[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

arg <ara, .arga>
1. arg, kartlikaras lännu inimen lääp vahel meelest aras, ei mälete enämb Hel araks läinud inimene jääb vahel meelest nõdraks, ei mäleta enam. Vt arg|püks, .pelglik
2. nõder, nõrgaarulinearg ütelts ken rumale aruge arg üteldakse (selle kohta), kes on rumala aruga (st nõrgaaruline). Vt nõder

enämp <enämpe ~ enämbe, enämpet> , enäp <enäpe ~ enäbe, enäpet> Hel
1. rohkemmiis taht´s enämpet mees tahtis rohkemat
2. enamnägemin om alv, midägi tetä enämp ei näe nägemine on halb, midagi teha enam ei näe. Vt enämb, änämp, änäp, ämb

kahmetu <kahmetu, kahmetut> Trv
1. kahvatutal ei ole jume enämb, kahmetu näoga tal ei ole jumet enam, kahvatu näoga
2. kohmetu; rumaloh sii va kahmetu, ei mõista midägi ärä tetä, ei ole ääd mõistust oh see vana rumal, ei oska midagi ära teha, ei ole head mõistust

kajo <kajo, kajot ~ .kaivu> , kaju <kaju, kajut ~ .kaivu> kaevläits kajo manu vett tuuma läks kaevu juurde vett tooma; ärä enne vana kaiu sittu, ku sa uvvest kajost juvva ei oole saanu ära enne vanasse kaevu situ, kui sa uuest kaevust juua ei ole saanud; sis enämb ei mindä kaivu tegeme ku juvva tahet(e)s siis enam ei minda kaevu tegema, kui juua tahetakse. Vt kaiv

kirivene <kirivese, kirivest> , kirevene <kirevese, kirevest>
1. kirju; laigulinesuka tetti kirivese sukad tehti kirjud; nüid meil ei ole enämb kirivesi lehmi nüüd meil ei ole enam laigulisi lehmi; silmä lätsivä kiriveses, pää käü ümmer silme eest läks kirjuks, pea käib ringi. Vt kirevene, kirju, kirrev
2. kireviki tetti kirivesi körte ikka tehti kirevaid seelikuid
3. keerulinesii om kirivene lugu küll see on keeruline lugu küll
4. kärisevkirives äälege kõneles põrr-põrr-põrr käriseva häälega räägib põrr-põrr-põrr

küben <kübene, kübent ~ kübend>
1. kübe, raassan´t raaps´ kübenit sant kraapis raasukesi; peni om peris aige, mitte üits küben leibä ta enämb suu sissi ei võta koer on päris haige, mitte üks raas leiba ta enam suu sisse ei võta. Vt ase2, eben, jusu, kiben, kipen
2. okas (okaspuul)saksamaa kuuskel lääve kübene otsast ärä saksamaa kuuskedel (st lehistel) tulevad okkad küljest ära; kutsiratsik tiip kuuse kübenist pesä sipelgas teeb kuuse okastest pesa || kübene puu okaspuu

.kütme <.küttä, kütä>
1. kütmaahi taht ärä küttä ahi on vaja ära kütta
2. kuivatamatõuvili kik küteti turvastege, aga levä vili küteti puiege, et mudu turba maik lääp leväle manu seemnevili kõik kuivatati turbaga, aga leivavili kuivatati puudega, et muidu turba maitse läheb leivale juurde
3. peksa andma, tappa andmaselle jutu pääle kütets kere kuumas selle jutu peale antakse tappa
4. midagi intensiivselt või palju tegemarahvast kütäp kirikuse rahvas kiirustab kirikusse; ku vaim om kadunu, sis ei ole enämb inimest, mutku kütä auda kui vaim on kadunud, siis ei ole enam inimest, muudkui aja hauda

.laskme1 <.laske ~ lasta, lase>
1. laskma (midagi teha)lask laseb; las´k laskis; las´sev (nad) lasksid; lase mu ärä jahvate ende kot´t! las mul oma kott ära jahvatada! (st oma jutt enne lõpuni rääkida) || .luhvi .laskme logelema, ringi hulkuma; hulkudes varastama KrkTa lasep luhvi, mis kätte saap, sis võtap. ta hulgub ringi, mis kätte saab, seda võtab; laisklema Krket sa lonki sait või luusi laske, sedä es oole et sa [ringi] lonkida said või laiselda, seda ei olnud || .lörti .laskme hulkuma; sihti laskme turtsuma || .nuhki .laskme nuuskimaseinä viiri müüdä las´k nuhki nuuskis seinaääri mööda
2. korraldamajumal las´k ilma tuuletses minna jumal tegi ilma tuuliseks
3. juhtima, ajamalase kari kodu, na ei süü enämb aja kari koju, nad ei söö enam
4. häälitsemamis sa iket, lase laulu ku larap! mis sa nutad, laula nii et kõlab! || .nortsu laskme korskamaoben lasken nortsu, undi aisu olli tunden hobune olevat korsanud, oli hundi haisu tundnud; nohku laskme läbi nina sügavalt hingamanänn las´k läbi nina nohku vanaema hingas läbi nina sügavalt; torru laskme madalalt jorisema

mol´u <mol´u, mol´ut> molu, nägu, lõustseda mol´u ei taha enämb nätä seda lõusta ei taha (ma) enam näha

purimin ~ purimine <purimise, purimist> purihammassedä purimist ei saa enämb parande seda purihammast ei saa enam parandada

.täembene ~ .täempene <.täembese ~ .täempese, .täembest ~ .täempest> , .täämpine <.täämpise, .täämpist>
1. tänanekun kottel sii täembene ~ täämpine saitung om? kus see tänane ajaleht on?
2. tänapäevanetäämpisel aal neid laule enämb ei laulete tänapäeval neid laule enam ei laulda. Vt täämbäne

vana|.aigine <vana|.aigise, vana|.aigist> , vana|.aigne <vana|.aigse, vana|.aigset> vanaaegnevana.aigine inime vanaaegne inimene; sedä vanaaigset asja ei mälete enämb kennigi seda vanaaegset asja ei mäleta enam keegi

änämp Hls enamma ei tää neist kedäki änämp, kus na kennigi om jäänü ma ei tea neist kedagi enam, kus nad keegi jäänud on. Vt enämb, enämp, änäp, ämb

änäp, äp Krk
1. enamet ei ole tohtin änäp suguki vandu et ei olnud tohtinud enam sugugi vanduda; ütelnu, et mia ei saa äp käse puhtes öelnud, et ma ei saa enam käsi puhtaks. Vt enämb, enämp, ämb, änämp
2. rohkemanna tal änäp ja änäp, egä ta rahu ei joole anna talle rohkem ja rohkem, ega ta rahul ei ole


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur