[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

ega1 ~ egä1 egaega üitsigi tare ilma kohendemede ei kurda ega ükski maja ilma parandamata ei püsi; egä kikas enne aigu ei kire Hel (vns) ega kukk enne aega ei kire

ega2 <egä, egät> , egä2 <ega, egat> iga; igaüks, kõikegäs kottel võip esit muudu kõnelte igas kohas võib isemoodi rääkida; egä vas´k kergitep oma ändä Trv (vns) iga vasikas kergitab oma saba; egäs poole ta tüks´ igale poole ta tükkis; miul olli egält puult valus mul oli igalt poolt valus; egä pühäda üüse kallil üül käünü puustle lambit pügämen igal pühadeaja öösel, kallil ööl käinud nõiad lambaid pügamas; egän puul iki emä oidas, nõnda peoke all ja tõine pääl igal pool ikka ema hoitakse, nii et peoke all ja teine peal (vanast emast)

es ei (minevikus)es ole ~ es jole ~ es joole ei olnud; es joole kurjust änäp kunnigi ollu ei ole kurjust enam kuskil olnud; ta es lääki kodu ärä ta ei läinudki ära koju

esi1 <.ende, ennäst>
1. iseesi panden jala kinni usses ja tõise jala tulbas ja sis sikuten ise pani jala vastu ust kinni ja teise jala vastu tulpa ja siis sikutanud; ka ma esi ei või minnä? kas ma ise ei või minna?; ta olli ennäst püssige maha lasken ta oli ennast püssiga maha lasknud; esi süü teit, esi paha parande (vns) ise süüteo tegid, ise paha paranda
2. isesugune, erinevma pia esi tiid mineme ma pean erinevat teed minema

esi2 <ii, ett> töölõik, lõikusrindlinakakje kaksive linu ete kaupa linakitkujad kitkusid linu töölõikude kaupa

esi|.ende <esi|.ende, esi|ennäst> iseendaesiende tüüge tat om saad iseenda tööga seda on saadud

esi|.endest iseenesest, põhjusetaar´m kat´te esiendest ärä (haava)arm kadus iseenesest ära; rikkus ei tule esiendest rikkus ei tule iseenesest

esi|.keskine <esi|.keskise, esi|.keskist> iseäralik, kummalineseast esikeskist asja ma_i ole nännü sellist iseäralikku asja ma ei ole näinud. Vt esi|eräline, esi|ärälik, esi|äräline, esi|äränine, esi|ärätine

esi|vanemb <esi|vanembe, esi|vanembet> , esi|vanemp <esi|vanempe, esi|vanempet> , esivanep <esi|vanepe, esi|vanepet> esivanemesivanembide vaevage võidet priius esivanemate vaevaga võidetud vabadus; tulep auste oma esivanepit tuleb austada oma esivanemaid

esi|äränis eraldi, lahus, omaettemia tahas iki esiäränis eläde ma tahaksin ikka omaette elada. Vt eräldi, esiksi, ärälti

esi|ärätine <esi|ärätise, esi|ärätist> Krk iseäraliktemä om seante esiärätine miis ta on selline iseäralik mees. Vt esi|eräline, esi|.keskine, esi|ärälik, esi|äräline, esi|ärätine

esä <esä, esät>
1. isavarssi ta lääp esäl varsti ta läheb isa juurde; esä käs´k poiga obest ette panna isa käskis pojal hobuse ette rakendada; esät emät sõidive kirikuse Hel isa ja ema sõitsid kirikusse; ta om esäte laits ta on isata laps (vallaslaps); tal om kikk latse .essä tal on kõik lapsed isasse (isa moodi)
2. isaneesä kuus´k om aru, ilma käbudede isane kuusk on harv, ilma käbideta

esä|maa <esä|maa, esä|maad> isamaaEestimaa om mede esämaa Eestimaa on meie isamaa

esä|äidsen <esä|.äidsne ~ esä|.äitsne, esä|.äidsent> isasõisütel pirnipuul om esääidsne ja tõisel emääidsne ühel pirnipuul on isasõied ja teisel emasõied. Vt ka emä|äidsen, äidsen

isa|maa <isa|maa, isa|maad> isamaa, kodumaa. Vt esämaa

osa2 <osa, osa ~ osat> lihamud´u om osa oidje kähen ja või võtite taga muidu on liha hoidja käes ja või võtmete (st lukkude) taga; sikke ku undi osa kunagi sitke nagu hundi liha ikka (loomaliha kohta, mis ei kee pehmeks). Vrd os´s2

sea <siu ~ su, siut ~ sut> , sia, sa sinasiut ei või usku sind ei saa uskuda; ma tahas oma pojal sut naises võtta ma tahaks oma pojale sind naiseks võtta


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur