[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

.aarame <aarate, .aara> haarama, tõmbama, kinni võtmalina peo aarati käege linapeod (-kimbud) tõmmati käega

.anme ~ .andme <anda, anna> andmaanna miul! anna minule!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andmata es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu; suud .anme suud andma, suudlemaku sõda ja katku olliv inimesi maha võtten, sõs olli jala jäl´lel suud anden kui sõda ja katkud olid inimesi maha tapnud, siis oli jalajäljel suud andnud; anna miul suukest anna mul musi; sõna .anme sõna andma, lubamama ole sõna anden, ma pia seda täitme ma olen lubanud, ma pean seda täitma; sõnu .anme sõimama, riidlemaku mea tal vastu ütli, sõs akas´ sõnu anme kui ma talle vastu ütlesin, siis hakkas sõimama; tappa .anme tappa andma, peksmaku sa_i kulle miut, ma anna sul tappa kui sa ei kuula mind, ma annan sulle tappa; vastust .anme vastutamasa piat oma sõnade iist vastust anme sa pead oma sõnade eest vastutama; õigus .anme õigust andma, järele andmaanna temäl iki õigus, piat järgi painume anna temale ikka õigus, pead järele andma; õnnes .anme õnneks andma, määramasii om siul õnnes ant see on sulle õnneks antud

eläme <eläde, elä, imperf .elli ~ .el´le>
1. elama, elus olemamiu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet, sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis läbi elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata
2. elunema, asumata latse .elli esä kodun tema lapsed elasid isakodus

emä <emä, emät> emaemä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise (lapsi) kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud (elanud); parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas || emäte laits emata laps, orb || .emmä emasse, ema moodi

.imbume <.imbude, .imbu>
1. imbuma, immitsemamaa om nõnda kuju, et vesi ei imbu sissi maa on nii kuiv, et vesi ei imbu sisse
2. hauduma minema (viljast, toidust)teräse om salven ärä imbunu terad on salves ära haudunud
3. imaldama (toidu kohta). Vt .imbime

kabame <kabade, kaba> kobamapimmen tulep kätege kabade pimedas tuleb kätega kobada

kinniteme <kinnite, kinnide>
1. millegi külge kinni panema, pingutamalätsi pal´la pääge, juuse olli kinnidet läksin palja peaga, juuksed olid kinni pandud
2. rõhutama, toonitama, tagamasääl piap tunnisteje oleme, kes kinnitep, et sii om tõsi seal peab tunnistaja olema, kes tagab, et see tõsi on
3. kellegi valdusse andma, kinnistamakinniten talu ärä poja pääl kinnistanud talu poja nimele
4. end pingutama; pressima, väitamalehm kinniteb enne ku ta sünniteme akkab lehm väitab, enne kui ta sünnitama hakkab
5. pingutama, pingule tõmbamaku oki nüür ärä venüss, sis ta taht kinnite kui voki nöör ära venib, siis on vaja teda pingutada

.kiskme ~ .kiskma <kista, kisu>
1. võtma, tõmbamakisu jala valla võta jalad lahti (st jalatsid jalast ära); kupp kisup alape vere vällä kupp tõmbab kehvema vere välja; mine kisu üits korvitäis kardult mine võta üks korvitäis kartuleid
2. kaklemapoisi kisuve kik sii aig poisid kaklevad kogu aeg
3. sugutama, kannustamamudu ei saa poigi, ku egä muna jaos piap esäani kiskme, par´ts kisk kah muidu ei saa tibusid, kui iga muna jaoks peab isahani kannustama (emast), part kannustab ka
4. kurnama, vaevama, nõrgestamapoja om vana emmise är kiskun, ku luu ja nahk põrsad on vana emise ära kurnanud, kui luu ja nahk
5. välja imema, tõmbama, imamakupp kisub alape vere vällä kupp imeb kehvema vere välja
6. sisse murdma, röövimaaida kiskje, aida luku lõhkje, ait olli ärä kist aida röövijad, aida luku lõhkujad, aita oli sisse murtud
7. puutuma, kätte võtmaei tohi tuld kista ei tohi tuld puutuda
8. pingul, kitsas olema, halvasti istumaleit kisk õlgu ümmert kleit on õlgade ümbert kitsas

kul´ateme <kul´ate, kul´ade> , kulateme <kulate, kulade>
1. asjatult aega viitma, ringi hulkumatüü ajal es lasta kedägi kulate töö ajal ei lastud kedagi niisama aega viita
2. lamama, lebama; jõude olemanüid mea kul´ate, makka ja istu nüüd ma laman, magan ja istun
3. luituma, pleekima, koltuma, kolletamaein om nurme pääl päevä ja vihmage ärä kul´atet hein on põllul päikese ja vihma käes ära koltunud

.kurtme <.kurta, kurda> seisma, paigal püsima, lebamakurt seisab, lebab; kurdi seisin; kurda vait! ole vait!; küll ta kurt olla küll ta kestab kaua; vammusse olevet ninda paksu ollu, et olevet püstü kurten peris vammused olevat nii paksud olnud, et olevat püsti seisnud päris

käperteme <käperte, käperde>
1. kobama, kompama, katsumapoiss käper´t tüdrikut poiss katsus tüdrukut; ta käperts pimmessel iki, kaes käege
2. käpukil käima, roomamajoba käperts, lää kui üits ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdamasii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta)

käputeme1 <käpute, käpude> katsuma, kobamakäputep kikk läbi kobab kõik läbi

.käs´kme <kästä ~ .käs´ke, käse>
1. nõudma, korraldust andmata es lase ennest kästä ta ei lasknud ennast käskida; mea kässe temät ruttu tulla ma käskisin tal ruttu tulla
2. lubama; soovitamalönti ei kästä loomal anda riknenud toitu ei lubata ~ ei soovitata loomale anda

lameme1 <lamede, lame>
1. pikali heitma, maha või alla vajumaüits kuusk kummartes, kikk laan´ lames (mõistatus) üks kuusk kummardas, kogu laan heidab maha (kirikus kui rahvas põlvili)
2. lebama, pikali olemaku kava ta taht lamede kui kaua ta tahab pikali olla

lubritseme <lubritse, lubritse> piipu tõmbama, (palju) suitsetamamia ei salli seast miist, kes ilmäst ilmä piipu lubritses ma ei salli sellist meest, kes kogu aeg piipu tõmbab

materdeme ~ materteme <materte, materde>
1. materdama, löömata matert´ selle uisa ärä ta materdas selle ussi surnuks
2. rühmama, rabamamuudku materte pääl mätäste vahel muudkui raba pealegi mätaste vahel (niitmisest)

.piirame <piirate, .piira> piirama, piiri tõmbamakige edimen asi olli iki piirate selle kuldsõrmusege kõige esimene asi oli ikka piirata selle kuldsõrmusega (roosi arstimisest). Vt .piir´me

rabame ~ rapame <rabade, raba>
1. rabama, haaramarabanu kasugu ümmer kaala haaranud kasuka ümber kaela
2. vilja või linu rabama, vihkudest (käsitsi) teri eemaldamarügä iki rabati rukist ikka rabati
3. halvamatemä om tõesest poolest ärä rabat ta on teisest poolest halvatud. Vt .alvame

.rüh´mme ~ .rüh´mmä <.rühmi, rühmi> rühmama, hoogsalt töötama, tööd rabamatemä taht egä päiv rühmi tema tahab iga päev tööd rabada; küll nemä rühmiv, mitti na ei läbe kurta küll nad rühmavad, ei läbe mitte paigal seista

sibame1 <sibade, siba> tibama, tibutamavihmä akas´ sibame vihma hakkas tibama

sibame2 <sibade, siba>
1. jooksma, sibamalatsek sibas´ usse ehen lapseke sibas ukse ees
2. saba liputamaku sa lüüt tat, sis siba ändä kui sa lööd teda, siis ta liputas saba

.tõmbame <tõmmate, .tõmba>
1. tõmbamama tõmba kaplu müüdä ta ende manu ma tõmban ta nööre mööda enda juurde
2. löömasii olli sõnnigu argige tal tõmmanu müüdä sel´gä see oli sõnnikuhanguga talle mööda selga löönud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur