[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

edin ~ edine <editse, editset ~ edise, edist Hls>
1. esiosa, esikülg; eesolev ala, esinekolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esikluud om editsen ~ editsehen luud on esikus. Vrd koda, .vüürüs, .üürüs
3. eelnevmea ole viimätse latse edine mina eelnen viimasele lapsele (st olen eelviimane laps); järre om jämme edine järe eelneb jämedale (st järe on jämedavõitu, mitte päris jäme)

juurik2 <juurigu ~ juuriku, juurikut> , jurik <jurigu ~ juriku, jurikut ~ jurikud>
1. kangekaelne, isekassii poiss olli egävene juurik see poiss oli väga kangekaelne; no sellest pulli jurikust ei saa küll kennigi jagu no sellest jonnakast pullist ei saa küll keegi jagu. Vrd karu|kom´m, pun´n2
2. suur, jämevaade määte jurik sii piit om vaata, missugune jäme see peet on. Vrd jom´ps, jämme, järe1, tümik, udrik

järe1 <järe, järet> Trv Pst jäme, suure ümbermõõdugasii miis om ennäst ää söögi pääl järes söönü see mees on ennast hea söögi peal jämedaks söönud. Vrd jämme, järelik, järeline

kiha <kiha, kiha> , kihä <kihä, kihä>
1. kehasii miis om õige laia maoge ja jämme kihäge inime see mees on õige suure kõhu ja jämeda kehaga inimene. Vrd kere, keri
2. rõiva, riideeseme vm põhiosaneli küünärt olli kiha ja üit´s läit´s käüstes neli küünart [riiet] oli keha ja üks läks varrukateks (särgil)
3. etn lõnga (ja kanga) kerimisvahendlõnga om viil kihäde pääl, ommen nakka kangast luuma Trv lõngad on veel kehade peal, homme hakkan kangast looma

kore <kore, koret>
1. kare, krobelinetõugjas om kore soomussege Trv tõugjas on kareda soomusega. Vrd .kahre, karbane, kare, .karplik, .kärplik
2. jäme, jämedakoeline, suureteraline või -kiulinekoret einä eläje ei süü jämedat heina loomad ei söö; kore luuge linal om kiud ka lai jämeda luuga linal on kiud ka lai. Vrd jämme
3. hõre, kore, poornesii om üit´s kore ruusa maa, lask väe läbi see on üks hõre kruusamaa, laseb väe läbi (st ei hoia väetist mullas). Vrd ere, ereline, loga2

.raske|.jalgine <.raske|.jalgise, .raske|.jalgist> Krk, .raske|.jalgne <.raske|.jalgse, .raske|.jalgset> rasenoorik olli raskejalgne noorik oli rase. Vt ennast|.vastu, jämme, .kandje, raske|jalane, rasse, .rasse|.jalgine, tüseve

rasse <rasse, rasset>
1. rasketal ollive kikk asja ninda rasse talle olid kõik asjad nii rasked; tii om pehme ja rasse, ärä panna nii pallu pääle tee on pehme ja raske, ära pane nii palju peale (koorma tegemisest); tõisel om luud sii uni rassep teisel on loodud see uni raskem. Vt .raske
2. piltl rasesii om rasset jalga, ei saa temäst minijet see on rase, ei saa temast minejat. Vt ennast|.vastu, jämme, .kandje, raske|jalane, .raske|.jalgine, .rasse|.jalgine, tüseve

sild <silla, .silda> sildmea sillast saantigi saadi tat ma saatsin teda sillani; silla all olliv jämme tala silla all olid jämedad talad

sitik1 <sitigu ~ sitiku, sitikut> sitikassitigu lennäsive ike miust müüdä, suure jämme sitigu sitikad lendasid ikka minust mööda, suured jämedad sitikad

valdas <.valta, valdast>
1. koormapuuvaldas panti kuurmel valdas pandi koormale; valdas pannas vankres, pikk jämme puu, ihenpuul om tal raks sissi lõigat, et köüds ei libaste, pannas tiir ümmer valdas pannakse vankrisse, pikk jäme puu, eespool on tal sälk sisse lõigatud, et köis ei libiseks, pannakse tiir ümber
2. kaevuvinnmailma kõrgen olli lätte valta ots üleven kaevuvinna ots oli väga kõrgel üleval; lättel olli kuuk, valdas ja tulp kaevul oli kook, vinn ja tulp
3. linamasina osa

ütsi üksimiul om jämme lengä, nii lääve ütsi sukka mul on jämedad lõngad, need lähevad üksi sokki. Vt üitsi, ütsinde


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur