[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

kaar1 <kaara, .kaara> kaerku kasel pal´lu urbe otsan, sis saap kesvi, aaval – kaaru Krk kui kasel palju urbi otsas, siis saab otrasid, (kui) haaval – kaeru

kaar´2 <kaare ~ kaari, .kaari> (heina)kaarma kae sedä einäkaari ma vaatan seda heinakaart; tulli suure kaarege tuli suure kaarega || .kaari kaarenavili sat´te kaari maha vili kukkus kaarena maha; kaarin kaaresein om kaarin mahan hein on kaares maas

kaker´ <.kakre, kaker´t> külakost, toitpulman andas nooriku kaker´t – munakuuki ja veini pulmas antakse nooriku külakosti – munakooki ja veini. Vt külä|kaker´

kammer <.kamre ~ .kambre, kammert> tuba, kütteta eluruum (rehielamus), kambermea_i taha ende kammert tuas ütelte ma ei taha oma kambrit toaks nimetada. Vrd tuba

.kangur <.kangru, .kangrut> kangur, kangakudujamiu vanaesä olli mõise kangur minu vanaisa oli mõisa kangur

keller <.keldre, kellert ~ kellerd> kelderkellerte pääl kasvi ein (maa)keldrite peal kasvas rohi; keldres pannas kikke aia raami keldrisse pannakse igasuguseid aiasaadusi; mõisa kottel olli õlle ja viina keller mõisa juures olid õlle- ja viinakelder. Vrd kuup

kiber <kibra, .kipra>
1. (peen) kortsrõõvas om körtsu lännu, kibra sehen rõivas on kortsu läinud, peened kortsud sees. Vrd kimm1, korts1, körts, rupak
2. volt, kurd, kroogeku kör´t om kidseve, lastas kibrast valla kui seelik on kitsas, lastakse krooge lahti. Vrd kimarus, kör´t3, ruuk1, siis´, sõs´s
3. keerd, krusslang om kibran, kiber sihen Hel lõng on keerdus, keerd sees. Vrd kuurd, siir2, säbär, säbärik

kiber|ein <kiber|einä, kiber|.einä> Krk kortsleht (Alchemilla) ▪ kibereinä lehe om kibran kortslehe lehed on kortsus. Vt kör´t|ein

kiird <keeru, .kiirdu> , kiir <keeru, .kiiru>
1. keerd, ring, tiirkäänä viil tõine kiir keera veel teine keerd (lukule). Vrd kuurd, siir2
2. leivaviil, käärkiird ja ratas om üle terve levä lõigat käär ja ratas on üle terve leiva lõigatud. Vrd kikk2, käär, muru2

koer <koera, .koera>
1. koersii kas´s pane või koerage pureleme see kass pane või koeraga purelema. Vrd kut´s, kut´sa, kut´su, peni || ull koer marutõbine koerullu koeral om võõras vaatemine Krk marutõbisel koeral on võõras pilk. Vt püür|koer
2. hlv riivatu; ulakassa olet püsti koer Trv sa oled päris riivatu; esä om koer, poig om viil koerep isa on ulakas, poeg on veel ulakam. Vrd aamer´t, aaran´t, lajak, ul´ak, .uuslär´
3. piltl nurjatus; ulakusLeida utsit´s vahel poissi, ku ta koera tei Leida karistas vahel poissi, kui ta ulakust tegi. Vt .koerus, koerus|tük´k

.kohmur <.kohmuri, .kohmurit ~ .kohmuri, .kohmurt> Krk omakasupüüdlik inimene, ahnitsejakohmur om, kes kigelt puult kokku kohmerts kohmur on, kes igalt poolt kokku ahnitseb; ma seante kohmur küll ei ole ku temä om selline ahnitseja ma küll ei ole, kui tema on. Vrd kohmer´t, kor´m1, lõm´ps2, niilus, rähmäk

.koigur <.koigru, .koigrut ~ .koigurit> Krk Hel kidur olend, virelejavasik koiger´t pääle, üit´s vigane koigur olli vasikas komberdas pealegi, üks vigane vireleja oli. Vrd koiber´ts, koiger´t, koiger´ts, koigu|pil´l

kugar <kugare, kugart ~ kugard>
1. kuparkugarte sehen om linasiimle kuparde sees on linaseemned. Vt kugur. Vrd kukatsi
2. (rooja)pabullehmäl olli kugare saba kül´len lehmal olid pabulad saba küljes. Vrd jun´n, käk´k1, pibu

kuker|.kuuti Pst uperpalli, kukerpalli. Vrd kuke|raatsu, kuker|.käädsu, kuke|.räntsu, kuke|.räätsu, .kuuti

kukur1 <.kukru, kukurt ~ kukurd> kukaljoosep nõnda kippelt, et jala käive kukrus (knk) jookseb nii kiiresti, et jalad käivad kuklasse; kukrun om tal viil juussit kuklas on tal veel juukseid; peremiis aeti mõisa, võeti nahk kukrust senigu kondseni maha peremees aeti mõisa, võeti nahk kuklast kuni kandadeni maha (st anti peksa)

.kuntur <.kuntru, .kunturt, pl g .kunturide, pl p .kunturit ~ .kunturi, .kunturt>
1. kontor; ametiasutusmine kuntrus, sääl massa raha ärä! mine kontorisse, seal maksa raha ära!
2. fig kraam, koluotsi oma kuntru puha läbi otsi oma kolud kõik läbi. Vrd kola2, koli, kol´u1, raam´1

kuur´1 <koore, kuurt>
1. puukoorkeväde om paju kuur´ valla kevadel on pajukoor lahti. Vrd korp1, kos´k, kosku, kör´r2
2. piimale kogunev rasv, koorkoori kuur´ päält äräde koori koor pealt ära. Vrd pääline1, .päälne
3. koorik, kooruketa pil´d puha levä koore kanadel ta viskas kõik leivakoorukesed kanadele. Vt koorik

kõdar <kõdare, kõdart ~ kõdard> , kõtar <kõdare, kõdaret> Hel
1. rummu ja pöida ühendav ratta osa, kodarpää mõttit täüs nagu rattarumm kõdarit pea mõtteid täis nagu rattarumm kodaraid
2. jalase ja kausta vaheline ristpulk reelkolme kõdarege tetäs kelgu ja viie kõdarege tetäs rii kolme ristpulgaga tehakse kelgud ja viie ristpulgaga tehakse reed
3. piltl jalgkõdare om tuima jalad on tuimad. Vt jalg

kõder1 <kõdra, .kõtra> kaunTürgi pipre kõder pannas viina sisse Türgi pipra kaun pannakse viina sisse; mine kaku ua kõtru mine kitku oa kaunu. Vrd lakk2 || lõhmusse kõder pärnaõisiku katteleht

kõdur <kõdure, kõduret> põdur, kidurkõdures jäänu inime, ärä igävest ennest põdenu põduraks jäänud inimene, täiesti otsa end põdenud. Vrd idur, kidur, põderik, põdur, põdurik

kõhr <kõhri, .kõhri>
1. hobuse (rangialune) turi, kaelapealne kühmkõhri pääld om obese kaal katik kulunu hobuse turi on katki kulunud
2. inimese turimul olli einäkot´t kõhri pääl mul oli heinakott turjal. Vrd turi

kõver <kõvere, kõveret ~ kõvere, kõvert> kõvervõi te tulede kõvere käege siiä? (knk) või te tulete kõvera käega siia? (külakosti andes või tuues); sii om mitmit pidi kõver puu see on mitut pidi kõver puu. Vrd jõmerik, kaarik1, konderik, vänderik, .väntrik

käbär2 <käbäre, käbäret>
1. kähar, säbruskäbär karu om koeral kähar karv on koeral. Vrd kahar, kahu2, näbär, säbrik
2. aasakujuline nöörkaunistussärgil panti punatse nööri käbäre pääle pikk-kuuele pandi punasest nöörist kaunistused peale. Vt käbärik1

kähr <kähri, .kähri> Hel mägerkähr kaap´ omal maa sissi uru mäger kraabib endale maa sisse uru. Vt mäger

käo|kübär <käo|kübäre, käo|kübäret ~ käo|kübäre, käo|kübärt> harilik kellukas (Campanula patula) ▪ raanikide sehen kuju maa iki, sääl kasvave käokengä, ellereinä, käopõlle, käokübäre raiesmikel [on] ikka kuiv maa, seal kasvavad käokingad, pääsusilmad, käopõlled, kellukad. Vrd kübrits

käär´|kammer <käär´|.kambre, käär´|kammert ~ käär´|kammerd> käärkamberluteruse kirikun om käär´kammer, venel käär´kammert ei ole luteri kirikus on käärkamber, vene kirikus käärkambrit ei ole

.köider <.köidre, .köidert> Hls Krk haiglane, põdur, kidurterve om sirge ja sihvak, tõine om ku köider kunagi terve [inimene] on sirge ja sihvakas, teine on nagu põdur ikka. Vrd .koider, .koigrune, kõdur, põdur

kübär <kübäre, kübäret ~ kübäre, kübärt> , küpär <kübäre, kübäret> Hel kübar, mütsme es passi üte kübäre ala (knk) meie ei sobinud ühe kübara alla (st meie mõtted ei sobinud kokku); rummuge kübärel olli kõrge rumm pääl rummuga kübaral oli kõrge rumm peal; taevan om noore keisre küpär ja vana keisre küpär Hel taevas on noore keisri kübar ja vana keisri kübar (ilmselt Lohe ja Lüüra tähtkuju). Vrd müt´s

kül´m|kammer <kül´mä|.kambre, kül´mä|kammert ~ kül´mä|kammerd> sahver, külmkamberpidu aal panti süldi ja liha kül´mäkambrese peo ajal pandi süldid ja liha sahvrisse. Vrd .sahver

külä|kaker´ <külä|.kakre, külä|kaker´t ~ külä|kakerd> külaleib, külakostkas sait küläkaker´t kah? kas said külakosti ka?; ku suu süüdäp, sis saap küläkaker´t (knk) kui suu sügeleb, siis saab külaleiba. Vt kaker´

küünär <.küünre, küünärt ~ küünärd ~ .küündre, küünärt ~ küünärd> küünar (mõõtühik)mitu küünärt sedä rõõvast om? mitu küünart seda riiet on?; mõnel olli kait´s küünärd tanu änd pikk mõnel oli kaks küünart tanu saba pikk

küür <küürä, .küürä> Hls Krk, küir <küirä, .küirä> Hel
1. küür, kühm (seljal)mia ole selispidi, miul küürä ei ole sel´län mina olen selili, minul küüru ei ole seljas. Vrd kühm
2. piltl turianden seantse nähvi küürä müüdä andnud sellise löögi turja pihta. Vt turi
3. kõrgem koht, kühmpalgil küür, sii taht är raiu palgil [on] kühm, see tuleb ära raiuda. Vrd mõhn, mühk2

leh´t|kübär <leh´t|kübäre, leh´t|kübäret ~ leh´t|kübäre, leh´t|kübärt> Hls Krk kaabu, laia äärega meestemütskus sa selle leh´tkübärege läät sääntse vilu ilmage kuhu sa selle kaabuga lähed sellise vilu ilmaga

taa|kammer <taa.|kamre ~ taa.|kambre, taa|kammert ~ taa|kammerd> tagatubalännu taakambre aknest väl´lä läinud tagatoa aknast välja


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur