[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

jakk <jaku, jakku> lisa, pikendus, jätk jakuge ame jätkuga särk (naistel) vt jäkk

jak´k <jaki, jakki> lühike mantel, pintsak, kuub vuudrega jak´k, talve jak´k voodriga kuub, talvemantel

juuk´ <joogi, .juuki> jook joogi ollive lavva pääl joogid olid laua peal; joogis olli taarilaśs iki man joogi jaoks oli ikka taarinõu kaasas

jõgi <jõe, jõge> jõgi jõgi juusk katte argu jõgi jookseb kaheks haruks

jõh´v <jõhvi, .jõhvi> jõhv, hobuse saba- või lakakarv peenike lõng ku üits jõh´v lõng on peenike nagu jõhv

jõmm <jõmmi, .jõmmi> jõmpsikas jõmmi pidiv egäüits kolm jalgevahe täüt puit kor´game jõmpsikad pidid igaüks kolm jalgevahetäit puid korjama

jõud <jõu, jõudu>
1. jõud, jaks kellel jõudu om ja kes tüüd teeve kellel jõudu on ja kes tööd teevad
2. rikkus, jõukus tal om kõva jõud, tubli jär´g ihen tal on suur jõukus, hea (elu)järg ees

jõul <jõulu, .jõulu> jõulupüha jõulu aik käüsiv tüdrugu-poisi passi löömän taludel jõuluajal käisid tüdrukud ja poisid taludes jõuluõlgi viskamas; külmä jõulu ja ää aaste om velle, sula jõulu – tühjä salve külmad jõulud ja head aastad on vennad, jõuluaegne sula – tühjad salved

jäkk <jäku, jäkku> jätk, särgi alaosa amel olli jäkk manu pant särgil oli jätk juurde pandud vt jakk

järk <järgu, .järku> jäme järgu lõnga jämedad lõngad

kõne <kõne, kõne ~ kõnet>
1. rääkimine, kõnelus, vestlus, jutt kiket kõnet ei massa usku ja kiket ei massa kõnelte iga juttu ei tasu uskuda ja kõike ei tasu rääkida
2. kõnelemisviis, kõnemaneer, hääl ämm ei ole mitte kuulu, meante minie kõne om ämm ei olnud kuulnud, milline minia hääl on
3. avalik esinemine, kõne sõs tege ta lavva rahval kõnet siis peab ta lauarahvale (st külalistele) kõnet
4. keel, keelekasutus egän talun esi taar´, egän vallan esi kõne igas talus erinev taar, igas vallas erinev keel

lank1 <langu, lanku> plank tääde olli langu pääle pant teade oli plangu peale pandud

lan´k2 <langi, .lanki> raielank mõtsan om pirle pal´lu lańke metsas on praegu palju raielanke

lõng <lõnga, .lõnga> lõng katekõrdse lõngage om ää kudade kahekordse lõngaga on hea kududa

lõok <lõokse, .lõokest> lõoke joba lõok vällän, nüid akkas keväje tuleme juba lõoke väljas, nüüd hakkab kevad tulema vt leok

mõhk <mõhe, .mõhke> leivaküna, mõhk mõhe sehen tetäs leibä mõhe sees tehakse leiba

mõni <mõne, mõnd> mõni mõni leśknaine käte ja pihage toit ennast mõni lesknaine toidab ennast käte ja pihaga (st tööga); mõnel olli tanu paeltest, mõnel lil´lest mõnel oli tanu paeltest, mõnel lilledest

ning ~ nink ning, ja võta üits ning tõine, mõlepe üttemoodu kõlbave võta üks ja teine, mõlemad ühtviisi kõlbavad

nõna <nõna, nõna ~ nõnat> nina latse nõnaalune leemeńds üttepuhku lapse ninaalune oli tihtipeale märg vt nina

nõrk <nõrga, .nõrka> nõrk; vedel, lahja sül´t tulli siände nõrk sült tuli selline lahja

pen´k <pengi, .penki> pink pengi ollive kikk rean kõik pingid olid reas

põhk <põhu, .põhku> põhk, teraviljakõrred nii ollive matten poja ärä sõs, sõnnigu ala või põhu sisse nad olid poja ära matnud siis, sõnniku alla või põhu sisse (peitu võõra sõduri eest)

põkk <põku, põkku> põtk, väike sõrg veisel, lambal; looma jalg

põn´t <põndi, .põnti> põndak, väike küngas põndi päält kaien olli külä nätä väikse künka pealt vaadates oli küla näha vt põndak

rõuk <rõugu, .rõuku> rõuk, aun nätse eina säeti viglage rõuku nätsked heinad pandi hanguga rõuku

sõna <sõna, sõna ~ sõnat> sõna, sõnavõtt ikki seantsit sõnu olli vägä pal'lu, mis üte kihelkonna inimese täädsiv, aga tõesen vallan tõene es tää ikka selliseid sõnu oli väga palju, mida ühe kihelkonna inimesed teadsid, aga teises vallas teine ei teadnud

süng ~ sünk <süngä, .sünkä> Trv mätas suu sehen om süngä soos on mättad

tõhk1 <tõhu, .tõhku> tuhkur tõhk om kange kana murdje tuhkur on kange kanamurdja

tõhk2 <tõhu, .tõhku> Hls, Trv (tamme)tõru vt tõhv

võrk <võrgu, .võrku> võrk võrku koeti oimege võrku kooti piiritsaga

õn´n <õnne, .õnne> õnn egäüits om oma õnne sepp igaüks on oma õnne sepp


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur