[MES] Mulgi sõnastik

.irmus <.irmse, .irmust> , irmus <.irmse, irmust>
1. hirmuäratav, õudne ▪ mea pel´gä irmust asja ma kardan õudset asja; kui päevä ümmer valge rõngas om, sis om sel päeväl irmust maru uuta kui päikese ümber valge rõngas on, siis on sel päeval hirmsat maru oodata. Vt jube, kole1, koletu
2. ebameeldiv, vastik ▪ kole irmus ilm väga vastik ilm. Vt jõle, jäl´k, läilä, tülgäs, vastikine, .vän´ge
3. väga, tohutult ▪ mõni suvi valab vihma maha kui irmus mõnel suvel sajab väga palju vihma; piab irmpsit kül´me ilmu peab väga külmi ilmu (st ilmad on pikemat aega väga külmad). Vt igävest, ilma2, kole1, kolesti, kurjaste, ma|ilma, pisu, puru1, väga

kole1 <kole, kolet>
1. kole, inetu ▪ kennigi ei taha seast kolet rõivast keegi ei taha sellist koledat rõivast. Vt inetu
2. õudne ▪ sügüsene üü om pime ja kole sügisene öö on pime ja õudne. Vt .irmus, jube, koletu
3. tohutu, väga palju ▪ lõune puult mustap ku kole lõuna poolt mustab [taevas] väga

koletu
1. inetu, hirmus, kole ▪ ta om irmus vaate, koletu eläjes ta on hirmus vaadata, inetu loom. Vt .irmus, jube, kole1
2. väga, tohutult ▪ sii asi om koletu kole see asi on väga kole