[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aegaig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiiss ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

ennine <ennitse, ennist>
1. endineennitsel aal nikruudi võtiv mõisen luusu endisel ajal võtsid nekrutid mõisas loosi. Vt .endin, enepin, ennempine, ennistene
2. enneaegneta tütrel olli ennine laits ta tütrel oli vallaslaps. Vt enne|.aigne

iva <iva, iva> , ivä <ivä, ivä>
1. viljatera tuumterä akkas kasume, iva om sehen joba tera hakkab kasvama, tuum on sees juba
2. toidupala, einemeestel om vaja ivä viijä, iva om kellä kuvve aal meestele on vaja toidupala viia, eine on kella kuue ajal; neid olli küll, ken jõululaube üüsi veskel tuut magasi vil´lä kakus küpsetive, et edimesel pühäl maja ivast ilma es ole neid oli küll, kes jõululaupäeva öösel veskilt toodud magasivilja kakuks küpsetasid, et esimesel pühal majas ikka toitu oleks

kaalik1 <kaaliga ~ kaalika, kaalikat> õlarättvanast ollu tüdrukil laulatse aal kaalika ümmer vanasti olnud tüdrukutel laulatuse ajal õlarätid ümber

kaduve <kaduve, kaduvet> kaduv, vanakuu aegkaduvel kuul piap maja ragume ja pane edimene pal´k undarmendi pääl ka kaduvel kuul vanakuu ajal peab maja raiuma ja pane esimene palk vundamendi peale ka vanakuu ajal; kaduvel aal vanakuu ajal

kasuv ~ kasuve <kasuve, kasuvet>
1. kasvavkasuve penise tahave pal´lu süvvä kasvavad koerad tahavad palju süüa
2. kasvav kuuärä sa kasuvel aal mõsu mõse, sii ei lää puhtes ära sa kasvava kuu ajal pesu pese, see e lähe puhtaks

kell <kellä, .kellä>
1. kellkell käip kolme kell on kaks läbi; kell käip kateset kell on seitse läbi; kellä akasiv rüük´me ku üits mürin kellad hakkasid mürinal lööma
2. isaslooma või mehe suguorganvanal aal ess ole kellä mujal ku püksen vanal ajal ei olnud kella mujal kui pükstes; sii obene om kelläs ärä kasunu see obune on kellaks ära kasvanud (väikesel hobusel suur suguelund)
3. kapsa juuremügarkapuste istutemise man es lasta mihi peendrest mitte üle astu, et kapustile kellä ala ei kasvas kapsaste istutamise ajal ei lubatud meestel peenrast üle astuda, et kapsastele mügarad alla ei kasvaks

.kennigi ~ .kennegi <kelleki ~ kellegi, kedägi> keegilinna es pane sel aal kennigi last kuuli linna ei pannud sel ajal keegi last kooli; mis meist kellekist saa? mis meist kellestki saab?

keväje <keväje, keväjet> Krk, keväjä <keväjä, keväjät> Hel
1. kevadkennigi ei tää, kuna keväje tule keegi ei tea, millal kevad tuleb
2. kevadelkeväje tõutegemise aal sii ollu kevadel suvivilja külvamise ajal see (olevat) olnud. Vt keväde

kubin <kubine, kubinet> tunglus, rüsinpõrsse immev vanal sial ku kubin põrsad imevad tungeldes vana sea all; kõr´ts rahvast täis laate aal ku kubinet kõrts (on) rahvast laatade ajal pilgeni täis

kudeme <kudede, koe>
1. viljastama, seemet heitma, kudemaavi ja konna ütelts üte kõrrage kudevet öeldakse, et haugid ja konnad koevad ühel ajal; latiku kut´teve toome äidsnemise aal latikad kudesid toominga õitsemise ajal
2. fig roidunud, kurnatudpuul´ aiget, külmä käest välläst tule, är kudenu poolhaige, väljast külma käest tuleb, ära kurnatud

kudu <kuu, kudu>
1. kude, kudumei lää kuttu ei lähe kudumisse (lõnga kohta, mis jääb kudumisel pikalt kangale)
2. kudeminesudaku tullive kuttu sel aal kohad tulid kudema sel ajal

kuhald ~ kuhalt
1. kohekastja tund kuhalt är, ku leib sikke om taigna sõtkuja tunneb kohe ära, kui leib sitke on
2. otsejoones, otsesuunassiit lääp tii, kuhalt meieris siit läheb tee, otse meiereisse
3. päris, vägasa sait kuhalt parrel aal sinna sa said päris parajal ajal sinna. Vt kohald

kuub <kuvve, .kuube>
1. pikk villane ülerõivasneli suurt keriku miist, valge kuvve sel´län neli suurt kirikumeest, valged kuued seljas
2. meeste pintsakvanal aal es ooleki kuube, vanast olli särgipel´ts ja kasugupel´ts vanasti ei olnudki pintsakut, vanasti olid lühike jakk ja lühike kasukas

kuuli|luu <kuuli|luu, kuuli|luud> muhutaoline moodustis, kooljaluuinimese kuuliluud vajotedi surnu käege kadujel aal inimese kooljaluud vajutati surnu käega kaduva kuu ajal. Vt .kuulja|luu

kül´m|kammer <kül´m|.kambre, kül´m|kammert> sahverpidu aal panti süldi ja liha külmkambrese peo ajal pandi süldid ja liha sahvrisse

laguneme ~ lagunama <lagunte, lagune>
1. katki minemaesä aal olli kikk uune ärä lagunu isa ajal olid kõik hooned ära lagunenud
2. laiali minema, koost vajuma; piltl sassisvili laos äräde, ei ole kogujet vili pudeneb ära, ei ole kogujat; sii õige lagunu pääge, juuse sassin puha see [on] õige sugemata peaga, juuksed sassis kõik

laud <lavva, .lauda>
1. saelaud; tööriista või eseme osamaja olli laudege üle lüüt´ maja oli laudadega üle löödud; linamassinal olli laud ülevan, kos lina pääle panti ja massinga ala lätsive
2. surnulauditõise paneve surnu lavvule( pengi pääl lavva) ja peräst kirstu teised panevad surnud laudadele(pingi peale pandud lauad) ja pärast kirstu
3. kaas, katelaud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole
4. söögilaud, muu otstarbega laudpere is´t lavva man ja sei pere istus laua ääres ja sõi
5. leibkondantvärgi, toapoiss, kudsar, köögitüdruk vai virtin, nii olliv esi lavvan mõisaametnikud, toapoiss, kutsar, köögitüdruk või virtin, need olid eri leibkonnas
6. armulaudpühäbe olli kirkun pallu lavvarahvast, mitu lavvatäüt pühapäeval oli kirikus palju armulaualisi, mitu lauatäit

lii <lii, liid> kliinisu liide ja jahu panti nisukliid ja jahu pandi; vaesepel aal käüs levätegu iki üten liidege vaesemal ajal käis leivategu ikka koos kliidega. Vt rämejahu

manu
1. juurdesõs olli tullu sõnna kõrtsi manu üits vana miis siis oli sinna kõrtsi juurde tulnud üks vana mees
2. kaasaemä sel aal tegis esäl süvvä ja sääds´ leväkotti manu võtta ema tegi sel ajal isale süüa ja pakkis leivakotti kaasa; emä võts miut kirikus manu ema võttis mind kirikusse kaasa

nuur ~ nuur´ <noore, nuurt> noorvanal aal käüsiv noore mihe mõisen luusu võtmen vanal ajal käisid noored mehed mõisas loosi võtmas (sõjaväkke minekul)

nõgel <nõgla, .nõkla> nõelnõkluge pannas rõõva ütte nõeltega pannakse riided kokku; eegeltsenõgel heegelnõeleegeltsenõglage saa pitsi tetä heegelnõelaga saab pitsi teha; eegeltsenõklu tetti vanal aal uibust heegelnõelu tehti vanasti õunapuust

pahuteme <pahute, pahude> Hls Krk Hel
1. pahandama, noomimaei joole vaja pahute ei ole vaja pahandada
2. lauakirikus pihile võtmalavval võtmine om pahutemine ek patu tunnistus armulauale võtmine on pahutamine ehk patutunnistus; vanast, ku inimese käisiv lavval, sis enne pahudedi, panti põll pää pääle ja pahudedi vanasti, kui inimesed käisid lauakirikus, siis enne võeti neid pihile, pandi põll pea peale ja võeti pihile
3. pihtijaid noomima, manitsemasii taht läbi pahute see on vaja läbi noomida; ma sai pahute, läbi võtta ma sain noomida, läbi võtta; küll pahutedi neit ja noomiti pahu aal küll manitseti neid ja noomiti pihi ajal

pais <paisu, .paisu>
1. suurvesivesi om lume mineki aal paisun, ku ta ei ole saanu viil ärä joosta vesi on lume mineku ajal (sulamise ajal) suurveena, kui ta ei ole saanud veel ära joosta
2. paisuhave paisu iist ärä, sõs vesi paisust pääses uhuvad paisu eest ära, siis vesi pääseb paisu tagant

pakk1 <paki, pakki ~ pake, paket> kiirekige pakepel aal kõige kiiremal ajal

pirildane <pirildase, pirildast> Trv praegunepirildasel aal töötave pallu tüüriistu elektrige praegusel ajal töötavad palju tööriistu elektriga

riist <riistä, .riistä> tööriist, abivahend, püügiriistuvvempel aal om iki ää riistä kellege püündä uuemal ajal on ikka head riistad, millega püüda (kala); nii jahi riistä olliv alva need jahiriistad olid halvad

supp ~ suip <supi, suppi> suppKarksin vanepel aal üldse suppi es keedede, olli iki kas vedel või paks puder vanemal ajal ei keedetud Karksis üldse suppi, ikka oli kas vedel või paks puder

tapu|aid <tapu|aia, tapu|.aida> taraga piiratud ala õues, kus kasvavad humalad; muiste peetud kodu kaitsevaimu, Pelli asupaigaksvanal aal olli tapuaia,kos umale sehen olli vanal ajal olid tapuaiad, kus humalad sees olid; meil o ussen uibuaia, kesset usta kirsiaia, taga tare tapuaia Hls (rahvalaulust) meil on ukse ees õunaaiad, keset ust kirsiaiad, maja taga humala-aiad

tel´les|kivi <tel´les|kivi, tel´les|kivi> telliskivikünni aal om sääl iki pal´lu tel´leskivi tük´ke nätä künni ajal on seal alati palju telliskivi tükke näha

.täembene ~ .täempene <.täembese ~ .täempese, .täembest ~ .täempest> , .täämpine <.täämpise, .täämpist>
1. tänanekun kottel sii täembene ~ täämpine saitung om? kus see tänane ajaleht on?
2. tänapäevanetäämpisel aal neid laule enämb ei laulete tänapäeval neid laule enam ei laulda. Vt täämbäne


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur