[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

ader <adra, .atra>
1. adertalve säe atra, suve tii rege (vns) talvel sea atra, suvel tee rege; adra suu olli neli tolli (hark)adra sahkade vahe oli neli tolli
2. adramaamea ei tää, mitu atra vald olli ma ei tea, mitu adramaad (üks) vald oli

aga2 agama nooren näi neid viil, aga nüid mea ei tää neist ma noorena nägin neid veel, aga nüüd ma ei tea neist (midagi). Vt a

eiläne ~ eilän <eilätse, eiläst>
1. eilne, eelmise päevakarjatsel ollive söögis eilätse kardule manu pant karjasel olid söögiks eilsed kartulid kaasa pandud; eilätse üü sehen olli kuritüü tett eile öösel oli kuritöö tehtud
2. piltl lihtsameelne, nagu eile sündinudka sa eiläne olet, et sa ei tää seast asja kas sa eile sündinud oled, et sa ei tea sellist asja

.ingel <.ingle, .ingelt ~ .ingli, .inglit> ingelkellest temä tett om, sedä ei tää ingli ka taevan kellest tema tehtud on, seda ei tea ka inglidki taevas (st kelle moodi tema on). Vt .engel

jär´g <järe, .järge>
1. järgka sa oled järe pääl saanu? kas sa oled järje peale saanud?; ku sii tõbi siin järege olli, sis võtt ta puha läbi kui see haigus siin juba oli, siis võttis ta kõik läbi. Vt juun´
2. järjekordku sii tõbi järege siin om, sis võtt ta läbi puha kui see haigus järjekorraga siin on, siis võtab ta kõik läbi
3. arusaaminema sai jutul järe pääle, ma tää, kudas ta olli ma sain jutust aru, ma tean kuidas ta oli
4. ajajärk, periood, teatud aegligi õhtut võ õhtu järege ma lää talliteme õhtu liginedes teatud ajal ma lähen talitama
5. pidevus, järjekestvustemäl om jo poige järg, ei tää ka tüdärt tule temal on ju poegade järjekestvus, ei tea kas tütart tuleb
6. varu, tagavaraku vili är külveti, kudas terä järg olli, ku jäi üle, sis sai tetä kama kui vili külvati ära, kuidas tera tagavara oli, siis sai kama teha; tulejärg oiti tuha sehen tule varu hoiti tuha sees
7. seisukord, olukordkudas sul selle tüüge järg om kuidas sul selle tööga olukord on
8. jõukus, varakussii om ää järege tüdrik see on hea jõukas tüdruk

kas´k1 <kase, .kas´ke> kaskkas´kest kaskedest; rii jalase om kas´kest tettü ree jalased on kaskedest tehtud; ka sea olet kase juure all kasunu? kas sa oled kase juure all kasvanud? (sellele, kes midagi ei tea)

ken kesken sääl om? kes seal on?; ken seast rohi ei tää! kes sellist rohtu ei tea!. Vt kes

keväje <keväje, keväjet> Krk, keväjä <keväjä, keväjät> Hel
1. kevadkennigi ei tää, kuna keväje tule keegi ei tea, millal kevad tuleb
2. kevadelkeväje tõutegemise aal sii ollu kevadel suvivilja külvamise ajal see (olevat) olnud. Vt keväde

kohe1
1. kuhukohe sa läät? kuhu sa lähed?; ma ei tää, kohe ta läits ma ei tea, kuhu ta läks
2. teadmata kohta, ükskõik kuhumingu kohe taht mingu ükskõik kuhu. Vt kos, kus, kun, kunnes

kun´ts2 <kuntsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidusta üits kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidusemees, kange nõiduja. Vt .askus, nõidus, võrgutse
2. eriline oskus; töövõte, nippsääl midägi arstmise kuntsi ei oole, pal´t sa tahat tõist avite seal ei ole mingit arstimise oskust, lihtsalt sa tahad teist aidata; sii vitsutemin olli kun´ts see [kannu] vitsutamine oli eriline oskus; ei tää mis kuntsige ta sedä tege ei tea, mis nipiga ta seda teeb (lopsakate taimede kasvatamisest)

leeguteme <leegute, leegude>
1. tormama, kiiresti jooksmaei tää, kus sii ommuku vara leegutep ei tea, kuhu see hommikul vara tormab. Vrd leegusteme
2. asjatult ringi hulkumamiis leeguts ja leeguts, ei taha kodun kurta mees hulgub ringi, ei taha kodus püsida

lummer <.lumbre, lummert ~ lummerd> number, arvma ei tää, mis aaste lummer sii om, ku ma ole sündünü ma ei tea, mis aastaarv see on, kui ma olen sündinud (sünniaastast); sii om edimese lumre oben see on esmaklassiline hobune; nii om saa lumre need on sajalised (numbrid). Vt nummer

mõtsa|un´t <mõtsa|undi, mõtsa|.unti> huntmõtsaundis är kasunu, ei kulle, ei tää kellekist kedäki metsahundiks ära kasvanud, ei kuule, ei tea millestki midagi (erakliku eluviisiga inimesest)

mölame <mölade, mölä> Krk mögama, lolli juttu ajamamissa mölät kui sa midägi ei tää! mis sa ajad lolli juttu, kui sa midagi ei tea!

.nar´tskme <.nar´tski, nar´tsi ~ nar´dsi> Krk norskamaseliti makap, sis akkap nar´tskme, ma ei tää, ka ma nardsi või iluste maka selili magab, siis hakkab norskama, ma ei tea, kas mina norskan või ilusasti magan. Vt nariseme

.pildra Hel Pst, .pildre praeguma pildra küll ei tiiä ma praegu küll ei tea; Põrguorg om iki pildre alle viil Põrguorg on ikka praegu alles veel

päri1 päritkust miis päri olli, ma ei tää ütelte kust mees pärit oli, ei tea ma öelda. Vt peri

silm <silmä, .silmä> silmsilmä lätsiv pääst vahkin silmad läksid peast vahtides (st silmad tahtsid vahtides peast välja tulla); ei tää mes silmäkse enne surma viil näeve ei tea mis silmakesed veel enne surma näevad; kardulesilmä kartulikoore auk, kartulisilmadkardule ei ole äste koorit kardulesilmä om pähän kartulid ei ole hästi kooritud, kartulisilmad on peas; kudamissilmä kudumissilmused

sobitseme <sobitse, sobitse>
1. sosistamatemä akas´ sellege sobitseme, ei tää, kas ta väimiist taht endel tema hakkas sellega sosistama, ei tea, kas ta väimeest tahab endale
2. soputamamis sa sobitset sääl sängi man? mis sa soputad seal voodi juures?

suvi <suve, suve ~ suvve, .suvve> aastaaeg, suvinüid ka kuiv suvi, ega ei tää kui pikäld nüüd (on) ka kuiv suvi, ega ei tea, kui pikalt; suvve ~ suuve suvel; suvve kui Karksi laat olli suvel kui Karksi laat oli; seitsekümment ruubelt sai ta vast suvve päält seitsekümmend rubla sai ta ehk suve pealt (st ühe suve eest palgaks)

ta <ta, tat> tema, tatat es taha kennigi teda ei tahtnud keegi; ei tää, mes tast saanu om ei tea, mis temast saanud on. Vt temä

.täädme <täädä, tää> teadmaei tää mea taeva tähtist kedägi ei tea mina taevatähtedest midagi; ta tääs´ sedä ta teadis seda. Vt tiidme

vabandeme <vabante, vabande> , vabanteme vabandamama ütli et palus vabante, a ma ei tää kun sii Meeme tänäv om ma ütlesin, et paluksin vabandada, aga ma ei tea, kus see Meeme tänav on; missa vabandet, ku sa süüdläne olet mis sa vabandad, kui sa süüdlane oled

viimäte, viimäti
1. viimati, kõige hiljemviimati lätsiv na siit ärä, kos na sis viiti sugulaste manu või viimati läksid nad siit ära, kuhu nad siis viidi, sugulaste juurde või (kuhugi)
2. lõpuks, viimaksüits tükk aiga kurtnu ja sõs viimäte lännu ärä mõtsa hulk aega seisnud ja siis lõpuks läinud ära metsa
3. võib-olla, äkki, koguniei tää mis ta tege, viimäti tapp ärä kah ei tea, mis teeb, võib-olla tapab ära ka

änämp <änämpe ~ änämbe, änämpet> , änämb <änämbe, änämbet> , änäp <änäpe, änäpet>
1. rohkemmul ei jole änämbet mul ei ole rohkemat; anna tal änäp ja änäp, egä ta rahu ei joole anna talle rohkem ja rohkem, ega ta rahul ei ole. Vt enämp, .rohkemp
2. enamma ei tää neist kedäki änämp, kus na kennigi om jäänü ma ei tea neist kedagi enam, kus nad keegi jäänud on; ei ole tohtin änäp suguki vandu ei ole tohtinud enam sugugi vanduda. Vt enämp, ämp


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur