[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

aher2 <ahere, ahert> , aer <.aere, aert> harkadra künniraudmia las´se seppä aere teräves tetä ma lasin sepal künniraua teravaks teha

aia|mulk <aia|mulgu, aia|.mulku> aiaauk, väravakohtaiamulk om seante üle astutev väravakoht (aias) on selline üleastutav (st saab üle astuda)

aid <aia, .aida, pl g .aide, pl p .aidu> aed, tara; aed loomalauda eesoben võis .aidest üle üpäte hobune võis aedadest õle hüpata; ilma aidede karjamaid sääl es ole ilma aedadeta karjamaid seal ei olnud || raad´|aid traataed; redel|aid püstvarbadest aed

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aegaig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiiss ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaeluaigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolud on palju muutunud, arenenud
2. maailmet sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on

aig|päe <aig|päevä, aig|.päevä> tähtpäeveila olli suur aigpäe eile oli tähtis tähtpäev. Vt aig|aig

aik <aigu, .aiku>
1. haigutusmiis mõtelnu – nemä annave aikege üt´tõistel märke nüit mees mõelnud – nemad annavad haigutustega üksteisele nüüd märku
2. piltl aeglane või laisk inimeneka sii aik mõs´tab ärä minnä kas see laisk saab aru, et tuleb ära minna

ais1 <aisa, .aisa>
1. (vankri või ree) aisobene karas´ aise vahelt väl´lä hobune hüppas aiste vahelt välja; linnu istuve vanker aise pääl linud istuvad vankri aisade peal
2. aisa meenutav osa mõnel esemel nagu vokkokil om kaits aisa vokil on kaks aisa

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, haissii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais - ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, [öeldi] kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

ait <aida, .aita> aitta om võtten võõrist aitest ta on võtnud võõrastest aitadest (öeldi teiste arvel rikastunu kohta). Vt aidak, aidik

elu|aig <elu|aa, elu|.aiga> eluaeg; kogu elu, pikka aegamea ei ole eluaig ääp kirjuten ma ei ole pikka aega enam kirjutanud. Vt elu|.otsa, elu|põlv

iir1 <iire, iirt> hiirku iire rõugu pääl teeve pesä, sis tule õhuke tali, ku iire paeve sügäves, tali tule kül´m kui hiired rõugu pealmises osas pesa teevad, siis tuleb soe talv, kui hiired põgenevad sügavale, tuleb talv külm

kaar1 <kaara, .kaara> kaerku kasel pal´lu urbe otsan, sis saap kes´vi, aaval – kaaru Krk kui kasel palju urbi otsas, siis saab otrasid, (kui) haaval – kaeru

kaar´2 <kaare ~ kaari, .kaari> (heina)kaarma kae sedä einäkaari ma vaatan seda heinakaart; tulli suure kaarege tulid suure kaarega || .kaari kaarenavili sat´te kaari maha vili kukkus kaarena maha || kaarin kaaresein om kaarin mahan hein on kaares maas

kaia|pätsik <kaia|pätsikse, kaia|pätsikest> Krk katsekakkma tii kaiapätsikse kah ahju suu pääl ma teen ahjusuu peal katsekaku ka

kari|iir <kari|iire, kari|iirt> karihiirmust jut´t juusk kari-iirel üle sel´lä must joon jookseb karihiirel üle selja

kess|paik <kess|paiga, kess|.paika> keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkohtperis kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili olli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust olla (ei tohi tüli olla). Vt kesk|paik

kiird <keeru, .kiirdu> , kiir <keeru, .kiiru>
1. keerd, keerutus, ring, tiirkäänä viil tõine kiir keera veel teine ring (lukule)
2. leivaviil, -käärkiird ja ratas om üle terve levä lõigat käär ja ratas on üle terve leiva lõigatud

kodu|iir <kodu|iire, kodu|.iirt> koduhiiregän talun om oma koduiire igas talus on oma koduhiired

kuke|aig <kuke|aa ~ kuke|aja, kuke|.aiga ~ kuke|.aige> aoaeg, varahommikvanast kukeaal ütliv joba aoaig vanasti varahommikul öeldi juba aoaeg

lai <laia, .laia>
1. lai; suure läbimõõdugakördil olli õige lai punane jut´t veeren seelikul oli üsna lai punane triip servas; laia lume lopsu satas maha, ku lõokse laia lumelörtsi sadas maha, nagu lõokesed
2. avar, kaugele ulatuv; suurlatse laian ilman puha lapsed kõik laias ilmas; sii kargles ku kirp tühjä pauna sihen, laia mõtetege see kargles nagu kirp tühja pauna sees, suurte mõtetega; lai väl´k põuavälklai väl´k, ku taeva veere lüü punatses põuavälk, kui taevaservad punaseks lööb
3. häälekas; lobisejast, ropendajastsii aa laia juttu see räägib häälekalt (ullikesest); tal om ää laia lõvva, sääl ei kurda kinni midägi tal on head laiad lõuad, seal ei seisa midagi kinni (lobisejast); ken rumalast kõneles, roppa suust vällä aa, om laia suuge kes rumalasti räägib, roppusi suust välja ajab, on laia suuga (ropendajast)

lank|aid ~ lan´k|aid <lank|aia ~ lan´k|aia, lank|.aida ~ lan´k|.aida> plankaed, laudtaratare ümmer om lankaid maja ümber on plankaed

liht|aid <liht|aia, liht|.aida> varbaedlihtaid sai vitsaid, sedä pal´lu es tetä, kana egä kennigi läbi es lää varbaed sai vitstest, seda palju ei tehtud, ei kana ega keegi läinud läbi

mai <mai, maid> maikuu, kalendriaasta viies kuuvähjäpüigi ürjäts olli iki main vähipüügi algus oli ikka mais. Vt lehe|kuu

marja|aid <marja|aia, marja|.aida> viljapuuaed, viljapuu- ja põõsaste aedmarjaaian ollive nii sitikmarja ku arakmarja kah viljapuuaias olid nii mustad sõstrad kui ka punased sõstrad; ärä sa lambit marjaaida lase ära sa lambaid marjaaeda lase

naar <naaru, .naaru> naer, pilge, laimkikk tullive suure naaruge kõik tulid suure naeruga; naar ei riku nahka, tühi jutt ei võta tükki (vns) naer ei riku nahka, tühi jutt ei võta tükki; tegis pal´t naaru moka, tal olli iki ää miil´ ta naeratas, tal oli ikka hea meel

nar´r <narri, .narri>
1. narrnarri om sirkusen narrid on tsirkuses
2. imelik, rumal, narrsii om nar´r jutt see on rumal jutt; nar´re om elun pallu rumalaid on elus palju

paar ~ paar´ <paari, .paari> paarküll na ollive kena paar! küll nad olid kena paar!; paar´ tüdrikut panti obesit karjateme paar tüdrukut pandi hobuseid karjatama; tõistre rahvas om keväde paari pant naabrid on kevadel paari pandud (abiellunud)

paik1 <paiga, .paika> koht, paikkodupaik om miule iki armas kodukoht on mulle ikka armas; temäst saa egäs paika, siia ja sinna temast saab igasse paika, siia ja sinna

paik2 <paiga, .paika> paik, lapplatse pükstel olliv paik paiga pääl lapse pükstel oli paik paiga peal; pastlel pannas paik ala, püksil pannas pääle paik pastlale pannakse paik alla, pükstele pannakse paik peale; paik olli pant paa perse paik oli pandud paja põhja alla

pais <paisu, .paisu>
1. suurvesivesi om lume mineki aal paisun, ku ta ei ole saanu viil ärä joosta vesi on lume mineku ajal (sulamise ajal) suurveena, kui ta ei ole saanud veel ära joosta
2. paisuhave paisu iist ärä, sõs vesi paisust pääses uhuvad paisu eest ära, siis vesi pääseb paisu tagant

piir´1 <piiri, .piiri> piir, eraldav ala või joonMogri olli sääl lähüksen piiri pääl Mogri oli seal lähedal piiri peal

rööbik|aid <rööbik|aia, rööbik|.aida> ristlattidest aed

saar1 ~ saar´1 <saare, saart> saar, soosaar, metsasaarsuu sehen om pal´lu saari soos on palju saari

saar2 ~ saar´2 <saare, saart> saarepuusaar´ om rasse puu saar on raske puu

sai <saia, .saia> saimiu aig tetti õllepärmige saia, tetti siantsamma ik ku korbitaigen minu ajal tehti õllepärmiga saia, tehti samasugune ikka kui korbitainas

sain <saina, .saina> Hel sein. Vt sein

taar´ <taari, .taari> taar, kaliAki tüdruku teive ääd taari Aki tüdrukud tegid head taari; kui taari tetti ja säeti, es tohi käse kördis perse puul pühki, sis taar´ lää aisme kui taari tehti ja valmistati, ei tohtinud käsi seeliku tagaosasse pühkida, siis läheb taar haisema; egäs üte nädälige taari ärä ei lõhute ega siis ühe nädalaga taari ära ei ...

tahr <tahra, .tahra> karjataralase eläje vällä, võta tahra mulk maha lase loomad välja, võta karjatara värav lahti; vasik ei lää .tahra vasikas ei lähe tarasse. Vt tahraaid, tahtreaid

tahr|aid <tahr|aia, tahr|.aida> (laudaesine) karjaaedlõuna aig aeti kari tahraida lõuna ajal aeti kari karjaaeda. Vt tahr, tahraaid, tahtreaid

taim <taime, .taime>
1. taimolli suur ernetaoline taim oli suur hernetaoline taim; looma olliv vanast, nüid ütelts taimes vanasti olid loomad, nüüd kutsutakse taimedeks (ka „luum“ tähendab mulgi keeles taime). Vt luum1
2. loode, algeku sa sedäsi kurdat egä tüüd ei tii, sis taim kasvap üleliiga suures, sis om rasse kui sa niimoodi seisad ja tööd ei tee, siis loode kasvab liiga suureks, siis on raske (sünnitus); terä taim sehen joba tera alge on sees juba (viljapeas)

tapu|aid <tapu|aia, tapu|.aida> taraga piiratud ala õues, kus kasvavad humalad; muiste peetud kodu kaitsevaimu, Pelli asupaigaksvanal aal olli tapuaia,kos umale sehen olli vanal ajal olid tapuaiad, kus humalad sees olid; meil o ussen uibuaia, kesset usta kirsiaia, taga tare tapuaia Hls (rahvalaulust) meil on ukse ees õunaaiad, keset ust kirsiaiad, maja taga humala-aiad

taras|aid <taras|aia, taras|.aida> teibapaaride vahele asetatud lattidest aed, püstandaedüits taras panti maa pääle, tõine ots vähä üles, kaits tarast panti, sis kääneti vitsage kinni, usseaial olli tarasaid ümmer üks aialatt pandi maa peale, teine ots vähe üles, kaks latti pandi, siis seoti vitsaga kinni, õuel oli lattaed ümber. Vt taras´k

tunni|aig <tunni|aa, tunni|.aiga ~ tunni|.aige> kellaaegmis sii tunniaig om? mis kell on?

uss|aid <uss|aia, uss|.aida> , usse|aid <usse|aia, usse|.aida> õu, õue piirav aed

vaim1 <vaimu, .vaimu>
1. hing, vaimva kardetev vaim midä pidi austeme va kardetav vaim, mida pidi austama; õige targa ja eläv vaimuge laits õige targa ja elava vaimuga laps; vanasti nätti sääl kottal vaime, võip olla et vaime om viil mõnen maanukan, aga siin ei ole änämb kuulda neid vanasti nähti seal vaime, võib olla, et vaime on veel mõnes maanurgas, aga siin ei ole enam kuulda neist
2. üliväike asikardule olevet ninda tillukse ku luud vaimu all kartulid olevat nii väikesed kui loodud vaimukesed all

viir ~ viir´ <veere, viirt> äär, veermine jõe viiri ~ viirde! mine jõe äärde!; latse sööve lavva veeren lapsed söövad laua ääres

üir <üiri, .üiri> , üür´ <üüri, .üüri> üürselle korteli üir olli peris suur selle korteri üür oli päris suur


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur