[MES] Mulgi sõnastik

juun´ <jooni, juunt ~ juund> joon põhi põõnab, valge jooni käive üles ja maha põhi põõnab (virmalised vehklevad), valged jooned käivad üles ja alla

juuni <juuni, juunit> juunikuu, kalendriaasta kuues kuu juunin tetäs einä juunikuus tehakse heina

jäine <jäise ~ jäitse, jäist ~ jäiset>
1. jääga kaetud, jäätunud, külmunud tii om libeve, jäine, ei kurda jala all tee on libe, jäine, ei püsi jala all
2. jääkülm igäves jäise viige juut eläjit väga jäise veega joodab loomi

.jääne <.jääse, .jääst> jäine, jäätunud

kann <kannu ~ kanni, .kannu ~ .kanni> kann, nõu joomiseks või joogi serveerimiseks tibast jooseb vesi kannust väl´lä tilast jookseb vesi kannust välja

kan´n <kanni, .kanni> Trv mänguasi, mängukann

konn <konna, .konna> konn konna kudege konnakuduga

linn <linna, .linna>
1. linn linnal linnas; linnen linnades; kaabaku oiav iki linne lähepes kurjategijad hoiavad ikka linnade lähedale
2. maalinn, linnus sääl om vesi ümmer ollu linnal seal on vesi ümber olnud linnusel

man´n <mańna ~ mańnu, .mańna ~ .mańnu> lastek mari ken alle väike, sii kõneles mańnu kes alles väike, see ütleb „mannu“ (st marja)

mann ~ manna <manna, .manna ~ mannat> manna manna pannas sekkä mannat pannakse sekka; latse putru keedets mannest lapse putru keedetakse mannadest (mannatangudest)

män´n <männä, .mändä> mänd männä kasuve õite pikas männid kasvavad õige pikaks

näin ~ nän´n <nänni, .nänni> hellitl ema, memm; vanaema, hoidja näin tei viisu jalga ja rüüdi-vammust sel'gä vanaema tegi viisud jalga ja kleidi-kuue selga; näńn olli laste oidje nänn oli laste hoidja

pan´n <panni, .panni> pann tat tetti panni pääl ja rasva sehen seda tehti panni peal ja rasva sees

pen´n <penni, .penni> põikpuu, sõlgpuu, penn penni pääl olli ää kiiku panna põikpuu peale oli hea kiike panna

pon´n <ponni, .ponni> punn, toores mari mis sa neist marjest olt ponnist peräst ärä kakkun, valmist peräst na om jo parembe mis sa neist marjadest oled punnidena ära korjanud, valminuna on nad ju paremad

ren´n <renni, .renni> renn varep olliv puust vihma renni varem olid puust vihmaveerennid

run´n <runni, .runni> Hls, Krk
1. krunn naistel ollive runni naistel olid krunnid
2. ümar, paks sii poiss om ku üits runn kunagi see poiss on nagu üks paksuke kunagi

sann <sanna, .sanna> saun ku sann om lämmes kütet, sis om ää vihtu kui saun on soojaks köetud, siis on hea vihelda

ton´n <tonni, .tonni> tünn kapsta om tonnin kapsad on tünnis

tun´n <tunni, .tunni>
1. tund sii kestap vaist üte tunni see kestab ehk ühe tunni; sõs keedeti, peris puult tunni es keedete siis keedeti, päris poolt tundi ei keedetud
2. kell tuńn om kaits kell on kaks

õn´n <õnne, .õnne> õnn egäüits om oma õnne sepp igaüks on oma õnne sepp