[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaeluaigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolud on palju muutunud, arenenud
2. maailmet sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on. Vt ilm, maa|ilm, ma|ilm

elu <elu, elu>
1. elu, elaminesii puu om kikk elun, mis kasvas see puu on päris elus, mis kasvab; mis sa nooren elät, sii om elu, mis sa vanan elät, sii om vaev mis sa noorena elad, see on elu, mis sa vanana elad, see on vaev
2. eluiga; elukäikmea ole elu sehen tüüd küll tennu ma olen elu jooksul küllalt tööd teinud
3. elulaad; elujärgtalve olli tare elu rohkemb talvel oli tubast elu rohkem
4. eseme v objekti osa, järkmeil om kate eluge amme meil on kahe osaga särgid (ülaosa linasest, alaosa takusest riidest)
5. korrustal om kate eluge maja tal on kahekorruseline maja; miis karanu tõise elu päält maha, sadanu surnus mees hüpanud teise korruse pealt maha, kukkunud surnuks
6. hoogne, elav (intensiteedisõnana)elu tuult aap sissi põrmadu alt väga tugevat tuult ajab sisse [tuppa] põranda alt

elu|aig <elu|aa, elu|.aiga> eluaeg; kogu elu, pikka aegamea ei ole eluaig ääp kirjuten ma ei ole pikka aega enam kirjutanud. Vt elu|.otsa, elu|põlv

ihu <ihu, ihut ~ ihu, ihu> ihu, kehama avites kige ihu ja engege temät ma aitaks teda kogu ihu ja hingega

ilm <ilma, .ilma>
1. maailmsaas ometig selle ilma elust ja vaevast valla saaks ometigi selle maailma elust ja vaevast lahti. Vt aig|ilm, maa|ilm, ma|ilm
2. ilm, ilmastikolli ta ninda kül´m ilm ku ta olli ja mõnikõrd ka või all maan oli see nii külm ilm, kui ta oli, ja mõnikord kasvõi hall maas

ilm|as´ante ~ ilm|as´anti
1. ilmaasjata, ilmaaegu, asjatultsii om ilmaaigu, ilmas´anti puha see on ilmaaegu, asjatult kõik
2. tasutailmas´ante ei teeni ka kennigi tasuta ei teeni ka keegi (ei tee tööd). Vt ilma|.aigu, ilma|asjande

ilp <ilbu, .ilpu>
1. hilp, vilets riideeseesi ilbun, naine närtsen ise hilpudes, naine nartsudes. Vt ilben´t
2. väike liistakas, viilpal´t liim, mõni kardule ilp olli põhjan ainult leem, mõni kartuli liistakas oli põhjas. Vt liistak, viil2

ilus <iluse ~ ilusa, ilust> ilus, kenailuse ilmage niideti ommukult ilusa ilma korral niideti hommikul; ilusa lage maa, ilma kivedede ilusad lagedad maad, ilma kivideta; küll olli ta näost ilus! küll oli ta ilusa näoga!; ilus om noorel ilutse, magus om nooren maratse Trv (rahvalaulust) ilus on noorel iluleda, magus on noorena hullata. Vt kenä

imu <imu, imu> , immu <immu, immut> isu, himumiu imu om joba täus minu isu on juba täis; poiss tei peris imuge sedä tüüd poiss tegi päris hea meelega seda tööd. Vt isaltus, isu, jõõr1, niil´

isu <isu, isu>
1. (söögi)isu, himumul om obese isu mul on väga suur isu. Vt imu, isaltus
2. tahtmine, soovmiu isu saa täüs kah joba, mea ei taha olla minu tahtmine saab ka juba täis, ma ei taha (siin enam) olla. Vt suuv´, tahtus

maa|ilm <maa|ilma, maa|.ilma>
1. maailmkennigi ei ole maailma läbi käünu keegi ei ole maailma läbi käinud
2. rahvas, võõrad inimesedmia ole kige maailma naarus(e) ma olen kogu maailma (st kõigi inimeste ees) naeruks
3. ilmatu palju, maa ja ilm. Vt ma|ilm

õlu <õlle, õlut> õlumihklepääväs, märdipääväs ja jõulus sis om õlle tegemine mihklipäevaks, mardipäevaks ja jõuluks on siis õlle tegemine (st nendeks pühadeks tehakse õlut)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur