[MES] Mulgi sõnastik

.ahtik ~ .ahtike <.ahtikse ~ .ahtiku ~ .ahtigu, .ahtikest ~ .ahtikut> kitsas, ahtake ta om miul ahtiku püksi tennu ta on minule kitsad püksid teinud

aik <aigu, .aiku>
1. haigutus miis mõtelnu – nemä annave aikege üt´tõistel märke nüit mees mõelnud – nemad annavad haigutustega üksteisele nüüd märku
2. aeglane või laisk inimene ka sii aik mõs´tab ärä minnä kas see laisk saab aru, et tuleb ära minna

allik <alliku ~ alligu, allikut> allikas allikus allikasse; tii lääp allikus tee läheb allika juurde

ardsik ~ artsik <ardsiku ~ artsigu, ardsikut ~ artsikut> võsa, võsastik sii einämaa suuŕ asi ei oole, seast ardsikut täis puha see heinamaa pole eriti hea, on kõik sellist võsa täis

arduk <ardukse, ardukest> vt .ardu

asunik <asunigu ~ asuniku, asunikut> asunik; väiketalunik asunigit asunikke; asunigul ka mõne vili asunikul ka mõni vili (st saak on vilets)

aud <avva, .auda> haud ma pia üits päe mineme audu säädme ma pean ükspäev minema haudu korrastama

audu ~ autu ~ .autu <audu ~ autu ~ .autu, audut ~ autut ~ .autut> auto autusit lendäp üüd ja päevä Abja vahet autod kihutavad ööd ja päevad läbi Abja vahet

auk <augu, .auku> auk mia akka ohertige auku laskme ma hakkan puuriga auku tegema

jutik <jutigu ~ jutiku, jutikut> palmik, palmitud asi tüdrikul ollive paksu ja pika jutigu tüdrukul olid paksud ja pikad palmikud

juurik ~ jurik2 <juurigu ~ juriku, juurikut ~ jurikud> kangekaelne sii poiss olli egävene juurik see poiss oli väga kangekaelne

kupik <kupigu ~ kupiku, kupikut> kuupmõõt, kuubik

luik ~ luek <luiga ~ luega, .luika ~ .lueka> luik luiga toova lume luiged toovad lume; ütekõrra laske jõe pääl luega ükskord lasin jõe peal luige

lusik <lusigu ~ lusiku, lusikut> lusikas lusikuge süvväs lusikaga süüakse vt luits, lusk, luśk

mardik <mardigu ~ mardiku, mardikut> mardikas musta mardiku ollive põllu pääl põllu peal olid mustad mardikad

mutik <mutigu ~ mutiku, mutikut> putukas mutikit aias sulgi siist väl´lä putukaid aetakse sulgede seest välja

nurik <nurigu ~ nuriku, nurikut> lännik, puunõu nurikideg tuudi aput piimä nurme puunõudega toodi hapupiima põllule vt nurmik

purik1 <purigu ~ puriku, purikut> (jää)purikas katuseveeren ollive suure puriku katuse servas olid suured jääpurikad

purik ~ purikas2 <puriku ~ purika, purikut ~ purikat> haug purikid püedäs(se) ka sügisi suure vii aig hauge püütakse ka sügisel suure vee ajal

ruhik <ruhigu ~ ruhiku, ruhikut> Hls, Krk küna, mold sigadel om ruhikun rokk ehen sigadel on künas rokk ees

suik <suigu, .suiku> suigatus, uinak, tukastus suik tulli pääle tukastus tuli peale

unik <uniku ~ unigu, unikut> hunnik lehe olliv unikus raabit lehed olid hunnikusse riisutud

.uudi <.uudi, .uudit> säng, voodi uudi olli akne all voodi oli akna all vt säng

uudis <uudise, uudist> uudsevili üttegi uudist ei ole tohtin mitti enne suhugi võtta enne kui pellil antu ühtki uudsevilja ei ole tohtinud enne suhugi võtta, enne kui koduvaimule antud