[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

aher ~ aer <a(h)ere, a(h)ert> harkadra künniraud mia lasse seppä aere teräves(e) tetä ma lasin sepal künniraua teravaks teha

aid <aia, .aida> aed, tara; aed loomalauda ees .aide aedade; .aidu aedu; .aiden aedades; .aidest aedadest; ilma aidede karjamaid sääl ei ole ilma aedadeta karjamaid seal ei ole

aig <aa, .aige ~ .aiga> aeg aig arvamede, tuńn täädmede aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel nendel aegadel; mea ei mälete vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest

aik <aigu, .aiku>
1. haigutus miis mõtelnu – nemä annave aikege üt´tõistel märke nüit mees mõelnud – nemad annavad haigutustega üksteisele nüüd märku
2. aeglane või laisk inimene ka sii aik mõs´tab ärä minnä kas see laisk saab aru, et tuleb ära minna

ais1 <aisa, .aisa> (vankri või ree) ais obene karaś aiste vahelt väl´lä hobune hüppas aiste vahelt välja; .aisten aistes

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, hais sii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais - ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, (öeldi) kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

ait <aida, .aita> ait ta om võtten võõrist aitest ta on võtnud võõrastest aitadest

iir <iire, iirt> hiir ku iire rõugu pääl teeve pesä, sis tule õhuke tali, ku iire paeve sügäves, tali tule kül´m kui hiired rõugu peale pesa teevad, siis tuleb soe talv, kui hiired põgenevad sügavale, tuleb talv külm

kaar1 <kaara, .kaara> kaer ku kasel pal´lu urbi otsan, siis saap kes´vi, aaval – kaaru kui kasel palju urbi otsas, siis saab otrasid, haaval – kaeru

kaar´2 <kaari ~ kaare, kaar´t> kaar, kumer või kaarjas moodustis ma kae sedä einäkaar´t ma vaatan seda heinakaart; tulli suure kaarege tulid suure kaarega; niidet vili sadas maha kaari niidetud vili kukub kaares maha

kiird ~ kiir <keeru, .kiirdu>
1. keerd, keerutus, ring, tiir käänä viil tõine kiir keera veel teine ring (lukule)
2. leivaviil, -käär kiird ja ratas om üle terve levä lõigat käär ja ratas on üle terve leiva lõigatud

lahi ~ lahe ~ lahja ~ laih <lahja, .lahja>
1. lahja, vähese rasva või rammuga ka sa kanget kohvit tahat või lahjepet kas sa tahad kanget kohvi või lahjemat
2. taine (liha) küll olli ää sii lahi liha küll oli hea see taine liha

lai <laia, .laia> lai, avar kördil olli õige lai punane jut´t veeren seelikul oli üsna lai punane triip servas

mai <mai, maid> maikuu, kalendriaasta viies kuu vähjäpüigi ürjäts olli iki main vähipüügi algus oli ikka mais

naar <naaru, .naaru> naer kikk tullive suure naaruge kõik tulid suure naeruga

nar´r <narri, .narri>
1. narr narri om sirkusen narrid on tsirkuses
2. imelik, rumal, narr sii om nar´r jutt see on rumal jutt

paar ~ paar´ <paari, .paari> paar küll na ollive kena paar! küll nad olid kena paar!; paar´ tüdrikut panti obesit karjateme paar tüdrukut pandi hobuseid karjatama

paik1 <paiga, .paika> koht, paik kodupaik om miule iki armas kodukoht on mulle ikka armas

paik2 <paiga, .paika> paik, lapp latse pükstel olliv paik paiga pääl lapse pükstel oli paik paiga peal

pais <paisu, .paisu> suurvesi vesi om lume mineki aal paisun, ku ta ei ole saanu viil ärä joosta vesi on lume mineku ajal (lume sulamise ajal) suurveena, kui ta ei ole saanud veel ära joosta

piir´ <piiri, .piiri> piir, eraldav ala või joon Mogri olli sääl lähüksen piiri pääl Mogri oli seal lähedal piiri peal

saar ~ saar´1 <saare, saart> saar, soosaar, metsasaar suu sehen om pal´lu saari soos on palju saari

saar ~ saar´2 <saare, saart> saarepuu saar´ om rasse puu saar on raske puu

sai <saia, .saia> sai miu aig tetti õllepärmige saia, tetti siantsamma ik ku korbitaigen minu ajal tehti õllepärmiga saia, tehti samasugune ikka kui korbitainas

sain <saina, .saina> Hel sein vt sein

taar´ <taari, .taari> taar, kali Aki tüdruku teive äät taari Aki tüdrukud tegid head taari

tahr <tahra, .tahra> karjatara

taim <taime, .taime> taim olli suur ernetaoline taim oli suur hernetaoline taim

vaim <vaimu, .vaimu> hing, vaim va kardetev vaim midä pidi austeme va kardetav vaim, mida pidi austama

viir ~ viir´ <veere, viirt> äär, veer mine jõe viiri ~ viirde! mine jõe äärde!; latse sööve lavva veeren lapsed söövad laua ääres

üir ~ üür´ <üiri ~ üüri, .üiri ~ .üüri> üür selle korteli üir olli peris suur selle korteri üür oli päris suur


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur