[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

jaanipäe <jaanipäevä, jaani.päevä> jaanipäev jaanipäevä ommuku aet õige vara kari vällä jaanipäeva hommikul aetud kari õige varakult välja

jagame <jagade, jaga ~ jaa>
1. jagama jaame jagame; maa jagati neile säält ärä pooles maa jagati neile sealt ära pooleks
2. jagelema mis sa iki jagat, jätä ottigi üitskõrd rahu mida sa ikka jageled, jäta (see) ometigi ükskord rahule

jageleme <jagelte ~ jagelde, jagele> vaidlema, sõnelema, tülitsema sääl na kuuldus jagelevet ja nägelevet seal võis neid kuulda vaidlevat ja nääklevat

jaguneme <jagunte ~ jagunde, jagune> Hls jagunema latse jagunive katte rühmä lapsed jagunesid kahte rühma

.jahtume <.jahtude, .jahtu> jahtuma senis seets verd ümmer ku ta är jahtus senikaua segatakse verd ringi, kuni ta ära jahtub

jahume <.jahva, jahu ~ jahva> jahvatama jahvet jahvatatud; jahveti jahvatati; jutt joosep, ku tatra veśke jahvap jutt jookseb, nagu tatra veski jahvatab vt jahvame

.jahvame <jahvade ~ jahvate, .jahva>
1. jahvatama veśke jahvats jahu veski jahvatab jahu
2. lobisema, latrama lase mu ärä jahvate ende kot´t lase mul ära jahvatada enda kott (st oma jutt ära rääkida) vt jahume

jakkame <jakate ~ jakade, jakka>
1. jätkama, pikendama, asendama ma lää lase seppä kirvest jakade, kirve terä om iist ärä kulunu ma lähen lasen seppa kirvest jätkata, kirve tera on eestpoolt ära kulunud vt jäkkame
2. pookima (viljapuud) meil om nüid kikk noore uibu ärä jakat meil on nüüd kõik noored õunapuud ära poogitud

jakkume <jakkude, jakku> jätkuma, piisavalt olema liha tarviti esi ärä, par´tse peeti vähä ja müigi jaos es jakku liha tarvitati ise ära, parte peeti vähe ja müügi jaoks ei jätkunud vt jäkkume

jakuteme <jakute, jakude> pikendama (ajaliselt või ruumiliselt), jätku- või osakaupa tegema

jalgpäe <jalgpäevä, jalg.päevä> inimese tööpäev mõisas ilma hobuseta

.jalgume <.jalgude, .jalgu> Krk idusid ajama linnase, ku na jalgume akkav, ku jala vällä tulliv linnased, kui nad idusid ajama hakkavad, kui „jalad“ välja tulevad

.jamps´me <.jampsi, jampsi> jampsima, sonima; jändama

.jandame <jannate, .janda> jändama, hullama oh küll rehepessu man jannasive oh, küll (nad) rehepeksu juures jändasid; kui kavva sa jandat ommetsigi sääl? kui kaua sa seal ometigi jändad?

janume <janude, janu> janusse jääma oben olli är janunu hobune oli janusse jäänud

.jaoteme <.jaote, .jaode> jaotama jaote papre laiali! jaota paberid laiali!

.jaurame <jaurate ~ jaurade, .jaura>
1. jaurama, lorajuttu ajama, lärmama
2. mässama, jändama; rumalusi tegema temä jauraś küll oma elu sehen tema tegi oma elu jooksul palju rumalusi

juhateme <juhate, juhade>
1. osutama, kätte näitama või juhatama üte naisel olli üüse unel juhatet Tindi kalmes ühel naisel oli öösel unes juhatatud (üht raha leidmise kohta) Tindi kalmesse
2. õpetama, juhendama üttepuhku pidi mia egät tüüd juhateme ühtepuhku pidin mina iga tööd juhendama
3. suunama, veokit või looma juhtima mud´u ei saa obest juhate ku ohje ei ole ilma ohjadeta ei saa hobust juhtida
4. juhama, viltu käima Trv vanker juhates, käi teist puuld pidi vanker juhab, käib teist poolt pidi

.juh´tme <.juhti, juhi> juhtima autut om peris rasse juhti autot on päris raske juhtida

.julgeme <.julgede, .julge> tihkama, söandama, julgema aga ma es julge kah, süä läits kül´mäs ku jää, akasi pel´gäme aga ma ei julgenud ka, süda läks külmaks kui jää, hakkasin kartma

.julgume <.julgude, .julgu> Krk julgema, söandama kange maru om väl´län, et ei julgu väl´lä minnägi tugev torm on väljas, et ei julge välja minnagi

.juume <juuvva ~ juvva, juu> jooma jõive (nad) jõid; joonu joonud; juudav joodav; ta tah´ts egä päe õllet juvva ta tahtis iga päev õlut juua

.juurdume <.juurdude, .juurdu> juurduma, kasvama hakkama ku vao ülearu ahtikse om, siis kardul juurdus juba vahepääl vällä kui vaod liiga kitsad on, siis kartul hakkab juba vahepeal välja kasvama (vaost)

.juuskme <joosta, joose> jooksma juust joostud; latse juusksiv mõtsan lapsed jooksid metsas

.jõudme <.jõuda, jõvva> jõudma jõusi jõudsin; jõud´s jõudis; ma es jõvva õiges aas ma ei jõudnud õigeks ajaks

jäkkame <jäkate, jäkka> jätku lisama või otsa panema, jätkama lõnga ollive vaja jäkate lõngad oli vaja jätkata vt jakkame

jäkkume <jäkkude, jäkku> jätkuma vt jakkume

.jämme ~ jämme <.jämme ~ jämme, .jämmet ~ jämmet> jäme jämmesit ~ .jämmit jämedaid; jämmet vihmä akkas sadame jämedat vihma hakkab sadama

.jätme <jättä, jätä> jätma jät´s jättis; jätim jätsime; vanast jäeti vaśk sis kasume ku ta ää lehmä poig olli vanasti jäeti vasikas siis kasvama, kui ta hea lehma poeg oli; mia jäti kah täämbe tua põrmandu mõskmede mina jätsin ka täna toa põranda pesemata

.jäädume <.jäädude, .jäädu> jahtuma siakardule panti vööruses jäädume seakartulid pandi esikusse jahtuma

.jääme <jäijä, jää> jääma jäiäs jäädakse; karjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt

.jääteme <.jääte, .jääde> jäätama akne om ärä jäätet aknad on ära jäätanud

jüripäe <jüripäevä, jüri.päevä> jüripäev, 23. aprill udu enne jüripäevä tähendep kül´mä suve udu enne jüripäeva tähendab külma suve

.kaap´me <.kaapi, kaabi> kaapima, krahmama sii kaap´ kust ta saa, iki en'de poole see krahmab, kust ta saab, ikka enda poole

.käp´me <.käppi, käpi> käppima, käperdama jätä käp´mine järgi! jäta käperdamine järele!

.lar´pme <.larpi, larbi> lürpima, isukalt sööma ta iśt lavva manu lar´pme ta istus laua äärde sööma

.lep´me <.leppü ~ .leppi, lepü ~ lepi>
1. rahul olema, nõus olema lepü sellege, rohkep anda ei ole ole sellega rahul, rohkem anda ei ole
2. tülist, vihapidamisest üle saama, ära leppima me võis ärä leppi me võiks ära leppida
3. kokku leppima viimäde lep´s kokku meege lõpuks leppis meiega kokku

.liip´me <.liipi, liibi> Krk liimima, kleepainega kinnitama ma liibi raamadukaane ärä ma liimin raamatukaaned ära

.luup´me <.luupi, loobi> loopima küll ta luupś jalguge! küll ta loopis jalgadega (st vehkis jalgu)!

.lõpme <lõppe, lõpe>
1. lõppema leib akas otsa lõpme leib hakkas otsa saama; raha lõppi puha poen ärä kõik raha sai poes otsa
2. lõpma, surema, otsa saama obene om ärä lõpnu hobune on ära surnud

.nop´me <.noppi, nopi> noppima; sulgi kitkuma naise nopsive kanasulgi naised noppisid kanasulgi

.näpme <näppi, näpi> näppima, sõrmedega katsuma egät ei või näppi! kõike ei või näppida!

.rap´me <rappi, rapi> (kala) rookima ta es taha kalu rappi ta ei tahtnud kalu rookida

.rääp´me <.rääpi, rääbi> kraapima rääbi poti põhi puhtes! kraabi poti põhi puhtaks!

.rääpme ~ .rääpe <(mitm) .rääpmede ~ .rääpede, .rääpmit ~ .rääpid>
1. rapped kassi tahave kalarääpid kassid tahavad kalarappeid
2. jäätmed vii rääpme ussaida! vii jäätmed välja!

.tapme <tappa, tapa>
1. tapma temä tapś üte ravvage kolm unti tema tappis ühe rauaga (st püssiga) kolm hunti
2. lööma, peksma temät olli irmsest tapet teda oli rängalt pekstud

.top´me <toppi, topi> toppima, pistma ei oole vaja toppi ennäst võõride asju sissi! ei ole vaja end segada võõrastesse asjadesse!

.õpme <.õppi, õpi> õppima ta taht´s edesi õppi ta tahtis edasi õppida


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur