kullas|seppä> kullassepplätsime sis kullassepä manu ja lassime omal sõrmusse kah tetä läksime siis kullassepa juurde ja lasime endale sõrmused ka teha

ku`luus´ <ku`loosi, ku`.luusi> kolhooskikk aeti kuluusi kõik aeti kolhoosi (st sunniti kolhoosi astuma). Vt ku`loos´

kumbas <.kumba, kumbast ~ .kumba, .kumbat> Hls Krk, kummas <.kumba, kummast> Pst kumbkumbas kõru pilli aa? kumb kõrv pilli ajab?; kumbas vanep, kumbas noorep om? kumb on vanem, kumb noorem?; kumbast kanikut sea tahat? kumba leivakannikat sa tahad?; kumbat pidi ~ kumbat muudu ma tii? kumba pidi ~ kumba moodi ma teen?. Vt kumb

.kumpus <.kumpuse ~ .kumpusi, .kumpust>
1. kompostkumpus om sii ku sõnnikut pannas ja muld pääle Krk kompost on see, kui sõnnikut pannakse ja muld [sellele] peale
2. nlj piltl piipvanamihel olli kumpus suhun vanamehel oli piip suus

kunts1 <kundsu, .kuntsu> jäänus, lõpuots (tüügas, roots, leivakannikas jms); kontssule kundsu jääs järgi ku sulgi kakut suletüükad jäävad järele, kui sulgi kitkud; mis neist vana kuntsest jakats viil, katikuse vikadi kuntsu mis neist vanadest [vikati]kontsudest veel parandada, [need on] katkised vikatikontsud. Vt konds, konts2

kun´ts2 <kuntsi ~ kundsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidusta üit´s kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidusemees, kange nõiduja. Vrd .askus, .nõidus, võrgutse
2. eriline oskus; töövõte, nippsääl midägi arstmise kuntsi ei oole, pal´t sa tahat tõist avite seal ei ole mingit arstimise oskust, lihtsalt sa tahad teist aidata; sii vitsutemin olli kun´ts see [kannu] vitsutamine oli eriline oskus; ei tää mis kuntsige ta sedä tege ei tea, mis nipiga ta seda teeb (lopsakate taimede kasvatamisest). Vrd nõks

kus
1. kuskus tegije, sääl nägije (vns) kus tegija, seal nägija. Vrd kon, kun, kunnes
2. kuhukus ta lääp? kuhu ta läheb?. Vrd kohe1, kohes, kos
3. vaat kus (rõhumäärsõna)tõiste latse makav ilusti üte rõõva all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katus Krk teiste lapsed magavad ilusasti ühe teki all, aga vaat kus meie lapsed, neil olgu igal oma kate

.kuulus <.kuulsa ~ .kuulse ~ .kuuldse, .kuulust> tunnustatud, hinnatud; kuulus, laialt tuntudsii om kuulus tüümiis see on hinnatud töömees; temä kuulus oma koerustük´ke poolest tema [on] tuntud oma koerustükkide poolest

kuus1 <kuvve, kuut> kuusta om kuvve poja emä ta on kuue poja ema; sii om kuus nädält mihklepäevast see on kuus nädalat mihklipäevast

kuus´2 <kuuse, kuust> kuusklaanekuustest lõhuti ka laudu laanekuuskedest lõigati ka laudu; kuuse kübene om al´le kuuseokkad on rohelised. Vrd kuusk || soome kuus´ nulg; kuramaa kuus´ nulg

kuvves <kuvvende, kuvvendet ~ kuvvente, kuvventet> kuuessii om kuvves aaste sedä maja ehite see on kuues aasta seda maja ehitada

kõbjas1 <.kõpja, kõbjast> Hel kõblas; mättakirveskõbjas olli kate aruge, pütsik perän kõblas oli kahe haruga, vars taga. Vrd kabli, kõbel, kõbla, kõblas1

kõbus <kõbuse, kõbust> Krk, kõpus <kõpuse, kõpust> Hel Trv elujõuline, tragi, kõbusütesakümmend aastet vana a õite kõbus alle üheksakümmend aastat vana, aga õige kõbus alles; oh, ta om va kõpus vanamiis alla, temä viil kaperdes üleven Trv oh, ta on veel tragi vanamees alles, ta veel koperdab üleval. Vrd kõbe

kõdus <kõduse, kõdust> Pst Hls kahanev, ebapiisavliha olevet kaduvel kuul kõdus liha kahanevat vana kuu ajal. Vt kõdune1

kõlgas <.kõlka, kõlgast> viljakest, kõlu; jäme aganere sarjast lätsive terä läbi, kõlka jäive pääle hõredast sarjast läksid terad läbi, kestad jäid peale; aganit saa tuulutemise, kõlkit sõkutemise man aganaid saab tuulamisega, kõlusid sõtkutamisega. Vrd kõhvak, .kõhvle

kõlgus <kõlgusse, kõlgust ~ kõlguse, kõlgust> kõlgus, aganikõle panti kõlgusses õled pandi aganikku. Vrd artsik2, ardu, ardus

kõlts1 <kõldsa ~ kõltsa, .kõltsa> Krk Hel õhuke kord, kelme, kirmesarve aave kõltsa sarved ajavad õhukest kirmet; kõlts lääp ärä, amba lan´ts, amba akkav rageneme hambaemail läheb ära, hamba läige, hambad hakkavad pragunema. Vrd kel´m1, kelme, kilme, kõlu

kõmps <kõmpsu ~ kõmsu, .kõmpsu> piltl jõud, rammsellel om ää kõmps, sii viil ei sure sellel on hea jõud, see veel ei sure; kõhn lehm, ei ole ääd kõmpsu sel´län kõhn lehm, ei ole liha luude peal. Vt jõud, kohm1, oim3

kõnnus <kõnnusse, kõnnust Krk ~ kõnnuse, kõnnust Hls> hulkur, hulguslait´s ken kodun ei püsi om kõnnus laps, kes kodus ei püsi, on hulkur; om üit´s kõnnus, ulaje, ula pääl ilma müüdä on üks hulgus, ulaja, ulab pealegi ilma mööda. Vrd kaaber´t, kalberd, kõn´nak, kõnnu|poiss, roidus

kõnts1 <kõntsa, .kõntsa ~ kõndsa, .kõntsa ~ kõndsu, .kõntsu Hel> mustus, sodi, kõntsvana tare olli kõntsa täüs vana maja oli mustust täis; ku siga puhastets, sis sellel kõõma kõnts küllen kui siga puhastatakse, siis [on] sellel kõõmasodi küljes. Vrd kõndsak, limu, sämps

.kõrdus|kün´d <.kõrdus|künni, .kõrdus|.kündi> Krk küntud maa teistkordne kündmine, korduskündkeväde tetti kõrduskündi kevadel tehti korduskündi

kõr´s1 <kõrre, kõrt>
1. kõrs, õõnes taimevarsrüä kõrre om täo aaste peenikse rukkikõrred on tänavu peenikesed; oben mitu päevä ilma söömäte, mitti ütte kõvert kõrt kunnigil es ole hobune mitu päeva [oli] ilma söömata, mitte ühte kõverat kõrt[ki] kusagil ei olnud
2. kõrrepõld; kõrretüügasta iki kõrrestigi nätä, et ta siin om iki vart ollu Krk see [on] ikka kõrrestki näha, et siin on ikka vart olnud (suurtest kõrretüügastest)

kõr´ts <kõrtsi, .kõrtsi ~ kõrdsi, .kõrtsi> kõrts, teeliste peatuspaikperemehe tel´sive kõrdsi man tiin´dre peremehed tellisid kõrtsi juures teenijad (st tegid kõrtsi juures töölistega kaupa). Vrd kutsik2, pikk|katus

käis <.käise, .käist> , käüss <.käüsse, .käüst> varrukas, käisma kääri käise üles ma käärin käised üles; sii ame om ilma käüstede see särk on ilma varrukateta

känts <käntsu, .käntsu> , kän´ts <kändsi, .käntsi>
1. käntsakas, suur tükkanna miul sii känts liha anna mulle see lihakäntsakas. Vrd .kantskam, .kändäm, kändsäk, .käuram
2. (vana) vormitu, kasutu ese või olend, kökatssii om peris kuurme kän´ts see on päris koormakökats. Vrd kõkat´s, kändsik, kööt´s

kärbis <kärbise, kärbist ~ kärbisse, kärbist> toestik heina või vilja kuivatamiseks, kärbisein olli kärbiste pääle pant hein oli kärbistele pandud. Vrd .arkel2, kärbik, kärbit´s, kärbus

käänis|pää|väits <käänis|pää|väitse, käänis|pää|väist> liigendnuga, käänispeanugamia osti kah laada päält ää käänispääväitse ka mina ostsin laadalt hea käänispeanoa

köüd´s <kövve, köüst ~ köüdse, köüst> , köid´s <köidse, köist> köisvalla jäänu kövve otsa juussiv vankre perän lahti jäänud köieotsad jooksid vankri järel; lase ennest kövvege maha kuhja otsast lasen ennast köiega maha kuhja otsast. Vt keids, Vrd lon´t

.kümnes1 <.kümnende, .kümnendet> kümneskümnendet last tuvven kuuli emä ärä kümnendat last sünnitades suri ema ära

kütis <kütisse, kütist> , kütüs <kütüsse, kütüst ~ kütüse, kütüst> kütis, mätastega kaetud puude ummuksis põletamine; kütisemaatalu tei kütissege endel põllumaad manu talu tegi kütisega endale põllumaad juurde; kütüse palliv paar-kolm päevä kütised põlesid paar-kolm päeva

küüd´s <küüdse, küüst>
1. küüsmärdi küüdse külmeteve (rahvalaulust) mardi küüned külmetavad; kivisammelt es kästä kista, küüdse ranna lääv üles kivisammalt ei lubatud kiskuda, küünevallid lähevad üles; ta ei anna küüdse suurust asja kah, seante kidsi (knk) ta ei anna küünesuurust asja ka, selline kitsi. Vrd küüs´
2. küüniskas´s kisk küüdsi, ei tää ka ilm sadame lää kass teritab küüsi, ei tea, kas ilm läheb sajule
3. sälk, soon, sisselõigevitsa küüdse om sissi lõigat vitsa sooned on sisse lõigatud. Vt suun´, sälk1, Vrd säp´p, särge, tärge
4. taime osaua küüdse om musta, sis om uba valmi [kui] oa idukohad on mustad, siis on uba valmis

lastu|katus <lastu|katusse, lastu|katust ~ lastu|katuse, lastu|katust> laastukatustarel om lastukatus pääl majal on laastukatus peal

määr´|kas´s <määr´|kassi, määr´|.kassi> ahv, pärdik, määrkasssirkusen ollive nii koera ku ka määrkassi tsirkuses olid nii koerad kui ka ahvid

oori|kubjas <oori|kupja, oori|kubjast> (kauba)voorijuhtoorikupja juhtiv oorin käümist Krk voorijuhid juhtisid kaubavooris käimist

üte|kallis <üte|.kalli, üte|kallist> sama kallisnii autose ollive ütekalli need autod olid sama kallid


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur