![]() Sõnastikust • Eessõna • Lühendid |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
juun´ <jooni, juunt ~ juund> joon põhi põõnab, valge jooni käive üles ja maha põhi põõnab (virmalised vehklevad), valged jooned käivad üles ja alla
juuni <juuni, juunit> juunikuu, kalendriaasta kuues kuu juunin tetäs einä juunikuus tehakse heina
jäine <jäise ~ jäitse, jäist ~ jäiset>
1. jääga kaetud, jäätunud, külmunud tii om libeve, jäine, ei kurda jala all tee on libe, jäine, ei püsi jala all
2. jääkülm igäves jäise viige juut eläjit väga jäise veega joodab loomi
.jääne <.jääse, .jääst> jäine, jäätunud
kann <kannu ~ kanni, .kannu ~ .kanni> kann, nõu joomiseks või joogi serveerimiseks tibast jooseb vesi kannust väl´lä tilast jookseb vesi kannust välja
kan´n <kanni, .kanni> Trv mänguasi, mängukann
konn <konna, .konna> konn konna kudege konnakuduga
linn <linna, .linna>
1. linn linnal linnas; linnen linnades; kaabaku oiav iki linne lähepes kurjategijad hoiavad ikka linnade lähedale
2. maalinn, linnus sääl om vesi ümmer ollu linnal seal on vesi ümber olnud linnusel
man´n <mańna ~ mańnu, .mańna ~ .mańnu> lastek mari ken alle väike, sii kõneles mańnu kes alles väike, see ütleb „mannu“ (st marja)
mann ~ manna <manna, .manna ~ mannat> manna manna pannas sekkä mannat pannakse sekka; latse putru keedets mannest lapse putru keedetakse mannadest (mannatangudest)
män´n <männä, .mändä> mänd männä kasuve õite pikas männid kasvavad õige pikaks
näin ~ nän´n <nänni, .nänni> hellitl ema, memm; vanaema, hoidja näin tei viisu jalga ja rüüdi-vammust sel'gä vanaema tegi viisud jalga ja kleidi-kuue selga; näńn olli laste oidje nänn oli laste hoidja
pan´n <panni, .panni> pann tat tetti panni pääl ja rasva sehen seda tehti panni peal ja rasva sees
pen´n <penni, .penni> põikpuu, sõlgpuu, penn penni pääl olli ää kiiku panna põikpuu peale oli hea kiike panna
pon´n <ponni, .ponni> punn, toores mari mis sa neist marjest olt ponnist peräst ärä kakkun, valmist peräst na om jo parembe mis sa neist marjadest oled punnidena ära korjanud, valminuna on nad ju paremad
ren´n <renni, .renni> renn varep olliv puust vihma renni varem olid puust vihmaveerennid
run´n <runni, .runni> Hls, Krk
1. krunn naistel ollive runni naistel olid krunnid
2. ümar, paks sii poiss om ku üits runn kunagi see poiss on nagu üks paksuke kunagi
sann <sanna, .sanna> saun ku sann om lämmes kütet, sis om ää vihtu kui saun on soojaks köetud, siis on hea vihelda
ton´n <tonni, .tonni> tünn kapsta om tonnin kapsad on tünnis
tun´n <tunni, .tunni>
1. tund sii kestap vaist üte tunni see kestab ehk ühe tunni; sõs keedeti, peris puult tunni es keedete siis keedeti, päris poolt tundi ei keedetud
2. kell tuńn om kaits kell on kaks
õn´n <õnne, .õnne> õnn egäüits om oma õnne sepp igaüks on oma õnne sepp