[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

ega1 ~ egä egaegä üitsigi tare ilma kohendemede ei kurda ega ükski maja ilma parandamata ei püsi; egä kikas enne aigu ei kiru Hel (vns) ega kukk enne aega ei kire

egä2 <egä, egät> , ega <ega, egat> iga; igaüks, kõikegäs kottel võip esit muudu kõnelte igas kohas võib isemoodi kõnelda; egä vas´k kergitep oma ändä Trv (vns) iga vasikas kergitab oma saba; egäs poole igale poole; egä kõrd iga kord; egä pühäda üüse kallil üül /.../ käünü puustle lambit pügämen igal pühadeaja öösel kallil ööl /.../ käinud nõiad lambaid pügamas; egän puul iki emä oidas, nõnda peoke all ja tõine pääl igal pool ikka ema hoitakse, nii et peoke all ja teine peal (vanast emast)

es ei (minevikus)es ole ~ es jole ~ es joole ei olnud; es joole kurjust änäp kunnigi ollu ei ole kurjust enam kuskil olnud; es lääki ei läinudki

esi1 <ende, ennäst> iseesi panden jala kinni usses ja tõise jala tulbas ja sis sikuten ise pani jala vastu ust kinni ja teise jala vastu tulpa ja siis sikutanud; esi süü tei, esi paha parande Hel (vns) ise süü tegi, ise halva parandab; ka ma esi ei või minnä? kas ma ise ei või minna?; ta olli ennäst püssige maha lasken ta oli ennast püssiga maha lasknud; esi süü tei, esi paha parande (vns) ise tegid süüd, ise pahanduse parandad

esi2 <ii, ett> töölõik, lõikusrindlinakakje kaksive linu eside kaupa linakitkujad kitkusid linu lõikude kaupa

esi|.ende <esi|.ende, esi|ennäst> iseendaesiende tüüge tat om saad iseenda tööga seda on saadud; rikkus ei tule esiendest rikkus ei tule iseendast

esi|.endest iseenesestar´m kat´te esiendest ärä arm kadus iseenesest ära

esi|.keskine <esi|.keskise, esi|.keskist> iseäralik, kummalineseast esikeskist asja ma-i ole nännü sellist iseäralikku asja ma ei ole näinud

esi|vanemb <esi|vanembe, esi|vanembet> , esi|vanemp <esi|vanempe, esi|vanempet> , esivanep <esi|vanepe, esi|vanepet> esivanemadesivanembide vaevage võidet priius esivanemate vaevaga võidetud vabadus

esi|äränis2 eraldi, lahus, omaettemia tahas iki esiäränis olla ma tahaks ikka omaette olla

esi|ärätine <esi|ärätise, esi|ärätist> iseäraliktemä om seante esiärätine ta on selline iseäralik

esä <esä, esät>
1. isalääp esäl läheb isa juurde; esä käs´k poiga obest ette panna isa käskis pojal hobuse ette rakendada; esäte isata; .essä isasse, isa moodi
2. isaneesä kuus´k om aru, ilma käbudede isane kuusk on harv, ilma käbideta

esä|maa <esä|maa, esä|maad> isamaaEestimaa om mede esämaa Eestimaa on meie isamaa

esä|äidsen <esä|.äidsne, esä|.äidsent> isasõisütel pirnipuul om esääidse ja töisel emääidse ühel pirnipuul on isasõied ja teisel emasõied. Vt ka äidsen

isa|maa <isa|maa, isa|maad> isamaa, kodumaa. Vt esämaa

osa2 <osa, osa ~ osat> lihamud´u om osa oidje kähen ja või võtite taga muidu on liha hoidja käes ja või võtmete (st lukkude) taga; sikke ku undi osa kunagi sitke nagu hundi liha ikka (loomaliha kohta, mis ei kee pehmeks). Vrd os´s2

sea <siu ~ su, siut ~ sut> , sia, sa sinasiut ei või usku sind ei saa uskuda; ma tahas oma pojal sut naises võtta ma tahaks oma pojale sind naiseks võtta


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur