[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

iki ikkaiki oisid sa minuda, kasvatit sa lasta kallist, kasvatit ja kallistit, ellätit ja ehitit (rahvalaulust) ikka hoidsid sa mind, kasvatasid sa last kallist, kasvatasid ja kallistasid, hellitasid ja ehtisid; ma iki vähä aimust tunnes ku ma tat näes ma ikka natuke aimu saaksin, kui ma teda näeksin; nüid ole iki siiämaale egä päe jalul ollu nüüd olen ikka siiamaale iga päev jalul olnud. Vt ike2, ikke, ikki, iks

iks Hel ikkasuuremp viiton´n iks sis olli luumil väl´län suurem veetünn ikka siis oli loomade jaoks väljas; peris jämmest rõõvast olliv tanu ja kirja aetu, valge iks päris jämedast riidest olid tanud ja kirjad (st mustrid) tehtud, valged ikka. Vt ike2, iki, ikke, ikki

jaku|vihk <jaku|vihu, jaku|.vihku> väike esimesena lõigatud rukkivihk, jätkuvihkjakuvihu lõikuse sai ikki pernaene tetä esimese rukkivihu lõikuse sai ikka perenaine teha

karjateme <karjate, karjade> karjatama, karja hoidma; valvama, järele vaatama; manitsemamee pidim ikki karjatem neid, et lehmä sinna augu viiri ei lääs me pidime ikka valvama neid, et lehmad sinna augu äärde ei läheks; latse karjatide vanal aol nukka ku võõras tulli lapsed pandi vanasti nurka kui võõras tuli

leit <leidi, .leiti> kleitleiti sis es ole, ikki kör´t ja jak´k olli kleiti siis ei olnud, ikka seelik ja jakk olid; tal olli sihuke õhuke leit sel´län ku kirm tal oli selline õhuke kleit seljas nagu loor

palajas <palaja, palajat> , palaje ~ palai <palaje, palajet> palakas, voodilinapalajidel ja amedel anti pilu ette linadele ja särkidele tehti pilutus peale; ihu leemets, pühi ikki nägu palaje otsage ihu leemendas, pühin ikka nägu voodilina otsaga

pal´k1 <palgi, .palki> palkpal´ke veeti Olstres ja Aitu palke veeti Holstresse ja Aidusse; seinä palgi laksuve külmäge ikki seina palgid pauguvad külmaga ikka

päevä|veerik <päevä|veerigu ~ päevä|veeriku, päevä|veerikut> päikeseloojang, päikese loojaminekolgu mis taht tüüd, päeväveerikuni ikki tiit olgu mis tahes tööd, päikeseloojanguni ikka teed

riik´1 <riigi, .riiki> riik, maa; valitsusakasime majasit ehiteme, riik´ an´ds sis ehituse materjaali hakkasime maju ehitama, riik andis siis ehitusmaterjali; ma tahas ikki riigi asju täädä ma tahaks ikka valitsuse asju teada

rotsen´t <rotsendi, rot.senti> protsentka sa mõistat rotsenti võtta? kas sa oskad protsenti arvutada?; sii miis elä rotsentest ärä, raha kurt alle ikki se mees elab protsentidest ära, raha seisab alles ikka; kaits ja puul kopikut saa ruuble päält rotsenti kaks ja pool kopikat saab rubla pealt protsenti

ruug1 <rua, .ruuga> roog, suppruuga ei kästä valitse! toitu ei valita!; tuleruug tuleroogmes selle vana pargak tetäs, sii ei oole muud ku üits tuleroog mis selle vana prahiga teha, see ei ole muud kui tuleroog; vitsaruug üleannetu lapsmiu näin ütel ikki sedäsi, ossa vitsaruug minu vanaema ütles ikka nii, oh sa üleannetu laps

seidse <.seitsme, seitset> seitsemiu lasti ikki kellä kuvveni või seitsmeni ka magade mind lasti ikka kella kuue või seitsmeni ka magada; lõika ta seitsmes tükis katik lõika ta seitsmeks tükiks katki. Vt seetse

sel´läteme <sel´läte, sel´läde> , selleteme <selläte, selläde>
1. seletama, õiendama, selgitamatemä piap ikki egäl puul´ sel´läteme tema peab ikka igal pool õiendama; mea ei mõista sellete või arute tat mina ei oska selgitada või arutada seda
2. selgelt nägemamiu silma ei sellede mu silmad ei näe selgelt

siit siitja Mann läits ikki siit ärä jälle ja Mann läks siit ikka jälle ära; kaits siast vanaaigset ehitust siit vasemat kätt minnä kaks sellist vanaaegset ehitist siit vasakut kätt minnes

sõna1 <sõna, sõnat ~ sõna, sõna> sõna, sõnavõttikki seantsit sõnu olli vägä pal´lu, mis üte kihelkonna inimese täädsiv, aga tõesen vallan tõene es tää ikka selliseid sõnu oli väga palju, mida ühe kihelkonna inimesed teadsid, aga teises vallas teine ei teadnud; laits aa tähti müüdä sõnu kokku laps ajab tähti mööda sõnu kokku (täht haaval); ta tah´t iki, et temä sõna päält jääs ta tahtis ikka, et tema sõna peale jääks; sõnase lääve selgepes, mis ta ütles sõnad, mis ta ütleb, lähevad selgemaks

ton´t <tondi, .tonti> tont, kummitus, vaimnemä ütliv iki et ton´t tat sedäsi vedänü nemad ütlesid ikka, et tont oli teda sedasi vedanud; temä kõnel´ ikki neit tondi jutte tema rääkis ikka neid tondijutte

.tüüteme <.tüüte ~ .tüütä, .tüüte ~ .tüütä> , .tüütäme
1. töötamakes ikki äste tüütäp, saap ju kikke omale kes ikka hästi töötab, saab ju kõike endale (lubada)
2. töökorras olemasii ei ole enämp kõrran, ves´ke ei tüüte see ei ole enam korras, veski ei tööta

ulume <.ulva, ulu> ulumame piam ikki üten untege ulume (knk) me peame ikka ühes huntidega uluma. Vt ulvame

valu2 <valu, valu> valgusao valu om viil nätä ehavalgust on veel näha; lume valug näet kodu ik minnä lume valgusega näed koju ikka minna; ninda pimme olli, välgi valug näi ikki tulla tiid müüdä nii pime oli, välgu valguses nägin ikka tulla teed mööda

valus <values, valust>
1. piltl kiire, hea, osavSia Andres om õige valus juuskme ollu Sea Andres on õige osav jooksma olnud; ku õige valus kudaja olli, siss tei iki kait´tõisku küünärt päevän ärä kui õige kiire kuduja oli, siis tegi ikka kaksteist küünart päevas ära
2. valus, valulikegält puult jala om valuse igalt poolt on jalad valusad
3. vali, kõvakõnele valusepest, mea i kuule räägi valjemini, ma ei kuule; ütle valusepest, missa nõnda illäksi ütlet ütle valjemini, mis sa nii tasakesti ütled
4. kange, kõvaku kasepuu all, sõs tunnet ikki, et valus tuli om kui kasepuud all on, siis tunned ikka, et kõva tuli on

üitskikk ükskõiküits kikk mis ta ütel´, ikki olli võle ükskõik, mis ta ütles, ikka oli vale. Vt üitstagikk

üitstapuha ükspuha, ükskõiküitstapuha mes sa kõnelet, ikki olet miul armas ükskõik mis sa räägid, ikka oled mulle armas. Vt üitspuha

ülemp <ülempe, ülempet> , ülemb <ülembe, ülembet>
1. ülemalam piap ikki ülempet pelgäme alam peab ikka ülemat kartma. Vt ülep
2. kõrgem, pareminimese mõtleve, et raha ja rikkus om ülemp asi ilman inimesed mõtlevad, et raha ja rikkus on parem asi ilmas; vene kiilt õpetedi kihlkunnakooli ülempiden lassen vene keelt õpetati kihelkonnakooli kõrgemates klassides

ümiseme <ümiste, ümise> ümisemata ümistep laulu ta ümiseb laulu; mia lätsi magame, nemä ikki alla ümisive ma läksin magama, nemad ikka veel ümisesid

üväpidi, üvipidi parempidirõõvä tulli üväpidi käändä riided tuli parempidi pöörata; pane ame ikki üvipidi selgä pane särk ikka parempidi selga


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur